3-15-409/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-409

Otsuse kuupäev

14. juuli 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Simetra Tööjõud kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. novembri

2014 otsuse nr 12.2-3/027452-2 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Simetra Tööjõud

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta OÜ Simetra Tööjõud kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 14. august 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) kohustas 4. novembri 2014

korraldusega nr 12.2-3/027452-1 Simetra Tööjõud OÜ esindusõiguslikku isikut maksukorralduse

seaduse § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1 ja käibemaksuseaduse § 22 lg 3¹ alusel esitama hiljemalt 12.

novembriks 2014 perioodi 1. september 2014 kuni 11. november 2014 ettevõtlusega tegelemist

tõendavad

majandustegevuse

dokumentide

koopiad

ning

krediidiasutustes

avatud

arvelduskonto(de) väljatrükid perioodil 1. august 2014 kuni 11. november 2014. Samuti kohustati

äriühingut vastama MTA küsimustele. 1. detsembril 2014. 4. novembri 2014 korralduses sisaldus

hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral

kustutatakse osaühing käibemaksukohustuslaste registrist.

2. MTA 18. novembri 2014 otsusega nr 12.2-3/027452-2 kustutati OÜ Simetra Tööjõud

käibemaksukohustuslaste registrist alates 20. novembrist 2014, kuna Simetra Tööjõud OÜ ei

tõendanud tähtaegselt ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda

täiendavalt kontrollida.

OÜ Simetra Tööjõud esitas 18. detsembril 2014 MTA 18. novembri 2014 otsuse nr 12.2-3/027452-

2 peale vaide. 15. jaanuari 2015 vaideotsusega nr 6-1/2528-2 jättis Maksu- ja Tolliamet Simetra

Tööjõud OÜ vaide rahuldamata.

3. OÜ Simetra Tööjõud esitas 16. veebruaril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 18. novembri 2014 otsuse nr 12.2-3/027452-2 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus 17.

veebruari 2015 määrusega anti haldusasi kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 17. märtsil 2015 OÜ Simetra Tööjõud kaebus MTA vastu. Kaebuse

kohaselt taotleb OÜ Simetra Tööjõud MTA 18. novembri 2014 otsuse nr 12.2-3/027452-2

tühistamist. Tartu Halduskohus võttis 31. märtsi 2015 määrusega Simetra Tööjõud OÜ kaebuse

menetlusse ning määras 8. juuni 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendus

5. MTA 18. novembri 2014 otsus nr 12.2-3/027452-2 ei ole põhjendatud vastavavalt

haldusmenetluse seaduse § 56 ja maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 ja 3 mõttes. Kaebaja hinnangul

ei ole MTA põhjendanud, miks maksuhaldurile esitatud tõendid ei tõenda äriühingu ettevõtlust

Eestis. Vastustaja ei ole majandustegevuse tõendamiseks esitanud tõendeid hinnanud ega

vaidlusaluses otsuses nendele viidanud.

Ettevõtlusega tegelemise tõestamiseks ei pea äriühing esitama kõiki raamatupidamisdokumente.

Kui ettevõte on jätnud esitamata veel mingid raamatupidamisdokumendid, siis saavad need ainult

tõendada majandustegevuse toimumist, mitte selle puudumist. Juhul kui MTA on seisukohal, et

kaebaja on jätnud mingid dokumendid esitamata, siis on MTA-l õigus kohaldada sunniraha. Seda

MTA teinud ei ole.

6. MTA on rikkunud jämedalt süütuse presumptsiooni, asudes vaidlusaluses otsuses seisukohale, et

„Simetra Tööjõud OÜ selge eesmärk on tegeleda käibemaksupettusega”. Kaebaja osutab, et

äriühingu ega selle seadusliku esindaja suhtes pole jõustunud süüteootsust, milles oleks tuvastatud

käibemaksupettus. Maksuhalduri selline kirjalik seisukoht on lubamatu ning vastuolus nii

Põhiseadusega, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooniga ning Euroopa Inimõiguste

Hartaga.

Kaebaja hinnangul tuleb seetõttu jätta tähelepanuta ka MTA viide HMS § 40 lg 3 p 1 sätestatule, et

tegemist on kahju ärahoidmisega. MTA ei ole vaidlusaluses otsuse viienda lehekülje viimase lõigu

esimeses lauses viidatud „kahju” kuidagi põhjendanud. Samuti osutab kaebaja, et kahju võib ära

hoida ainult õiguspäraste vahenditega – tegutsevalt ettevõttelt käibemaksukohustuslase

registrikoodi äravõtmine ei ole õiguspärane.

7. Kaebaja osutab, et mõiste „ettevõtlusega tegelemine“ on käibemaksuseaduse tähenduses

määratlemata õigusmõiste. Kuivõrd selle mõiste alusel on maksuhaldur piiranud osaühingu

ettevõtlusvabadust registrist kustutamise kaudu, leiab kaebaja, et käesoleva vaidluse raames tuleb

kontrollida, kas käibemaksuseaduse § 22 lg 31 on kooskõlas Põhiseaduses sätestatud õigusselguse

põhimõttega.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Maksuhalduril on tulenevalt KMS § 22 lg 31 õigus kustutada registrist käibemaksukohustuslane,

kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt

tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal

algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult

ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole

ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.

Simetra Tööjõud OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise põhjuseks on asjaolu, et MTA

4. novembri 2014 korraldus nr 12.2-3/027452-1 ei ole nõuetekohaselt täidetud, mistõttu

ettevõtlusega tegelemine ei ole usaldusväärsete dokumentidega tõendatud. Nimetatud asjaolu

tekitab vastustaja hinnangul põhjendatud kahtluse, et kaebaja ei tegele reaalselt ettevõtlusega.

9. Vastustaja ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et kohus peaks jätma tähelepanuta vaidlusaluses

otsuses nimetatud HMS § 40 lg 3 p 1 ja selle põhjendused.

HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja

viivitamatult tegutseda. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt

menetluse läbiviimine ja vaidlustatud otsuses nimetatud õigusnormile osundamine põhjendatud

ning kaebaja ei saa MTA-le ette heita ärakuulamispõhimõtte rikkumist.

Vastustaja osutab, et kaebajat informeeriti, et korralduse nõuetekohaselt täitmata jätmisel

kustutatakse ta käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei saa kaebaja väita, et vaidlusalune otsus

talle ootamatu oli. Samuti osutab vastustaja asjaolule, et MTA-l ei tulnud Simetra Tööjõud OÜ-d

ära kuulata, sest isiku ärakuulamine ei oleks saanud mitte kuidagi mõjutada MTA poolt antava

otsuse sisu. Vastupidist ei ole ka kaebaja kaebuses välja toonud – ärakuulamisõiguse tagamine ei

oleks võimaldanud MTA-l teha teistsugust otsust, sest ettevõtlusega tegelemine on ka käesoleva

ajani tõendamata.

Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2012 otsesusele haldusasjas nr 3-11-2663,

milles kohus leidis, et asja lahendamisel pole oluline, kas isik tegelikult ettevõtlusega tegeles või

mitte, sest otsus tehti olukorras, kus maksuhaldurile ei olnud sellekohaseid tõendeid esitatud.

Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isik tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal

maksuhalduri nõutud dokumendid olid olemas. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et asja

lahendamisel ei ole oluline, kas kohtule esitatud tõendid ettevõtlust tõendavad. Seega, isegi kui

kaebusele oleksid ettevõtlusega tegelemise kinnitamiseks tõendid lisatud, ei oleks vastustaja

hinnangul ka need otsuse õiguspärasust mõjutanud.

Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid oma ettevõtluse tegeliku olemasolu

kohta ka kohtule. Seega isegi kui MTA oleks ärakuulamisõigust rikkunud, ei oleks maksuhalduri

võimalik menetluslik eksimus HMS §-st 58 tulenevalt toonud kaasa otsuse tühistamist, sest pole

alust arvata, et apellandi ärakuulamine oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

10. Vastustaja hinnangul on vaidlusaluse otsuse tegemiseks vajalikud tingimused täidetud. MTA

andis kaebajale 4. novembri 2014 korraldusega tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks.

Korraldus sisaldas ka korralduse täitmata jätmise tagajärge, et kui Simetra Tööjõud OÜ ei esita

ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse

isik käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei saa kaebaja osundada ka õiguskindluse

puudumisele, sest korralduse täitmata jätmise tagajärjed olid talle teada.

Vastustaja hinnangul põhineb Simetra Tööjõud OÜ registrist kustutamine arvestataval teabel, mis

lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslane jääb registrisse, siis võib ta seda tõenäoliselt

kasutada kuritarvitusteks. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsuse põhjendused piisavad, et

pärast Simetra Tööjõud OÜ seadusliku esindaja maksukäitumise ja kohustuste täitmata jätmise

analüüsimist niisugust järeldust teha ning kaebaja ei ole kaasaaitamiskohustust täitnud ning

vastupidise seisukoha võtmiseks dokumente esitanud.

11. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ettevõtlusega tegelemine käibemaksuseaduse mõistes ei ole

õigusselge. KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus

võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest. Seega

on KMS § 2 lg 2 arusaadavalt selgitanud ettevõtlusega tegelemise mõistet ning maksuhalduri

maksuseadustest tulenevaks ülesandeks on jälgida nii aruandluse esitamise kohustuse täitmist kui

ka kontrollida.

12. Vastustaja märgib, et kui kaebaja oleks korralduse nõuetekohaselt täitnud ja maksuhaldurile

sisukat teavet ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitanud, siis ei oleks MTA olnud kohustatud

maksukohustuslast registrist kustutama. Olukorras, kus äriühing isegi ei püüa enda ettevõtlusega

tegelemist tõendada ja jätab maksuhalduri korralduse nõuetekohaselt täitmata, puudub

maksuhalduril võimalus jätta isik registrist kustutamata. Kaebaja jättis tähtaegselt esitamata

maksuhalduri nõutud dokumendid, osundades juhatuse liikme vahetusele. Samas on Teet Raatsin

ka Simetra Tööjõud OÜ ainuosanik ning juhatuse liikme vahetus ei katkestanud äriühingu tegevust.

Seega on maksukohustuslase seletused paljasõnalised ja usaldusväärseid tõendeid, mida oleks olnud

võimalik kontrollida, ei ole esitatud. Vastustaja hinnangul ei saa dokumentide olemasolu korral

nende esitamata jätmist pidada iseloomulikuks reaalset majandustegevust omavale ja ettevõtlusega

tegelevale äriühingule, mis omakorda kinnitab kogumis koos teiste tõenditega maksuhalduri

põhjendatud kahtlust, et Simetra Tööjõud OÜ ettevõtlusega reaalselt ei tegele.

Vastustaja hinnangul kaebaja paljasõnaliste ja kontrollimatute väidetega ettevõtlusega tegelemise

kohta ei saa tõendada reaalset ettevõtlust, eriti kui muud tõendid seda välistavad

13. Vastustaja osutab, et kaebaja on kaebuses esitanud eksitatavaid väiteid seoses arvete

esitamisega. MTA märgib, et kaebaja ei ole ühtegi arvet ega lepingut menetluses esitanud. Esitatud

pangaväljavõtte osas on MTA oma seisukoha vaidlustatud otsuses avaldanud, seega kaebaja väide

pangaväljavõtte analüüsimata jätmise kohta ei vasta tõele. Samuti ei ole kaebaja oma 12. novembri

2014 vastuses osundanud süütuse presumptsioonist tulenevale õigusele andmeid ja dokumente mitte

esitada.

Ei ole eluliselt usutav, et tõendite olemasolul enne vaidlustatud otsust, poleks neid MTA-le esitatud.

Reaalselt ja ausalt ettevõtlusega tegeleval äriühingul puudub vajadus oma ettevõtlust varjata.

Kohtu seisukoht

14. Maksuhaldur nõudis kaebajalt ajavahemikul 1. augustist kuni 11. novembrini 2014 ettevõtlusega

tegelemist tõendavate majandustegevuse dokumentide esitamist 12. novembriks 2014 kell,

kohustades OÜ-lt Simetra Tööjõud arvelduskonto väljavõtete, raamatupidamise algdokumentide,

kassadokumentide ja lepingute esitamist ning majandustegevuse kohta selgituste andmist(tl 34).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai korralduse kätte ning kaebaja juhatuse liige T. Raatsin esitas

MTA-le e-kirjaga lühiselgituse äriühingu tegevuse kohta (tl 38) ühes arvelduskonto väljavõttega (tl

37). Muid dokumente ettevõtlusega tegelemise kinnitamiseks kaebaja ei esitanud.

15. Vaidlustatud otsusega kustutati kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ta ei

tõendanud ettevõtlusega tegelemist.

16. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-le 31 on maksuhalduril õigus kustutada registrist

maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega

tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist

kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

17. Riigikohus on 7. mai 2015 otsuses asjas nr 3-3-1-17-15 (p 19) selgitanud, et maksukohustuslase

registrist kustutamine KMS § 22 lg 3¹ alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja

maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub

ettevõtlusega

tegelemise

tõendamiskoormus

ning

kaasaaitamiskohustus.

Maksuhaldurile

korraldustes nõutud teabe esmakordne esitamata jätmine ei ole käibemaksukohustuslaste registrist

kustutamiseks alati piisav.

18. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pangakontolt nähtuvad liikumised iseenesest ei tõenda

veel ettevõtlusega tegelemist. Vaidlust ei ole selles, et, pangakontolt ei nähtu töötasu, juhatuse

liikme tasu vms maksmist. Kohus nõustub, et ettevõtluse tegeliku puudumise kohta põhjendatud

kahtluse tekkimiseks on eeltoodu piisav. Siinjuures arvestab kohus maksuhalduri varasemaid

kogemusi ettevõtete kontrollimisel, mis annavad aluse arvata, et liikumised OÜ Simetra Tööjõud

pangakontodel ja deklareeritud käive ei seostu ettevõtlusega.

Kaebaja ei ole esitanud muid tehingute tegelikku sisu ja toimumist tõendavaid dokumente (lepingud,

kirjavahetus vms). Samuti jättis OÜ Simetra Tööjõud esitamata raamatupidamisdokumendid.

Kaebaja selgitused Baltic Tööjõud OÜ-st töötajate ülevõtmise kohta on aga üldsõnalised ega ole

maksuhalduri kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Töölepingute alusel töötavate isikute

töötajatena ülevõtmist kaebaja ettevõttesse ei saa jaatada olukorras, kus isikud ise on eitanud (tl 42,

44, 46) igasugust seost äriühinguga, kellelt kaebaja väidab töötajad üle võtnud olevat.

19. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 11 lg 2 ls-st 1 otsustab maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning

kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega on maksuhalduril avar kaalutlusruum

otsustamaks, milliseid tõendeid menetluses oluliste asjaolude tõendamiseks koguda. Maksuhalduri

nõutud dokumente esitamata jättes võttis kaebaja riski, et maksuhaldurile kättesaadavad tõendid ei

ole

piisavad

ettevõtlusega

tegelemise

tuvastamiseks

ja

see

võib

kaasas

tuua

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise. Vastav hoiatus on kaebajale antud 4. novembri

2014 korralduses. Kuigi vastustajal oli KMS § 22 lg-st 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus

koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid tõendeid, ei olnud tal otseselt sellist kohustust.

Tõendamiskoormus selles osas oli KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt kaebajal. Kuna kaebaja ei tõendanud

ettevõtlusega tegelemist, oli maksuhalduril alus kustutada ta käibemaksukohustuslaste registrist,

olukorras, kus varasemalt esines põhjendatud kahtlus, et kaebajal ettevõtlustegevus tegelikkuses

puudub.

Kohus osutab, et tegutseval äriühingul ei oleks olnud koormav esitada maksuhaldurile nõutud

dokumendid, näitamaks, et deklareeritud käive on tekkinud tegelikult toimunud tehingutest.

20. Kohus ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks ettevõtlusega tegelemine määratlemata

õigusmõiste. KMS § 2 lg 2 ls 1 järgi ettevõtlus on KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus,

mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või

tulemustest. Euroopa Liidu nõukogu 28. novembri 2006 direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg 1 lisab siia

olulise tingimusena tulu saamise eesmärgi. Seega tuleb ettevõtluseks lugeda tulu saamise eesmärgil

ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse osutamist.

21. OÜ Simetra Tööjõud on kaebuses viidanud süütuse presumptsiooni rikkumisele kaebaja

eesmärgi (tegelda käibemaksupettusega) määratlemisel.

Kaebaja väide ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud otsuse tegemisel on MTA tuginenud

ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmisele, mitte kaebaja võimalikule kavatsusele

käibemaksupettusega tegeleda.

22. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud

ning vastavalt kustutada registrist äriühingud, mis ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik

huvi

maksualaste

kuritarvituste

vastu

võitlemisel.

Seetõttu

ei

saa

meedet

pidada

ebaproportsionaalselt maksukohustuslase õigusi piiravaks Asjaolusid kogumis arvestades ei ole

kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist antud juhul ebaproportsionaalne. Kaebaja

ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tingiksid üldreeglist kõrvalekaldumise tema kasuks.

Kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti

registreerimist ettevõtlusega tegelemise tõendamise korral.

23. OÜ Simetra Tööjõud kaebuses esitatud väite kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ka

ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 järgi enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul on MTA 4. novembri 2014 korralduses selgitanud, millist

teavet ja millisel eesmärgil kaebajalt nõutakse ning ka seda millise sisuga haldusakti kavatseb

maksuhaldur anda juhul, kui ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei esitata. Seega oli

kaebajale tagatud tegelik võimalus esitada menetluses oma seisukoht ühes seda kinnitavate

tõenditega. Kohtu hinnangul ei tulene HMS § 40 lg-st 1 maksuhaldurile kohustust pärast teabe ja

dokumentide esitamise tähtaja saabumist anda äriühingule veelkord võimalus oma seisukoha

esitamiseks. Ettevõtlusega tegelemise kohta tõendite ja kontrollitavate selgituste esitamata

jätmisega võtab isik riski, et see võib kaasa tuua äriühingu kustutamise käibemaksukohustuslaste

registrist. Vastavalt tuleb isikul endal vajadusel võtta täiendavaid samme korralduses märgitud

negatiivse tagajärje ärahoidmiseks.

24. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 18. novembri 2014 otsus nr 12.2-

3/027452-2 on õiguspärane ega riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt, mistõttu puudub alus

selle tühistamiseks.

25. Kaebus jääb rahuldamata.

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik