4-15-1639/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

4-15-1639

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2015. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-15-1639 (2602,14,003436) Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Väärteoasi Martin Orumaa kaebus Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 27.02.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2602,14,003436 Menetlusalune isik, kaebuse esitaja Martin Orumaa ik. 39207213518; elukoht: XXXX Kaitsja v.adv. Indrek Sirk Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Vabaduse pst 59, Tallinn indrek@sirk.ee

Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuurist Janis Miilits RESOLUTSIOON Juhindudes § 132 p 3, 135 lg 2 kohus otsustas:

tühistada Lõuna Prefektuuri 27.02.2015. a otsus väärteoasjas 2602,14,003436 Martin Orumaa karistamise kohta LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300.- eurot. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Jätta valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu menetlusaluse isiku Martin Orumaa enda kanda.

Edastada otsuse koopia Martin Orumaale, kaitsjale ja Lõuna Prefektuurile.

2

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse täistekst kättesaadav kohtu kantseleis alates 14.07.2015.a.

Asjaolud

Martin Orumaad karistati Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse 27.02.2015. a otsusega LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuses märgitud väärteo kirjeldusest nähtuvalt toimus 14.04.2014. a kell 14.58 (otsuses märgitud toimepanemise ajana 14.09.2014. a kell 14.58) liiklusõnnetus Tartu maakonnas, Tartu linnas, Riia tn 3 juures, kus menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Peugeot reg.nr. XXX ning sooritades parempööret Riia tn 3 hoovi, ei veendunud oma manöövri ohutuses, mistõttu ei andnud teed sõiduteelt ära sõites jalgrattateel vasakult poolt Ülikooli tn poole liikunud jalgratturile. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Peugeot reg.nr. XXX omanikule OÜ A. sõidukile tekitatud vigastuste näol ning tervisekahjustuse A.K.

12.03.2015. a esitas Martin Orumaa kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse.

Kaebuse kohaselt vaadatakse väärteoasi VTMS § 87 alusel läbi väärteoprotokolli piirides, s.t esitatud süüdistuse ehk teokirjelduse piirides. 14.04.2014. a kell 14.58 ei viibinud menetlusalune isik Tartu linnas, Riia tänaval ega põhjustanud liiklusõnnetust. Martin Orumaa on küll olnud osaline liiklusõnnetuses, kuid see liiklusõnnetus juhtus 14.09.2014. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2006. a otsuses nr 3-1-1-53-06 on märgitud, et VTMS § 87, mille kohaselt väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Teokirjelduse oluline osa on VTMS § 57 lg 1 p 6 kohaselt ka väärteo toimepanemise aeg. Kuna 14.04.2014. a ei ole menetlusalune isik väärtegu toime pannud, siis on menetlusaluse isiku karistamine selle teokirjelduse järgi ebaseaduslik. Väärteoprotokolli piiridest ei ole võimalik väljuda. Seega kuulub otsus tühistamisele ja väärteomenetlus väärteoasjas tehtud otsuses kirjeldatud teo osas lõpetamisele, kuna seda väärtegu ei ole menetlusalune isik toime pannud. Lisaks sellele, et otsuses on väärteo toimepanemise ajana märgitud kaks erinevat kuupäeva on ka menetlusaluse isiku nimi kahes kohas erinev.

Kuigi jääb arusaamatuks, millise kuupäeva järgi menetlusalust isikut karistati, on mõlemal juhul karistus ebaseaduslik- 14.04.2014. a ei ole menetlusalune isik liiklusõnnetuses osalenud ning 14.09.2014. a juhtunud liiklusõnnetuse kohta ei ole koostatud väärteoprotokolli.

Riigikohtu lahendistest nr 3-1-1-03-39, 3-1-1-03-100 ja 3-1-1-03-109 tuleneb, et väärteomenetluses puudub võimalus saata asja uueks arutamiseks. Väärteoasja arutatakse VTMS § 87 tulenevalt väärteoprotokolli piirides. VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui asjas puudub väärteoprotokoll. Väärteoprotokoll 14.09.2014. a toimepandud väärteo kohta puudub. VTMS § 148 p 3 alusel

3

toob väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteotunnuste puudumisega.

22.04.2015. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega.

Väärteoprotokolli koostamise ajal on liiklusõnnetuse andmed võetud LÕ aktilt. Sellel on liiklusõnnetuse toimumise ajaks 14.09.2015. a. Kohtuväline menetleja on lugenud sealt ekslikult välja 09 asemel kuu 04. Samad andmed on kandunud üle ka otsusele. Kohtuväline menetleja tunnistab, et tegemist on inimliku eksitusega.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et politsei infosüsteemis on registreeritud 14.09.2014. a juhtum, milles alustati menetlust 14.09.2014. a LS § 223 lg 1 tunnustel, et 14.09.2014. a 14.58 leidis asukohas/aadressil Riia tn 3, Tartu linn, Tartu maakond aset järgmine sündmus: auto sõitis jalgratturile otsa, jalgrattur istub kõnniteel, kiirabi läheb, teataja mööduja. 14.09.2014. a kella 14.57 ajal Tartu linnas Riia 3 sõiduauto Peugeot reg.nr. XXX(juht selgitamisel, sõiduk pargitud hoovi) sooritas parempööret Riia tänav 3 maja hoovi.

Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja A.K.ütluste kohaselt toimus liiklusõnnetus 14.09.2014. a. Sama aeg nähtub prefektuurile edastatud teatiselt A.K.Tartu Ülikooli Kliinikumi saabumisest ja fototabelites esitatud fotod on samuti tehtud nimetatud kuupäeval.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Martin Orumaa on rikkunud LS § 17 lg 5 p 1, § 33 lg 2 p 8 sätestatut, kui sooritades parempööret Riia tn 3 hoovi ei veendunud oma manöövri ohutuses, mistõttu ei andnud teed sõiduteelt ära sõites jalgrattateel vasakult poolt Ülikooli tn poole liikunud jalgratturile, mille tagajärjel sai jalgrattur A. K. kehavigastusi.

Eeltoodu alusel taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata.

23.04.2015. a saabus kohtusse kaebaja kaitsja kirjalik seisukoht kohtuvälise menetleja seisukoha kohta.

Selle kohaselt ei ole Martin Orumaa kunagi eitanud osalemist liiklusõnnetuses 14.09.2014. a. Ta on avaldanud kahetsust juhtunu pärast. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli inimlik eksimus, mille õigusliku järelmine on liiklusseadus paraku ette näinud väärteokaristuse. Väärteoprotokolli koostas Kaido Iste. Sama ametnik määras menetlusalusele isikule ka karistuse väärteoasja ning koostas kohtuvälise menetleja seisukoha Tartu Maakohtule.

Kaido Iste on tunnistanud, et väärteoprotokolli koostades tegi ta inimliku eksimuse. Seejärel tegi Kaido Iste sama eksimuse ka väärteoasjas otsuse tegemisel, mis viitab sellele, et otsuse tegemisel ei ole Kaido Iste sisuliselt kontrollinud, kas menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo ehk siis teo, mille eest talle karistus määratakse.

VTMS § 87 ei erista nimetatud sätte kohaldamisala sõltuvalt sellest, kas kohtuvälise menetleja ametnik on teinud inimliku eksituse. Samamoodi nagu liiklusseadus ei näe ette võimalust jätta tähelepanuta inimlikust eksimusest põhjustatud liiklusõnnetuse. Sõltumata sellest, kas Kaido Iste koostas väärteoprotokolli inimlikust eksimusest, pahatahtlikult või lihtsalt lohakusest ebaõige kuupäevaga, tuleb ikkagi väärteoasja arutada väärteoprotokolli piirides. Riigikohtu

4

kriminaalkolleegiumi 22.06.2006 otsuses nr 3-1-1-53-06 on märgitud, et VTMS § 87, mille kohaselt väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Teokirjelduse oluline osa on VTMS § 57 lg 1 p 6 kohaselt ka väärteo toimepanemise aeg.

Maakohus ei saa väljuda väärteoprotokolli piiridest ega määrata karistust menetlusalusele isikule teo eest, mille kohta ei ole koostatud väärteoprotokolli. Maakohtul puudub ka võimalus jätta kaebus rahuldamata, kuna väärteoprotokollis ning otsuses kirjeldatud kuupäeval ei ole menetlusalune isik väärtegu toime pannud. Riigikohtu lahenditest nr 3-11-03-39, 3-1-1-03-00 ja 3-1-1-03-109 tuleneb, et väärteomenetluses puudub võimalus saata asja uueks arutamiseks. Väärteoasja arutatakse VTMS § 87 tulenevalt väärteoprotokolli piires. Menetlusalune isik ei ole toime pannud väärtegu 14. aprillil 2014 ning 14. septembril 2014 toime pandud väidetava väärteo kohta ei ole talle koostatud väärteoprotokolli. VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui asjas puudub väärteoprotokoll. Väärteoprotokoll 14. septembril 2014 toimepandud väärteo kohta puudub.

Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine toob VTMS § 148 p 3 alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. VTMS § 123 lg 2 alusel saab maakohus pärast kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist samas asja arutada kogu ulatuses, kuid VTMS § 87 kohaselt üksnes väärteoprotokolli piirides. Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ei ole menetlusalune isik väärtegu toime pannud, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata.

Kohtu seisukoht

VTMS § 123 lg 2 sätestatu kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu väitele, et menetlusaluse isiku karistamine on ebaseaduslik (I) ning seejärel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumisele (II). I

Kaebaja on märkinud, et väärteoasi vaadatakse VTMS § 87 alusel läbi väärteoprotokolli piirides, s.t esitatud süüdistuse ehk teokirjelduse piirides ning teokirjelduses on nii väärteoprotokollis kui ka otsuses vale teo toimepanemise kuupäev, mistõttu on menetlusaluse isiku karistamine ebaseaduslik. Samuti on kaebaja viidanud, et jääb arusaamatuks kumma kuupäeva järgi on menetlusalust isikut üldse karistatud. Õige kuupäeva, s.t 14.09.2014. a osas ei ole väärteoprotokolli koostatud. Väärteoprotokolli puudumine 14.09.2014. a osas on

5

menetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja väljendatu, et toimepanemise aeg on ebatäpne menetleja inimliku eksimuse tõttu, ei ole VTMS § 87 tähenduses olulinesätte kohaldamisala ei ole erinev sõltuvalt sellest, kas kohtuvälise menetleja ametnik on teinud inimliku eksituse. Hoolimata sellest, kas Kaido Iste koostas väärteoprotokolli inimlikust eksimusest, tuleb väärteoasja ikkagi arutada väärteoprotokolli piirides. Teokirjelduse oluline osa on VTMS § 57 lg 1 p 6 kohaselt väärteo toimepanemise aeg. Maakohus ei saa väljuda väärteoprotokolli piiridest ega määrata karistust teo eest, mille kohta ei ole koostatud väärteoprotokolli. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus ei saa nõustuda kaitsja käsitlusega, et väärteoprotokollis sisalduv ekslik väärteo toimepanemise aeg tähendab, et asjas puudub üldse protokoll.

Kohus nõustub kaitsjaga, et VTMS § 87 kohaselt vaatab kohus väärteoasja läbi väärteoprotokolli piirides. Samas on Riigikohus, nentides, et kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, märkinud, et see tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu 06.10.2006. a lahend nr 3-1-1-80-06). Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne koosseis ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu 09.04.2008. a lahend nr 3-1-1-9-08; 09.06.2011. a nr 3-1-1-45-11; 07.12.2012. a nr 3-1-1-119-12; 26.09.2014. a nr 3-1-1-43-14, 03.03.2015. a nr 3-1-1-5-15; 13.04.2015. a nr 3-1-1-20-15). Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest tulenevalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud (Riigikohtu 06.10.2006. a lahend nr 3-1-1-80-06; 09.04.2008. a nr 3-1-1-9-08).

Väärteoprotokolli peab VTMS § 69 lg 2 p 1,2 alusel olema märgitud väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg, koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse, nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Riigikohus on 07.12.2012. a lahendis nr 3-1-1-119-12 selgitanud, et kuigi VTMS § 150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Samas lahendis on Riigikohus esiteks märkinud, et maakohus on leidnud, et väärteoprotokolli kui ka – otsuse alguses on väärteo toimepanemise aeg märgitud ekslikult, kuid väärteo toimepanemise tegelik aeg on tuvastatav väärteoprotokolli põhiosa pinnalt. Seejärel on Riigikohus leidnud, et sellistel asjaoludel ei ole väärteoprotokolli sissejuhatuses sisalduv eksimus väärteo toimepanemise aja osas väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Maakohus on teokirjeldusest lähtuvalt õigesti tuvastanud teo toimepanemise aja, mistõttu on sellistel asjaoludel väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel oluline väärteo menetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, kuivõrd kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

Käesolevalt menetletavas väärteoasjas on kohtuväline menetleja sarnaselt lahendis nr 3-1-1-119-12 analüüsitule märkinud väärteoprotokolli teo toimepanemise vale aja. Samas on õige aeg tuvastav teiste asjas olevate tõenditega.

Antud asjas on olemas (lk 19-21) fototabel väärteoasja nr 260214003436 juurde, s.t käesolevalt menetleva asja kohta. Fotode nr 1, 3, 4, 5 ja 6 alla on liiklusõnnetuse

6

toimepanemise ajana märgitud 14.09.2014. a. Lisaks fototabelis märgitule on ka sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 15-16) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisele märgitud liiklusõnnetuse toimumise ajana 14.09.2014. a. Menetlusalune isik ning tunnistaja A.K.on istungil kinnitanud, et liiklusõnnetus toimus just 14.09.2014. a, mitte 14.04.2014. a nagu on märgitud väärteoprotokollis.

Kohtupraktikas on selgitatud, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidise tegevuse tõendi allikaks. Samas on aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu 27.11.2013. a lahend nr 3-1-1-111-13). Käesolevas asjas pidas kohus vajalikuks väärteoprotokolli ja – otsuse koostanud Kaido Iste ülekuulamist, et täpsustada, mis asjaoludel on lühikirjelduses toimepanemise aeg 14.04.2014. a. Kohtuvälise menetleja ametnik saab menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust (09.09.2008. a lahend nr 3-1-1-47-08) ning seetõttu teenibki kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta tõendusliku teabe kogumise eesmärki, võimaldades kontrollida talletatud andmete õigsust ja kõrvaldamaks selle pinnalt tekkinud kahtlusi (Riigikohtu 21.10.2011. a lahend nr 3-1-1-80-11).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnik Kaido Iste selgitas, kuidas ta võttis liiklusõnnetuse andmed sündmuskoha vaatlusprotokollist. Sellel on toimumise ajaks 14.09.2014. a. Tema luges protokolli koostades käsitsi kirjutatud sündmuskoha vaatlusprotokollist „09“ asemel välja „04“ ja siin oli tegemist temapoolse inimliku eksimusega.

Eeltoodu alusel jäävad ainetuks kaitsja väited, et väärteoprotokollis teo toimepanemise ajaga eksimine tähendab väärteoprotokolli puudumist. Väärteoprotokolli koostades liiklusõnnetuse toimepanemise ajaga eksimine ei ole käesoleval juhul väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1, 2 tähenduses. Väärteo toimepanemise õige aeg on 14.09.2014. a, mis on tuvastatav nii fototabelist, sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka kliinikumi väljastatud teatiselt. Liiklusõnnetuse toimumist 14.09.2014. a kinnitavad nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja A.K.. Lisaks sellele on väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik selgitanud, et toimepanemise aeg on 14.09.2014. a, mitte 14.04.2014. a nagu ta on inimliku eksimuse tõttu märkinud väärteoprotokolli. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada kaitsja taotlust ning kaebuses märgitud motiividel väärteomenetlust lõpetada.

Lisaks märgib kohus, et ei nõustu kaitsja viitega võimalikule kaitseõiguse rikkumisele, s.t, et jääb arusaamatuks, millise kuupäeva järgi menetlusalust isikut karistatakse.

Riigikohus on mitmes lahendis viidanud, et VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega rikutakse menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud õigust, s.t õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada süüdistuse sisu (07.12.2007. a lahend nr 3-1-1-84-07; 29.01.2008. a lahend nr 3-1-1-94-07; 09.06.2011. a lahend nr 3-1-1-45-11; 26.09.2014. a lahend nr 3-1-1-43-14). Samas jõuab kohus viidatud lahendite pinnalt ja ka lahendis nr 3-1-1-119-12 märgitule tuginedes järeldusele, et kaitseõiguse rikkumisega on tegemist, kui protokollis ei sisaldu kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Ainuüksi teo toimepanemise kuupäevaga eksimine, seda enam, kui korrektne kuupäev on võimalik tuvastada teiste tõenditega, kaitseõiguse rikkumine ei ole. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik ei ole

7

menetluse vältel saanud aru, millisel kuupäeval liiklusõnnetuses osalemist talle ette heidetakse. Menetlusalune isik on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses andnud ütlusi vaid ühe kuupäeva osas, s.o 14.09.2014. a osas. Seetõttu jäävad kaitsja viited võimalikule kaitseõiguse rikkumisele paljasõnalisteks ja otsituteks.

Kaebuses on märgitud, et kohtuvälise menetleja ametnik on sarnaselt väärteoprotokollile ka - otsuses märkinud teo vale toimepanemise aja, mis viitab sellele, et otsuse tegemisel ei ole Kaido Iste sisuliselt kontrollinud, kas menetlusalune isik on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo ehk teo, mille eest talle karistus määratakse. Selline viide on kohtu hinnangul eksitav. Üldteada on, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud väärteoprotokollis. Lubamatu on olukord, kus otsuses märgitud teokirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täienduses nimetatud ei ole. Kohus peab aga vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu seadusandja poolt sätestatud võimalusele, mis lubab väärteoprotokolli muuta, täiendada või selles sisalduvat teokirjeldust korrigeerida. Täiendatud, muudetud või uus protokoll tuleb menetlusalusele isikule seaduses ettenähtud korras teatavaks teha (Riigikohtu 07.12.2007. a lahend nr 3-1-1- 84-07, 26.09.2014. a lahend nr 3-1-1-43-14). Selle võimaluse kasutamine aitaks edaspidi hoida ära sarnastel motiividel esitatavad kaebused.

II

Olles tuvastanud, et käesoleva asja menetlust ei ole alust lõpetada väärteoprotokollis sisalduva teo eksliku toimepanemise kuupäeva tõttu, analüüsib kohus LS § 223 lg 1 järgi Martin Orumaale süüksarvatud väärtegu.

Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetus toimus 14.09.2014. a Tartu linnas, Riia tn 3 juures. Seda kinnitavad nii Martin Orumaa kui tunnistaja A.K.ütlused, lisaks tõendab seda sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 15-16) ja fototabelis märgitu (lk 19-21). Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kummal liiklejal oli tee andmise kohustus ja kas liiklusnõudeid järgiti.

Tunnistaja A.K.ütluste kohaselt toimus õnnetus 14.09.2014. a kella 15 ajal. Ta sõitis Riia mäest alla ja ootamatult tuli auto. Kokkupõrge toimus, kuna auto keeras ette ja ta sõitis sellele külje pealt jalgrattaga sisse. Tuligi Riia mäest alla, auto pööras ette, tema kukkus. Tal oli randme kodarluu murd ja näos suur haav. Tänaseks päevaks on tervis korras. Ta põrkas auto esiosa vastu. Ta otseselt seda autot ei näinud, tuli ja nägi ning sõitis otsa. Kokkupõrge oli kõnnija jalgrattateel. Kohapeal teise osapoolega väga ei suhelnud, autojuht pakkus vett ja kutsuti kiirabi. Tema taga olid kaks jalgratturit ja kui kokkupõrge toimus, siis teine rattur helistas kiirabisse. Tema ratta korda tegemine maksis 48 eurot, seda hüvitatud ei ole. Tema arvates oli see mõlema jaoks ootamatu kokkupõrge. Auto pidurdas tema ees ja tema ka, toimus järsk kokkupõrge. Kokkupõrge toimus autoga. Kukkus kokkupõrke tagajärjelenne sõitis vastu autot ja siis kukkus vastu autot.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tegi ta 14.09.2014. a parempööret hoovi. Ta ei märganud ratturit ja rattur kukkus. Edasi aitasid nad ratturit, kes toimetati kiirabiga haiglasse. Martin Orumaa arvas, et tegemist oli tavalise õnnetusega. Rattur sai kergemaid vigastusi. Ta rääkis kohapeal kannatanuga, üritas aidata, tõi talle vett. Kõnniteel olid tellingud, päike paistis silma ja ootamatult tuli jalgrattur. Ta sõitis aeglaselt, aga jalgratturit märgata ei suutnud. Kuulis, et olid kukkumise hääled ja väike mütsatus. Tema auto seisis sellel hetkel, kui ta hääli kuulis.

8

Ta sooritas parempööret suure ettevaatlikkusega, kiirus oli olematu. Tema suund oli Ülikooli tänavast Riia tänava poole üles. Jalgrattur tuli ülevalt poolt. Tema auto on isa firma oma. Õnnetuse tagajärjel oli auto velje peal märk, aga ta ei nimetaks seda vigastuseks. Tolmutriip oli.

Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütluste kohaselt sõitis tunnistaja kõnniteel. LS § 32 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt ei tohi jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedija mopeedijuht sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 15-16) on liiklusõnnetuse esmases kirjelduses märgitud, et parempöördel loodi oht kõnniteel liikunud jalgratturile. Samas on märgitud, et oli ristumine jalgrattateega. Vaadates fototabelit (lk 19-21) nähtub fotolt nr 3, et kõnnitee on tähistatud liiklusmärgiga 4351, mis näitab, et sellel teel tohivad liikuda nii jalakäija, jalgrattur kui ka tasakaaluliikurijuht. Seega oli tegemist jalgrattaga sõitmiseks lubatud kõnnija jalgrattateega. Tunnistaja ei rikkunud sellel teel jalgrattaga sõites LS § 32 lg 1 p 1 sätestatut.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt toimus liiklusõnnetus mitme sekundi möödumisel. Samuti on menetlusalune isik selgitanud, et hoovi parempöörde tegemise ajal paistis talle päike silma ja tema vaateväli oli piiratud tellingute tõttu. Samas nähtub fototabelist, et tellingud ei olnud kaetud, kujutades endast metallkonstruktsiooni, millel on nö katus. Küljelt vaadatuna tellingud nähtavust ei piira.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

LS § 17 lg 5 p 1 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, jalgratturile ning mopeedija pisimopeedijuhile, kui tee andmise kohustus ei ole liikluskorraldusahenditega reguleeritud teisiti.

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et 14.09.2014. a kella 14.58 ajal sõitis tunnistaja A.K.jalgrattaga kõnnija jalgrattateel kesklinna, s.o Kaubamaja suunas. Menetlusalune isik tegi üle tunnistaja liikumistee, kõnnija jalgrattatee, parempöörde Riia tn 3 maja hoovi. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto ja tunnistaja juhitud jalgratta vahel toimus kokkupõrge. Selline asjade käik on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja A.K.ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis fikseerituga.

Martin Orumaal oli kohustus sõiduauto juhina sõiduteelt Riia tn 3 maja hoovi ära pöörates LS § 17 lg 5 p 1 kohaselt anda teed jalgrattur A.K.le, kes sõitis mööda jalgrattakõnniteed kesklinna suunas. Selle nõude jättis Martin Orumaa täitmata. LS § 17 lg 5 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise Martin Orumaa poolt tingis LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine. Martin Orumaa, kellele enda sõnul paistis pöörde sooritamise ajal päike silma ja tellingud piirasid vaatevälja, ei veendunud piisavalt, et tema poolt sooritatav parempöörde Riia tn 3 hoovi ei ohusta teist liiklejat, jalgrattur A.K.t. Martin Orumaa kui suurema ohuallika valitseja oleks pidanud pööret segavate tegurite tõttu eriti manöövri ohutuses veenduma. Seda enam, et tellingud ei olnud kaetud, mistõttu pidi A.K., kes ei kihutanud, olema Martin Orumaale enne

1 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/sites/default/files/LM_F_M_130211.pdf

9

pöörde tegemist piisava aja vältel nähtav. Hoolimata sellest sooritas Martin Orumaa parempöörde, põhjustades sellega liiklusõnnetuse.

LS § 223 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokolli ja – otsuse kohaselt tekitas Martin Orumaa liiklusõnnetuse põhjustamisega varalise kahju Peugeot reg.nr. XXX omanikule OÜ A. sõidukile tekitatud vigastuste näol ning tervisekahjustuse A. K..

Kohtupraktika kohaselt peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. 10.12.2004. a lahendis nr 3-1-1-117-04 jõudis Riigikohus seisukohale, et rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset „Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju T.N. ja AS Hansa Liisingule“ ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellele kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See aga ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Samas ei ole sellise kahju näitamise kohustuse rikkumise puhul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuivõrd otsustega ei ole kahju rahalist suurust tuvastatud ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Autodel olevad kahjustused on fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega.

Käesoleval juhul ei ole teokirjeldus kohtu hinnangul koostatud kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Martin Orumaale etteheidetava väärteo lühikirjelduses ei sisaldu Martin Orumaa poolt juhitud sõidukile tekkinud kahju kirjeldust ning ei sisaldu ka tunnistaja A.K.le tekkinud vigastuste kirjeldust. Selles on lakooniliselt märgitud, et Peugeot omanikule OÜ A.ile tekitati varaline kahju sõidukile tekitatud vigastuste näol ja A.K.le tervisekahjustus.

Martin Orumaa süüdistuse maht kuulub LS § 223 lg 1 järgi vähendamisele. Nimelt ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis midagi märgitud ei sõiduautole ega tunnistajale A.K.le tekkinud kahju, vigastuste kohta. Sõiduautole tekkinud vigastuste kohta ei ole väärteoasjas ka ühtegi teist tõendit, kuivõrd ei tunnistaja A.K.ega menetlusalune isik ei ole avaldanud, et sõidukile oleks mingeid kahjustusi, vigastusi tekkinud. Menetlusalune isik selgitas istungil, et auto velje peale küll tekkis märk, aga ta ei pea seda vigastuseks. Tunnistaja A.K.ei näinud sõidukil vigastusi. Ka fototabelis olevatel fotodel ei ole näha, et sõidukil oleks mingeid vigastusi. Sellises olukorras on paljasõnaline teokirjelduses märgitu, et OÜ-le A. tekitati varaline kahju Martin Orumaa pool juhitud sõidukile tekitatud vigastuste näol. Samas on kohus seisukohal, et kuigi teokirjeldusse ei ole märgitud, milles seisnes A.K.le tekitatud tervisekahjustus, on tervisekahjustuse tekkimine tõendatud tunnistaja enda ütluste ja teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise kohta. Teatiselt nähtuvalt on 14.09.2014. a kella 14.45 ajal toimunud liiklusõnnetuses saanud kannatanu A.K.l järgmised vigastused: näohaav, kodarluu murd. Selliste vigastuste tekkimist kinnitas istungil ka A.K.. Eeltoodu alusel tuleb teokirjeldusest, süüdistusest jätta välja OÜ-le A. kuuluvale sõidukile varalise kahju tekitamine, kuid tõendatuks tuleb lugeda A.K.tervisekahjustuse tekitamine.

Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et tõendamist on leidnud Martin Orumaa poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

10

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Martin Orumaa andis ütlusi, et hoovi sisse keeramise ajal paistis talle päike silma ning kõnniteel olid tellingud, mis piirasid tema vaatevälja. Martin Orumaa pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei märganud jalgratta-kõnniteed mööda kesklinna suunas liikuvat jalgratturit. Juhul, kui Martin Orumaa oleks selles situatsioonis, päike paistab silma ja tellingud varjavad vaatevälja, käitunud hoolsamalt ja kohusetundlikumalt, s.t enne pöörde sooritamist veendunud põhjalikult selle ohutuses, oleks ta saanud manöövri selle alustamise järel õigeaegselt katkestada või seda üldsegi mitte alustada.

Olles tuvastanud vastavuses KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü (Riigikohtu 12.11.2008. a otsus nr 3-1-1-66-08), on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu 16.12.2013. a lahend nr 3-1-1-120-13 ja 05.03.2015. a lahend nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (Riigikohtu 16.12.2013. a otsus nr 3-1-1-120-13). Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu 18.05.2012. a otsus nr 3-1-1-46- 12; 24.04.2007. a otsus nr 3-1-1-9-07). Martin Orumaa on kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata isik. Ta on kogu menetluse vältel tunnistanud enda süüd 14.09.2014. a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja A.K.ütlustest on võimalik järeldada, et õnnetus oli mõlema jaoks ootamatukumbki ei näinud teist liiklejat enne, kui õnnetuse ärahoidmiseks oli juba liiga hilja. A.K.sai küll liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel vigastada, aga tal ei ole käesoleval ajal Martin Orumaa suhtes seoses tervisekahjustusega mingeid pretensioone. Lisaks eeltoodule on võimalik kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusest järeldada, et menetleja ei ole Martin Orumaa süüd suureks pidanud, kuna on pidanud võimalikuks kohaldada karistust oluliselt alla keskmise määra. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub avalik menetlushuvi, menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning tegu on pandud toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Samuti ei ole varasemalt karistamata isiku puhul karistamine vajalik isiku mõjutamiseks edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoidumiseks.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

11

Kaitsja on esitanud kohtule arved õigusteenuse osutamise eest, mis palub menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. Esitatud arved on summas 192 eurot, 72 eurot ja 277.20 eurot (summad koos käibemaksuga).

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 alustel.

Käesoleval juhul tegi kohus kindlaks, et Martin Orumaa on pannud toime talle süüksarvatud väärteo, kuid pidas võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seetõttu tuleb kaitsja esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kaitsetasud tuleb jätta Martin Orumaa enda kanda.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/