3-15-1487/12 · 3-15-1487/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1487 Haldusasi MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ kaebus Tallinna linna toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja Veerenni tänava raudteeülesõidukoha sulgemise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebajad – MTÜ Luite Selts, J L , K G , J A , AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ, esindajad adv Kristel Valk ja avd Kristo Kallas Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS-i ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2015. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-15-1487. 2. Jätta MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS-i ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2015. a määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-15-1487 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn teavitas 11.05.2015 kirjaga nr LV-1/110-1 MTÜ-d Luite Selts, et linn alustab 2015. a juunis Veerenni raudteeülesõidu sulgemise ettevalmistustöödega ning

3-15-1487 2(5) raudteeülesõit suletakse autoliiklusele hiljemalt 31.10.2015. Pärast seda toimub kesklinnast juurdepääs Luite asumile Viadukti tänava kaudu. Tallinna Transpordiameti tellimusel 2014. a detsembris koostatud liiklusuuringu järgi parandaks Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemine liiklusohutust ning sellist lahendust on pidanud vajalikuks ka AS Eesti Raudtee ja Tehnilise Järelevalve Amet. Veerenni raudteeülesõidu sulgemine autoliiklusele on nähtud ette ka Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni tn 55 / Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringus (kajastatud planeeringu põhijoonisel).

2. MTÜ Luite Selts, J L , K G , J A , AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ esitasid 10.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna toiming (Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud tegevus) ja keelata Tallinna linnal sulgeda Veerenni tn raudteeülesõidukohta ilma asjakohast haldusmenetlust läbi viimata ja haldusakti koostamata. Kaebus on esitatud nii isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vältimaks eelkõige ligipääsu halvenemist kaebajate omandis või kasutuses olevatele kinnistutele) kui ka avalikes huvides (vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga). Kaebuses paluti ühtlasi esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna linnal kõigi Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud toimingute tegemine, sh hankemenetluse jätkamine riigihankes viitenumbriga 160715. Kaebajate õiguste kaitse võib ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata osutuda võimatuks või raskendatuks, sest linn viib juba läbi hankemenetlust Veerenni tn raudteeülesõidukoha autoliiklusele sulgemisega seotud ehitustööde tegemiseks ning kohtulahendi tegemise ajaks võivad vastavad ehitustööd olla tehtud ja ülesõit suletud. Sellisel juhul peaksid kaebajad igapäevaselt kasutama pikemat sõiduteed, mis toob kaasa ressursikulu ja on praegusest lahendusest veelgi ohtlikum. Hankelepingu alusel teostatud tööde ümbertegemine või lepingu tagasitäitmine on võimatu või kulukas.

3. Tallinna linn märkis 18.06.2015 kirjalikus seisukohas, et Veerenni tn raudteeülesõidu (katastritunnus nr 78401:110:0031) likvideerimise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 väljastatud ehitusload nr 49740, nr 49741 ja nr 49742. Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 ehitusloa nr 1703 kohaselt võib Veerenni raudteeülesõidukoha (ehitisregistri kood 220622976) lammutada peale raudteeviaduktile (ehitisregistri kood 220622721) kasutusloa väljastamist. Nimetatud raudteeviadukt sai kasutusloa 03.05.2012. Kaebus tuleks tagastada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebajatel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt ka lahendid haldusasjades nr 3-12-2363 ja nr 3-12-2488). Kuna vaidlustatud ei ole planeeringu kehtestamise otsust, siis ei ei ole planeerimisseaduse (PlanS) § 26 alusel populaarkaebuse esitamine võimalik. Veerenni tn raudteerajatise lammutamiseks ega raudteeülesõidukoha sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostamine ka vajalik. Kaebus on esitatud tähtaja olulise rikkumisega, sest ehitusload on väljastatud juba 2011. aastal. Isegi kui kaebust pidada tähtaegseks, ei anna kaebajate väited alust eeldada nende subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebajad on vaidlustanud otsustuse ülesõidu sulgemisest pigem üksnes otstarbekuse kriteeriumitest lähtuvalt.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p- de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult selle esitajatele (resolutsiooni p 1) ja jättis sellest tulenevalt kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebust ei saa PlanS § 26 lg 1 alusel esitada avalikes huvides põhjendusega, et kaebajate arvates tulnuks küsimus lahendada detailplaneeringuga. Kuna puudub planeeringu kehtestamise otsus ja sellise otsuse tegemise kohustust ei tulene ka seadusest, ei ole populaarkaebuse esitamine lubatud. Kaebajad ei ole vaidlustanud Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 ehitusluba nr 1703, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 ehituslubasid nr 49740, nr 49741 ja nr 49742 ega Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestanud Veerenni 55

3-15-1487 3(5) / Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringut. Kaebajatel tulnuks vajaduse korral vaidlustada need haldusaktid, mitte hakata aastaid hiljem nõudma, et haldusakte lõplikult ei realiseeritaks. Viidatud haldusaktide vaidlustamine tühistamiskaebusega ei saaks enam olla tähtaegne. Kaebuses ei ole vaidlustatud ühtegi haldusakti, mis võiks puudutada kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid esitatud on umbmäärane tuvastamis- ja keelamisnõue, mida on põhjendatud otstarbekuse kaalutlustega. Kaebajate eesmärgiks võib pidada Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimist, kuid kaebajad ei ole väitnud normatiive ületavate mõjude kaasnemist. Ka sellisel juhul on kohane vaidlustada asjassepuutuvad haldusaktid või mõju ilmnemisel taotleda haldusorganilt normatiivide järgimise tagamist. Keelamiskaebuse eesmärk ei ole kaebeõiguse saamine olukorras, kus haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on mööda lastud. Kaebusest ei nähtu, et Veerenni tn raudteeülesõidukoha kavandatav sulgemine rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi ning kaebusega pole ka võimalik saavutada soovitud eesmärki.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. MTÜ Luite Selts, J L , K G , J A , AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ paluvad 09.07.2015 määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega nende esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse lahendamise ajaks on vältimatult vajalik, sest kui Veerenni tn raudteeülesõit lammutatakse ja suletakse, oleks hilisema positiivse kohtuotsuse täitmine väga keeruline, kulukas ja võib-olla isegi võimatu. Hankemenetluses nr 160715 „Järvevana tee – Tehnika tänava ühendusteel Veerenni raudteeülesõidu sulgemine koos kaasnevate töödega“ oli pakkumuste esitamise tähtaeg 10.06.2015 ning hankelepingu sõlmimise korral võib vastustajal tekkida kahju, kui kaebus hiljem rahuldatakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Isikud on tasunud õiges suuruses riigilõivu (kokku 105 eurot – riigilõivuseaduse § 60 lg 6).

7. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Kuivõrd käesoleval juhul on Tallinna linn 18.06.2015 esitanud Tallinna Halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi uut sisulist väidet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna linna täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse viivitamata (HKMS § 252 lg 1), arvestades vastustaja varasemaid seisukohti.

8. HKMS § 210 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Kuivõrd praegusel juhul oleks määruskaebuse läbivaatamine kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt võimalik alles pärast puhkusteperioodi möödumist, siis lahendab selle ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.

3-15-1487 4(5)

II

9. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed või kui kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

10. Määruskaebuse esitajad on oma õiguskaitsevajadust põhistanud esmajoones asjaoluga, et kui Veerenni tn raudteeülesõidukoht kohtumenetluse ajal likvideeritakse, siis oleks kaebajatele positiivse kohtuotsuse täitmine ja endise olukorra ennistamine vastustaja jaoks keeruline ja kulukas. Esialgse õiguskaitse taotluses viidati täiendavalt asjaolule, et Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemise korral peaksid kaebajad kasutama igapäevaselt liiklemiseks pikemat ja veelgi ohtlikumat sõiduteed. Ehkki ringkonnakohus saab käesoleva määrusega lahendada üksnes halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse, tuleb selle raames paratamatult hinnata ka kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole kujunenud olukorras võimalik saavutada selle eesmärki.

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kavandatava ehitustegevuse (raudteeülesõidukoha lammutamise) vaidlustamine populaarkaebusega PlanS § 26 lg 1 alusel ei ole lubatav. Vastustaja on muu hulgas õigesti juhtinud tähelepanu, et kõnealune ehitustegevus ei eelda PlanS § 3 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamist. Väidetav vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga on vaieldav, sest kuigi maakasutusplaan näeb ühe magistraaltänavana ette Veerenni tn koos raudteeülesõidukohaga, on üldplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt transpordisüsteemi üheks arengusuunaks ka eritasandiliste ristmike rajamine. Seega ei pruugi maakasutusplaanil tähistatud magistraaltänavate võrk olla määrav, sest see kajastab üksnes varem eksisteerinud olukorda, kus puudusid nii Filtri tee ja Tehnika tn ühendus kui ka raudteeviaduktiga ühendus Järvevana teega.

12. Kuivõrd kaebajate eesmärk on saavutada Veerenni tn raudteeülesõidukoha kui raudteerajatise (vt raudteeseaduse (RdtS) § 3 p 4) säilimine, siis omab asjas esmast tähtsust Tehnilise Järelevalve Ameti 27.06.2011 väljastatud ehitusluba nr 1703 Veerenni tn raudteeülesõidukoha lammutamiseks. RdtS § 33 lg 2 kohaselt kaotab raudteerajatise ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Isegi kui praegusel juhul lähtuda ehitusloas nr 1703 sätestatud tingimusest, et olemasoleva raudteeülesõidukoha (ehitisregistri kood 220622976) lammutamine on lubatud pärast raudteeviaduktile (ehitisregistri kood 220622721) kasutusloa väljastamist, mis toimus 03.05.2012, tuleb kaebajatega nõustuda, et ehitusloa nr 1703 kehtivus on RdtS § 33 lg-st 2 tulenevalt lõppenud, sest lammutamist ei ole alustatud enne 03.05.2014 (mh ei nähtu ehitisregistrist nt ehitamise alustamise teatise esitamist). Kaebajad märgivad lisaks õigesti, et Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k kehtestatud Veerenni tn 55 / Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneering ei ole asjassepuutuv, sest vaidlusalune raudteeülesõidukoht jääb planeeringualast väljapoole.

13. Ringkonnakohus leiab, et ilma kehtiva ehitusloata ehitamine võib rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, olenemata sellest, kas kaebajad on väitnud mingite saaste- või muude normide ületamist või kas neile kaasneksid raudteeülesõidukoha sulgemisega ülemäärased kahjulikud tagajärjed (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2013 määrus nr 3-12-2363, p 13).

3-15-1487 5(5) Kaebeõiguse olemasolu saab eitada vaid siis, kui kaebajate õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.

Eeltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust. Veerenni tn raudteeülesõidukoha lammutamine eeldab ringkonnakohtu hinnangul Tehnilise Järelevalve Ameti poolt uue ehitusloa väljastamist. Asjaolule, et seda on tegelikkuses mõistnud ka vastustaja, viitab lihthanke nr 160715 hankedokumendi lisa 7 (töödekirjeldus) p-s 2 sätestatud töövõtja kohustus uuendada ehitusprojektis raudteeülesõidukoha likvideerimist puudutavad aegunud kooskõlastused. Kohtul puudub mõistlik põhjus eeldada, et linn kavandaks ehitamist ilma kehtiva ehitusloata. Sellises olukorras ei ole ka põhjust asuda seisukohale, et läbiviidava hankemenetluse tulemusel kaasneksid kaebajatele vahetult sellised tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud või võimatu, vaid pigem tuleb kaebust pidada ennatlikuks ja eitada kaebajatel praegusel hetkel õiguskaitsevajaduse olemasolu. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi edaspidi antava ehitusloa vaidlustamisel või vaidlustada raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud ehitamist pärast selle reaalset alustamist, kui see toimub ehitusloata, ning taotleda vajaduse korral esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist selles menetluses.

14. Eelneva põhjal jääb MTÜ Luite Selts, J L e, K G i, J A i, AS ESPAK, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets Kohtunik