3-15-1326/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1326 Haldusasi SIA K.S.Avia kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 15. mail 2015 vaidlustusasjas nr 91-15/153160 tehtud otsuse ning Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 21. aprilli 2015 käskkirja nr 461 tühistamiseks kaebaja kvalifitseerimata jätmise ning ühispakkujate OÜ Aerohooldus ja Sky LLC kvalifitseerimise ning nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: SIA K.S.Avia Esindaja: Dmitry Osit Vastustaja: Kaitsevägi Kolmandad isikud: ühispakkujad OÜ Aerohooldus ja Sky LLC Esindaja: Raivo Susi RESOLUTSIOON 1. Jätta SIA K.S. Avia kaebus rahuldamata. 2. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20. juulil 2015.

ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS 1. Kaitsevägi (edaspidi ka hankija) viis läbi riigihanke „Õhusõidukite üürilepingu sõlmimine“ (viitenumber 153160). Hanketeate (edaspidi HT) III osa punkti 2.3 alapunktid 4.1.3, 4.14, 4.1.5 ja 4.16 olid sõnastatud järgmiselt:

2 "4.1.3. Pakkuja peab tagama õhusõidukite hoolduse ise või allhanke korras. 4.1.4. Pakkuja esitab kinnituse, et ta omab sertifitseeritud (militaarsüsteemi puhul pädeva) hoolde-, remondija abipersonali olemasolu ja kasutamise Lepingu täitmisel. Juhul, kui Pakkujal puudub oma hooldepersonal, ja ta kasutab allhanget, esitab Pakkuja vastava lepingu või teise poole kinnituse, et pakkujal on võimalik kasutada lepingu p 8. tingimustele vastavat hooldepersonali. 4.1.5. Pakkuja peab tagama lepingus ettenähtud juhtudel ja korras kõik koolituste (sh tüübija instruktorikoolituste) korraldamise. 4.1.6. Pakkuja esitab kinnituse koolituse läbiviimise ja vastava personali olemasolu kohta ning koolituste läbiviimise esmase ajagraafiku." 2. Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 21. aprilli 2015 käskkirjaga nr 461 jättis hankija kvalifitseerimata SIA K.S.AVIA ning kvalifitseeris ühispakkujad OÜ Aerohooldus ja Sky LLC, tunnistades samas viimaste pakkumuse vastavaks ja edukaks. Käskkirja kohaselt tingis SIA K.S.Avia diskvalifitseerimise esiteks see, et ta ei vastanud HT III osa punkti 2.3. alapunktidest 4.1.3 ja 4.1.4 tulenevale kvalifitseerimistinigmusele, kuna ei ta ise ega tema poolt allhankijana viidatud ettevõtja CARP ei olnud Eesti Lennuameti poolt sertifitseeritud lennukite L-39 hooldamiseks, samas kui SIA-le K.S.Avia antud Läti Tsiviillennunduse Agentuuri sertifikaat andis õiguse hooldada vaid Lätis registreeritud õhusõidukeid. Teisena toodi diskvalifitseerimise alusena välja SIA K.S.Avia mittevastavus HT III osa punkti 2.3.alapunktidest 4.1.5 ja 4.1.6 tulenevatele kvalifitseerimistinigmustele, kuna kaebajal ei olnud Lennuameti väljastatud koolitussertifikaati ning lisaks oli Läti Tsiviillennunduse Agentuuri poolt antud koolitussertifikaat Läti Lennuametist saadud andmete kohaselt pakkumuse esitamise ajaks kehtivuse kaotanud. 3. SIA K.S. Avia esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) eelnimetatud hankija otsuste peale vaidlustuse, mille VAKO 15. mai 2015 otsusega vaidlustusasjas nr 91-17/153160 rahuldamata jättis. VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: • lisaks hankija poolt nõutud kinnitusele peab pakkujal või tema allhankijal olema ka tegelikult olemas nõutav pädevus, sertifikaat või kvalifikatsioon; • Eestis registreeritud lennukeid L-39 võib hooldada ainult Eestis sertifitseeritud hooldusettevõte; • osa hankelepingu esemeks olevaid kohustusi tuleb täita enne lennukite kandmist kaitselennunduse õhusõidukite registrisse, mistõttu kuluvad sel ajal kohaldamisele tsiviillennunduses kehtivad nõuded ning pakkujal (või tema alltöövõtjal) pidi seega olema pakkumuse esitamise tähtpäeval tsiviillennunduses kehtiv hooldeorganisatsiooni sertifikaat; • Läti Tsiviillennunduse Agentuuri väljastatud sertifikaadi LV.TAO.0004 kohta on selle väljastaja teatanud, et see kehtib ainult Lätis registreeritud õhusõidukite puhul; • Eesti õhuväe ülema 6. juuli 2011 käskkiri nr 48 ei ole käsitatav HT III osa punkti 2.3. alapunktis 4.1.4 nimetatud sertifikaadina; • SIA K.S.AVIA ei ole Lennuameti poolt heaks kiidetud organisatsioon pilootide koolituse läbiviimiseks; • Läti Tsiviillennunduse Agentuuri väljastatud sertifikaat nr KS01l ei anna õigust korraldada koolitust ka Eesti tsiviilõhuruumis lendavate õhusõidukite osas, liiati on sertifikaat 8. märtsist 2013 kehtetu ja SIA K.S.Avia pole esitanud mistahes täiendavaid tõendeid selle kehtivuse kohta. • Kuivõrd SIA K.S.Avia kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, ei saa viimase õigusi rikkuda ühispakkujate OÜ Aerohooldus ja Sky LLC suhtes tehtud positiivsed otsused.

3 KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 4. SIA K.S.Avia esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO 15. mai 2015 otsuse ning Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 21. aprilli 2015 käskkirja nr 461 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja kvalifitseerimata, kvalifitseeriti ühispakkujad OÜ Aerohooldus ja Sky LLC ning tunnistati viimaste pakkumus vastavaks ning edukaks. 5. Kaebaja hinnangul tuleb nõuet, et lennukeid L-39 võib hooldada ainult Eestis sertifitseeritud hooldusettevõte, käsitada hanketingimuste muutmisena, sest hankedokumentides sellist tingimust sätestatud ei olnud. Kaebaja selgitab ka, et Eesti Lennuameti poolt väljastatav sertifikaat ei anna automaatselt õigust hooldada kaitselennunduse õhusõidukite registris registreeritud lennukeid, vaid hooldusorganisatsiooni peab heaks kiitma ka Eesti Õhuvägi. Kaebaja leiab, et kuna hanke esemeks olevad lennukid võetakse arvele kaitselennunduse õhusõidukite registris, saab Eesti Õhuvägi ise kontrollida hooldusorganisatsiooni kvalifikatsiooni ja pädevust ning väljastada vastava sertifikaadi. Ka juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastava sertifitseerimise viis tema suhtes Eesti Õhuvägi läbi juba 2011. aastal. Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjon ekslikult leidnud, nagu võiksid või peaksid hanke esemeks olevad lennukid olema teatud lepinguliste kohustuste täitmise ajal registreeritud tsiviillennunduse õhusõidukite registris. Kaebaja rõhutab, et hankedokumentides ei määratleta, millises registris võib lennuk olla registreeritud enne hankijale üle andmist. 6. Kaebaja leiab, et välisriigist pärit pakkuja Eesti Lennuametis eelsertifitseerimise läbimise kohustus seab välisriigist osalejat ebavõrdsesse olukorda võrreldes Eestist pärit osalejatega. 7. Kaebaja kinnitab, et on võimeline iseseisvalt tagama täies mahus L-39 lennukite tehnohoolduse vastavalt hankemenetluse tingimustele ning selgitab, et tal on kokku kümme L- 39 lennukit, mida hooldab tema enda tehnohooldusettevõte, mis on sertifitseeritud Läti Tsiviillennunduse Agentuuri poolt ja läbib iga-aastaselt kvaliteediauditi. 8. Kaebaja märgib, et esitas hankemenetluses ka Läti Tsiviillennunduse Agentuuri poolt väljastatud õppekava nr. K.S-011 kinnituse koopia ning Eesti Õhuväel on õigus kiita antud õppekava heaks ja kasutada seda oma lendurite koolitamises. Mis puudutab Läti Tsiviillennunduse Agentuuri sertifikaati nr KS011, siis selgitab kaebaja, et Läti Tsiviillennunduse Agentuuri teade selle kehtivuse lõppemisest on ekslik. Kaebaja hinnangul ei tulene HT-st nõuet, et koolitamiseks peaks olema Eesti Lennuameti sertifikaat ning sellise nõude esitamine ei ole hankedokumentidega kooskõlas. VASTUSTAJA SEISUKOHT 9. Kaitsevägi vaidleb SIA K.S.Avia kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks peab vastustaja kaebust perspektiivituks, kuna vaidlusaluse hankemenetluse tulemusena sõlmiti 4. juunil 2015 hankeleping OÜ-ga Aerohooldus ja Sky LLC-ga. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et hanketingimusi on muudetud ning selgitab, et nõue, et pakkujal või tema allhankijal peavad olema Eesti Lennuameti poolt tunnustatud sertifikaadid, tuleneb otse HT-st. Vastustaja hinnangul on see, et kaebaja osales hankes aegunud koolitussertifikaadi ja Läti Vabariigiga

4 piiratud hooldussertifikaadiga, piisav veendumaks kaebuse alusetuses. Vastustaja peab ebaprofessionaalseks kaebaja arusaama et Eesti Õhuväele renditavate lennukite hooldamiseks ja lendurite koolitamiseks ei olegi vaja kehtivaid sertifikaate. Vastustaja märgib veel, et see, et kaebaja on mõnes teises hankes vastustaja poolt edukaks kuulutatud, ei tähenda, et ta ka automaatselt järgmise hanke tingimustele vastaks. Vastustaja möönab, et hanketingimuste kohaselt pidi kaebaja esitama üksnes kinnituse sertifitseeritud hoolde-, remondi ja abipersonali olemasolu ja kasutamise ning koolituse läbiviimise ja vastava personali olemasolu kohta, kuid üksnes kinnituse esitamise kohustus ei tähenda, et vastustaja ei võiks kinnituse tõele vastavust sisuliselt kontrollida. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 10. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Aerohooldus peab SIA K.S.Avia kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Kolmas isik selgitab, et kaebaja osundatud õhusõidukite hooldusja koolitusorganisatsioonidele kehtivate tingimuste sätestamine ei ole üldsegi hankija pädevuses, vaid lennundustegevuse korraldamise tagamise alused on sätestatud erinevate õigusaktide ja välislepingutega, mis kõik kehtisid sellisel kujul ka HT avaldamise ajal. Kolmanda isiku hinnangul ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide välisriigi äriühingute ebavõrdsest kohtlemisest, kuna ka kvalifitseeritud kolmanda isiku ühispakkumises osaleb samuti selline isik. Samas märgib kolmas isik, et kui kaebaja ka leidis, et HT on välisriigi äriühinguid diskrimineeriv, tulnuks see õigel ajal vaidlustada, mida kaebaja aga ei teinud. 11. Kolmas isik on seisukohal, et kuivõrd riigihanke tulemusel üüritavad õhusõidukid kantakse Eesti kaitselennunduse õhusõidukite registrisse, on igal juhul tegemist Eestis registreeritud Annex II tüüpi õhusõidukitega ning hankelepingute kohaselt on neid vaja hooldada Eestis Ämari lennuväljal, samas kui pole vaidlust selles, et kaebaja ega tema allhankija CARP ei ole Eesti Lennuameti poolt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon. Kolmanda isiku hinnangul on asjakohatu kaebaja viide tema ja hankija vahelistele varasematele riigihankega sarnastele lepingulistele suhetele, sest pole teada, mis asjaoludel on antud Õhuväe ülema varasem käskkiri. 12. Kolmas isik peab eksitavaks kaebaja käsitlust, et kuivõrd õhusõidukid kantakse Eesti kaitselennunduse õhusõidukite registrisse, kohalduvad koolitusele hankija nõuded. Kolmas isik viitab seejuures asjaolule, et hankelepingu p 9.3. kohaselt tuleb viia osundatud koolitused läbi enne õhusõidukite hankijale üleandmispäeva ja seega ka enne nende õhusõidukite Eesti kaitselennunduse õhusõidukite registrisse kandmist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 13. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et SIA K.S.Avia kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja taotleb riigihankemenetluses tehtud hankija otsuste tühistamist. Tühistamisnõude rahuldamine on esiteks välistatud seetõttu, et käesolevaks ajaks on vaidlusaluse riigihanke tulemusena sõlmitud kehtiv hankeleping. Teiseks oli aga hankija otsus SIA K.S.Avia kvalifitseerimata jätmise kohta õiguspärane ja põhjendatud.

5 14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 267 lõikes 4 on sätestatud, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Antud juhul Kaitsevägi ning ühispakkujad OÜ Aerohooldus ja Sky LLC 4. juunil 2015 allkirjastanud vaidlusaluse riigihankemeneltuse tulemusena raamlepingu nr TVJ-0.4-2.2/867 (tl. 83 jj). Kuivõrd ühtegi riigihangete seaduse (RHS) § 69 lõikes 11 nimetatud hankelepingu tühisuse alust ei esine, on tegemist kehtiva hankelepinguga. Hankeleping kehtiks ka juhul, kui mõni käesolevas asjas kaebaja poolt vaidlustatud hankija otsus oleks objektiivselt õigusvastane. Kuna HkMS § 267 lg 4 keelab üheselt hankija otsuse tühistamise pärast hankelepingu sõlmimist, ei ole käesolevas asjas võimalik tühistamisnõuet rahuldada. Pärast hankelepingu sõlmimist on isikul, kes leiab, et hankemenetlusega on tema subjektiivseid õigusi rikutud, võimalik oma õigusi kaitsta üksnes kahju hüvitamise nõude esitamisega. Hüvitamisnõuet kaebaja antud juhul esitanud ei ole. Käesoleva kaebuse rahuldamata jätmine ei takista kaebajal tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamist. 15. Leian samuti, et kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu ning hankija otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta oli õiguspärane. HT III osa punkti 2.3. alapunktist 4.1.3 tulenes pakkujale kohustus tagada õhusõidukite hooldus ise või allhanke korras ning punkti 4.1.4 kohaselt pidi hankija esitama kinnituse, et tal on ja et ta kasutab lepingu täitmisel sertifitseeritud (militaarsüsteemi puhul pädeva) hoolde-, remondija abipersonali. VAKO otsuses on õigesti leitud, et RHS §-st 39 tuleneb hankijale kohustus kontrollida pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt. Hankija ei saa ega tohigi piirduda üksnes formaalse kontrolliga, välja arvatud ehk juhul kui pelgalt formaalse kontrolli pinnalt on ilmne, et pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastab. 16. Antud juhul oli eelnimetatud HT sätetest tulenevaks kvalifitseerimise tingimuseks sisuliselt see, et pakkujal on olemas sertifitseeritud hoolde-, remondija abipersonal ning ta saab seda personali kasutada sõlmitavas hankelepingus kokku lepitud õhusõidukite hooldustööde teostamiseks. Nimetatud tingimusele vastavuse kontrollimiseks pidi hankija veenduma, et igal konkreetsel pakkujal selline võimekus on. Kuna HT-s nähtus sõnaselgelt ette setrifitseerimise nõue, pidi hankija kontrollima, kas konkreetsel pakkujal on olemas sertifikaat või muu säärane dokument, mis kinnitab HT-s nimetatud tingimustele vastava personali olemasolu.. Kuna sõlmitava hankelepingu kohaselt kuuluvad hanke esemeks olevad õhusõidukid kandmisele Eesti kaitselennunduse õhusõidukite registrisse, sobiks HT III osa punkti 2.3. alapunktis 4.1.3 nimetatud võimekuse tõendamiseks mistahes tõend või sertifikaat, mis kinnitaks, et pakkujal on lubatud teostada pakutavate lennukite hooldust tingimusel, et need lennukid on kantud Eest registrisse. Sellist tõendit kaebaja hankijale esitanud ei ole. 17. Kaebaja poolt pakkumusele lisatud Läti Tsiviillennunduse Agentuuri väljastatud sertifikaadi LV.TAO.0004 kohta on selle väljastaja teatanud, et see kehtib ainult Lätis registreeritud õhusõidukite hooldamise kohta. Seega ei saa pakkuja selle sertifikaadiga tõendada enda võimekust hooldada mistahes L-39 tüüpi lennukeid, mis ei ole registreeritud Lätis. Hankelepingu esemeks olid aga Eesti registrisse kantavad lennukid. Eelnimetatud Läti sertifikaat ei laiene ka Eesti kaitselennunduse õhusõidukite registrisse kuuluvatele lennukitele. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane arutada selle üle, kas hanke esemeks olevad lennukite hooldusele laienevad

6 tsiviillennunduses esitatavad nõuded. Hankija ja VAKO seisukohale, et pakkujal pidi olemas Eesti Lennuameti väljastatud sertifikaat, saaks kaebaja vastu vaielda siis, kui ta suudaks tõendada, et tal oli mõni muu sertifikaat, mis lubab teha kaitselennunduse õhusõidukite registrisse kantud L- 39 tüüpi lennukite hooldust. Nagu juba öeldud, eelnimetatud Läti Lennuameti sertifikaat selleks ei kõlba, sest selle mõjuala piirneb üksnes Lätis registreeritud lennukitega. Samamoodi ei saa vastava sertifikaadina käsitada Õhuväe ülema 6. juuli 2011 käskkirja nr 48. Sellest käskkirjast nähtuvalt puudutas see konkreetse varasema hankelepingu täitmist. Möönan, et selle käskkirja andmise aluseks olevad asjaolud ei ole teada, ent sellest saab teha järelduse, et varasema hankelepingu täitmise raames otsustas Õhuvägi aktsepteerida SIA-le K.S.Avia välja antud sertifikaate. Õhuväe selline otsus ei olnud siduv hankijale käesolevas hankemeneltuses otsuste tegemisel. Õhuväe ülemal võis olla varasea hankelepingu raames õigus aktsepteerida teise riigi ametiasutuse välja antud sertifikaati, ent sellest ei tulene, et sellist sertifikaati tuleks aktsepteerida ka edaspidi. Igal juhul ei saa Õhuväe ülema käskkirjaga sertifitseerida õhusõidukite hoolde-, remondija abipersonali. Asjaolu, et kaebaja täitis sarnaste (või lausa samade) lennukitega, mida ta käesoleva hankemenetluse raames pakkus, Õhuväega aastatel 2011-2014 sõlmitud hankelepingut, ei anna alust väita, et ta oleks tõendanud sertifitseeritud hoolde-, remondija abipersonali olemasolu käesolevas asjas vaidluse all olevas hankemeneltuses pakkumuste esitamise ajal. 18. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja arutlust selle üle, et Kaitsevägi või mõni selle struktuuriüksus saaks pärast hankelepingu sõlmimist ise hooldusettevõtte sertifitseerida. RHS § 39 lg 1 alusel pakkujate kvalifikatsiooni kontrollides ei saa hankija lähtuda sellistest asjaoludest, võivad saabuda tulevikus ega hinnata tõenäosust. Kuna kaebaja ei tõendanud, et tal oleks selline hoolde, remondija abipersonal, kes on sertifitseeritud Eestis registreeritud L-39 tüüpi lennukite hooldamiseks, siis ei saanud hankija teda hankemenetluses kvalifitseerida. Oma pakkumuses viitas kaebaja ka sellele, et hooldustöid võib teha allhankija Chugujev Aircraft Repair Plant (CARP). Ka selle kohta, et nimetatud organisatsioonil oleks olemas lepingus ette nähtud hooldustööde tegemiseks vajalik sertifitseeritud personal, pole ühtegi tõendit. Selles kontekstis poole tagantjärele oluline, kas kaebaja viitas CARP-ile üksnes näitena või sooviski oma hoolduskvalifikatsiooni tõendada CARP-i näitajatega. 19. Samamoodi on asjakohane ka hankija põhjendus, et kaebaja ei vastanud HT III osa punkti 2.3 alapunktidest 4.1.5 ja 4.1.6 tulenevale kvalifitseerimise tingimusele. Nimetatud tingimusele vastavuse sisuliseks kontrollimiseks pidi hankja välja selgitama, kas konkreetsel pakkujal on olemas sõlmitavas hankelepingus ettenähtud koolituste läbi viimiseks vastav personal. Kaebaja on soovinud oma koolitusvõimekust tõendada Läti Tsiviillennunduse Agentuuri sertifikaadiga KS011. Selle välja andnud organisatsioon on aga hankijale teatanud, et kõnealune sertifikaat kehtis kuni 2013. aasta märtsini. Kaebaja on sellele seisukohale küll vastu vaielnud, ent ei ole esitanud ühtki täiendavat tõendit, mis kinnitaks, et see sertifikaat kehtib või mõnda muud tõendit, mis kinnitaks pädeva koolituspersonali olemasolu. Vastavuse kvalifitseerimise tingimustele peab tõendama pakkuja. 20. Eeltoodu tõttu oli kaebaja kvalifitseerimata jätmine õiguspärane. Nõustun VAKO otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et kuivõrd kaebaja diskvalifitseerimine oli õiguspärane, ei

7 saa kaebaja õigusi täiendavalt rikkuda OÜ Aerohooldus ja Sky LLC edukaks tunnistamine, mistõttu selle otsuse õiguspärasust ei ole käesolevas kohtuotsuses vaja eraldi hindama asuda. 21. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ega vastustaja poolel kohtumenetluses esinenud kolmandad isikud ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist ega esitanud sellekohaseid kuludokumente, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik