4-15-5118/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015. a, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-5118 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Väärteoasi Üllar Johanson väärteoasi nr 2780,15,004747 liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi teo toimepanemise aeg 25. juuni 2015. a kell 08.10 kinni peetud 25. juunil 2015.a kell 08.10 Menetlusalune isik Üllar Johanson isikukood: 36506142741 elukoht: XXXX töötab XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri esindaja Vallo Tõnuvere

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 tunnistada süüdi ÜLLAR JOHANSON liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

VTMS § 199 lg 3, § 205 lg 1 alusel on Üllar Johanson kohustatud karistuseks mõistetud 10 (kümnest) arestipäevast ära kandma koheselt 2 (kaks) arestipäeva. Ülejäänud 8 (kaheksa) arestipäeva on Üllar Johansonil õigus KarS § 66 lg 1 alusel ära kanda osade kaupa, kusjuures järjest kanatava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 (kolme) kuu jooksul.

Kohtuotsus pöörata koheselt ärakantava aresti osas täitmisele koheselt ja lugeda karistuse kandmise aja algust 25. juunist 2015.a alates kella 08.10-st. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2, 3 on Üllar Johanson peale kohtuotsuse jõustumist kohustatud ilmuma ositi kandmisele kuuluvat aresti kandma Lõuna Prefektuuri (karistuse kandmise aja osas võtta kontakti Tartu arestikambriga, tel 7308610, e-post: louna@politsei.ee, aadressil Tartu Riia 179 a) Tartu arestikambrisse.

VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks Üllar Johansoni arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi.

Juhul kui Üllar Johanson ei ole ilmunud kohtuotsuses määratud ajaks aresti kandmisele arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta Üllar Johansonilt ära sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 4. juulil 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälise menetleja esindajale, Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambrile ning edastada peale jõustumist Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

27. juunist 2015. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 10. juulil 2015. a alates kella 14.00-st. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Maakohtu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna vanemliikluspolitseiniku Anvar Vaka poolt 25.06.2015 väärteoasjas nr 2780,15,004747 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1451174 (tlk 2) kohaselt juhtis Üllar Johanson 25.06.2015 kell 8.10 Tartu linnas Ringtee tn mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus oli ühes liitris väljahingatavas õhus 0,33 mg.

Mõõtmisel kasutati Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0059. Kirjeldatud tegevusega rikkus Üllar Johanson LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 26.06.2015 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 71 lg 2 ja § 83 lg 2 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks (tlk 1). 26.06.2915 kohtuistungil (tlk 8) kinnitas Üllar Johanson, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemises süüdi. Üllar Johansoni ütluste kohaselt oli ta eelmisel päeval sugulasi külastades tarbinud alkoholi.

Hommikul ei tundnud ta alkoholi tarvitamisest tulenevalt mingeid probleeme. 25.06.2015 hommikul pidi ta sõitma minema. Alkomeetrit Üllar Johansoni sõnul tal ei ole. Menetlusalune isik möönis, et teda on ka varem samaliigilise teo eest väärteokorras karistatud. Üllar Johansoni ütluste kohaselt oli eelmine karistus leebe just seetõttu, et ta oli nõus läbima koolituse, millel käsitleti alkoholi tarvitamise ja liiklemisega seonduvaid probleeme. Koolitusel räägiti promillidest ja sellest millal võib peale alkoholi tarvitamist sõitma minna.

Üllar Johanson käis koolitusel laupäeviti 4 korda 3 tundi iga kord. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et ta palub endale mõista võimalikult kerge karistuse. Arestiga nõus ei ole, kuid juhtimisõiguse äravõtmisega nõustub. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Üllar Johanson on toime pannud temale süüks arvatava väärteo. Tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendmaist leidnud. Üllar Johanson pani väärteo toime tahtlikult, kuna eelmisel päeval tarvitades alkoholi, peab selgeks tegema, kas järgmisel päeval võib rooli minna või mitte.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Üllar Johanson ei kontrollinud piisavalt oma tervislikku olukorda, ega veendunud selles, kas ta on kaine või mitte. Vaatamata sellele osales ta ohtliku liiklejana liikluses. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isik läbis küll politsei poolt suunatud koolituse, kuid see ei avaldanud eesmärgipärast mõju, sest mitte väga palju aega peale koolitust istus Üllar Johanson taas autoroolis alkoholi tarvitanuna. Seega ei ole ta karistusest ega koolitusest õppinud ja jätkab ohtlikku käitumist liikluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb karistuseks 14 päeva aresti ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et Üllar Johansonile süüks pandav tegu on leidnud igakülgset tõendamist alljärgnevate tõenditega:

- menetlusaluse isiku poolt 25.06.2015 antud ütlustega (tlk 2), millest nähtuvalt on Üllar Johanson väärteoprotokolli omakäeliselt märkinud, et ta juhtis autot jääknähtudega, eelmine päev jõi õlut ning samuti kohtus antud ütlustega, mis on eespool kajastatuga kooskõlas;

- alkotestiga (tlk 3), millest nähtuvalt kontrolliti 25.06.2015 kell 8.31 Üllar Johansoni väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Dräger Alcotest 7110 EST ning mõõtetulemuseks oli alkoholi väljahingatavas õhus 0,33 mg/l. Üllar Johanson nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholijoovet tuvastatakse tal tõendusliku alkomeetriga;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 4), millest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri vanemliikluspolitseinik Anvar Vakk otsustas 25.06.2015 kõrvaldada Üllar Johansoni sõiduki Ford Fiesta reg. märgiga XXXjuhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Üllar Johanson on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud;

- isiku kinnipidamise protokolliga (tlk 7), millest nähtub, et 25.06.2015 pidas PPA Lõuna prefektuuri vanemliikluspolitseinik Anvar Vakk kinni Üllar Johansoni VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Menetlusalune isik tutvus protokolli sisuga, kinnitades seda oma allkirjaga;

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga (tlk 6), millest nähtub Üllar Johansonile eelnevalt määratud karistus. Jättes täitmata LS § 69 lg 3 sätestatu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem, pani Üllar Johanson toime LS § 224 lg 2 märgitud väärteo. LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus on seisukohal, et Üllar Johansoni tegevuses on tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Menetlusalune isik ei ole eitanudki, et ta eelmisel päeval tarbis alkoholi ja oli alkoholijoobes. Samuti ei ole ta eitanud asjaolu, et ta teadis, et ei tohi sellises seisundis autot juhtida. Kui Üllar Johanson sellele vaatamata ei veendunud 25.06.2015 hommikul oma kainuses ja asus sõidukit juhtima, siis järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Seega on kohtu hinnangul menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida või mitte.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. LS § 224 lg-s 2 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Üllar Johansoni tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 kohased karistust kergendavad asjaolud. Üllar Johansoni süü suurust iseloomustab lisaks eelnevale see, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on juhil halvenenud taju ja reaktsioonivõime ning seetõttu kujutab nimetatud tegu endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Sellises seisundis liigeldes võib väga kergesti toimuda liiklusõnnetus.

Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et käesolevas asjas arutatav rikkumine on toime pandud hommikusel ajal teel, kus on väga suur liiklustihedus. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega.

Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Kuigi karistamine ei tohi muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada, tuleb käesoleval juhul kindlasti arvestada sellega, et Üllar Johanson pani sellise teo toime teistkordselt ja kahe rikkumise vahel on ajaliselt väga väike vahe. Seega ei olnud tegu mitte juhusliku rikkumisega, vaid juba väljakujunenud käitumismalliga.

Karistusregistri väljatrüki kohaselt pani Üllar Johanson oma teo toime ajal, mil tal oli kehtiv karistus varasema liiklusalase väärteo eest (mõistetud PPA Lõuna prefektuuri 01.03.2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,000714/ LS § 224 lg 2 järgi). Seejuures oli teda karistatud rahatrahviga ja kohtuväline menetleja suunas isiku koolitusele, eeldades seeläbi mõjutada isikut edaspidi liiklema õiguskuulekalt. Olukorras, kus isik mõni kuu peale koolituse läbimist tabatakse taas mootorsõiduki juhtimiselt lubatud alkoholi piirmäära ületades, on ilmne, et eelnev karistus pole oma eesmärki täitnud.

Samuti viitab see Üllar Johansonile kui isikule, kes teadlikult ignoreerib temale mõistetud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et seetõttu ei ole põhjendatud karistada Üllar Johansoni rahatrahviga, vaid talle tuleb käesoleval juhul mõista vabaduskaotusliku iseloomuga karistus - arest. Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Üllar Johansoni poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes võib kaasneda väga raske tagajärg. Seetõttu leiab kohus, et Üllar Johansoni on põhjendatud ja õiglane karistada arestiga, kuid esmase aresti võib mõista alla keskmist määra, s.o 10 päeva pikkuse arestina.

Kuivõrd isik on poole aasta jooksul tabatud kahel korral samalaadsee rikkumise toimepanekult ja koolitus ei täitnud Üllar Johansoni puhul oma eesmärki, ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks Üllar Johansonile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Samas selleks, et vähendada karistuse võimalikku negatiivset mõju Üllar Johansoni sotsiaalsetele suhetele peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 1 ning määrata, et Üllar Johanson võib karistuse ära kanda ositi otsuse jõustumisest kolme kuu jooksul. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-86-09 p-s 7.2 asunud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel.

Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Arvestades Üllar Johansoni poolt toimepandud tegu ja selle potentsiaalset ohtlikkust, peab kohus põhjendatuks kohaldada lisaks põhikaristusele tema suhtes ka LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer Kohtunik