1-15-4895/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4895

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Kai Kullerkupp, Madis Ernits

Kriminaalasi

Andrei Kabilov ja Julianna Grubba süüdistuses mõlemal KarS §

184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 15. juuni 2015 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdistatav Andrei Kabilov, apellatsioon

Süüdistatav Julianna Grubba kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Kabilovi apellatsioon Tartu Maakohtu 15. juuni 2015 otsuse peale läbi

vaatamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 15. juuni 2015 kohtuotsus osas, millega:

2.1. Menetluskulud kogusummas 7411 mõisteti Andrei Kabilovilt ja Julianna Grubbalt

välja solidaarselt.

2.2. Julianna Grubbalt mõisteti menetluskuluna välja sundraha 975 eurot ja kaitsjatasu

1218,60 eurot.

3. Nimetatud osas teha uus otsustus, millega:

3.1. Mõista Andrei Kabilovilt välja menetluskulu kogusummas 5241,32 eurot.

3.2. Mõista Julianna Grubbalt välja menetluskulu 3705,50 eurot.

3.3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Julianna Grubba ülejäänud menetluskulud 2193,60

eurot Eesti Vabariigi kanda.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Määruskaebus rahuldada.

6. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Valga

kontori kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Anu Vildi poolt

süüdistatav Julianna Grubbale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

7. Kaitsjatasu summas 72 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 15. juuni 2015 otsusega tunnistati Andrei Kabilov ja Julianna Grubba süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 1 järgi. A. Kabilovile mõisteti karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust ja J. Grubbale KarS

§ 73 lg-te 1, 3 järgi tingimisi vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva 5-aastase katseajaga.

2. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulud ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrati

kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi võrdsete igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

2.1. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg-te 1, 2 alusel mõisteti J. Grubbalt ja A. Kabilovilt solidaarselt

välja järgmised menetluskulud:

- DNA ekspertiisi nr 14E-GE0767 kulu summas 4104 eurot;

- DNA ekspertiisi nr 14E-GE0847 kulu summas 1824 eurot;

- DNA täiendekspertiisi nr 14E-GE1344 kulu summas 285 eurot;

- Hääleekspertiisi nr 14E-IF0012 kulu summas 862 eurot;

- Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0567 kulu summas 84 eurot;

- Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0574 kulu summas 252 eurot.

2.2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti J. Grubbalt välja sundraha

975 eurot ja kaitsjatasud kokku summas 1218,60 eurot ning A. Kabilovilt sundraha 975 eurot,

kaitsjatasu 366,72 eurot ja sõiduauto Volkswagen hoiukulud 194,10 eurot.

2.3. Kohus oli seisukohal, et J. Grubba ega A. Kabilovi kaitsjate esitatud põhjendused ei ole piisavad,

et menetluskulusid vähendada. Samuti ei esitatud kohtule tõendeid süüdistatavate raske majandusliku

seisu kohta. Kuigi ekspertiisikulud on suured, peavad süüdistatavad arvestades süüteo raskust

vastutama kõigi süüteost tulenevate tagajärgede eest, sh tasuma täielikult kõik menetluskulud. Kohus

arvestas isikute resotsialiseerumise väljavaateid ning J. Grubba puhul alaealise ülalpeetava olemasolu

ning asjaolu, et ta ootab teist last. Seepärast menetluskulud ajatati.

3. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahend, s.o narkootiliste ainete

vedamiseks ümber ehitatud sõiduauto Volkswagen Passat koos katuseboksi ja võtmetega. KarS § 832

lg 1 alusel konfiskeeriti A. Kabilovi vara: sularaha 475 eurot; sülearvuti Asus C70AAS011916;

tahvelarvuti Samsung; sularaha 4,50 eurot, 175 Poola zlotti ja 2 groznat.

Esitatud kaebused

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Kabilov, kes soovib vaidlustada otsuse

konfiskeerimise osas. Nimelt konfiskeeriti süüdistatavalt vara summas 8946,82 eurot, sh sõiduauto,

kuid A. Kabilovi hinnangul ei ole tõendatud, et konfiskeeritud vara oleks soetatud kuritegelikul teel

teenitud raha eest. Süüdistatava hinnangul tuleks selle vara arvelt maha arvata menetluskulud.

5. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse J. Grubba kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes palub

tühistada maakohtu otsus menetluskulude osas ning teha uus otsus, millega osa menetluskulusid jätta

riigi kanda.

5.1. Kaitsja arvates on kohus põhjendamatult mõistnud täies ulatuses menetluskulud välja isikult, kellel

on minimaalne sissetulek, puudub arvestatav vara ja kelle ülalpidamisel on üks alaealine laps ning

2015 augusti alguses sündimas teine laps. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb J. Grubbal tasuda

menetluskulusid kokku summas 5899,10 eurot. Seda juhul kui õnnestuks solidaarselt väljamõistetud

summad tasuda võrdselt A. Kabiloviga. Tõenäosus, et A. Kabilov vangistuses viibides aasta jooksul

tasub tuhandeid eurosid menetluskulusid, on äärmiselt väike. Seega jääb kogu solidaarselt välja

mõistetud menetluskulu väga suure tõenäosusega vabaduses viibiva ja peagi regulaarset sissetulekut

saava (emapalk ja sotsiaaltoetused) J. Grubba kanda. Kaitsja hinnangul ei aita selline lootusetu olukord

kuidagi kaasa resotsialiseerumisele.

5.2. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga, et arvestades süüteo raskust peab J. Grubba vastutama

kõigi süüteost tulenevate tagajärgede eest, sh tasuma täielikult kõik menetluskulud. Kohtu käsitlus ei

ole kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõttega, mille kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud säte ei seo

menetluskulude väljamõistmist süüdistuse raskusega. Menetluskulude näol ei ole tegemist

lisakaristusega.

5.3. Maakohtule esitati tõendid süüdistatava raske majandusliku seisu kohta ( II kd, tl-d 3-4).

Kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et isiku sissetulekud aastatel 2012 ja 2013 oli minimaalsed.

Samuti on õiguskaitseorganite käsutuses kõik vajalikud registrid, millest tulenevalt saab lisakulutusi

tegemata kontrollida J. Grubba nimel olevat vara. Süüdistatav on rase ega saa lähima aasta jooksul

tõenäoliselt tööle asuda. Seega saab tema sissetulekuks olema üksnes emapalk ja sotsiaaltoetused, mis

tuleb aga eelkõige kasutada laste ülalpidamiseks. Kaitsja esitab määruskaebuse juurde J. Grubba

pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad tema sissetulekud ja väljaminekud. Samuti esitas kaitsja

õiendi J. Grubba raseduse kohta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Kabilovi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi

vaatamata, kuna süüdistataval ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 326 lg 2 p 3

kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

6.1. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool

esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei

näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute

saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise

nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 11 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis

toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

6.2. A. Kabilov sõlmis 15.06.2015 kokkuleppe kriminaalasjas nr 149300001783 (tl-d 3-6), mille

kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja Aleksandr

Mironov nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele

prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Lisaks sisaldus kokkuleppes

konfiskeerimisele kuuluv vara, mille osas jõuti samuti kokkuleppele.

6.3. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (tl-d 14-15) avaldas prokurör istungil kokkuleppe, mida ei

muudetud. A. Kabilov vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus

ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet. Samuti kinnitas süüdistatav, et

talle selgitati enne kokkuleppe sõlmimist tema õigusi, mis olid arusaadavad. Kaitsja kinnitas, et jääb

kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Seega kinnitas A. Kabilov kohtuistungil, et on nõus

kokkuleppega ka konfiskeerimist puudutavas osas.

6.4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole

rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetlusõiguse

olulisi

rikkumisi.

Seega

puudub

isikul

võimalus

vaidlustada

kokkuleppemenetluses tehtud otsust konfiskeerimist puudutavas osas.

7. Küll aga on olemas alus J. Grubba kaitsja menetluskulude osas esitatud määruskaebuse

läbivaatamiseks tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3. Lähtudes KrMS § 191 lg-st 2 laiendab kohus

määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, kuna

maakohus on menetluskulude väljamõistmisel kohaldanud menetlusõigust valesti ning seetõttu tuleb

esimese astme lahend menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. Samuti tuleb rahuldada

määruskaebus ja jätta osa J. Grubba menetluskulusid riigi kanda.

8. Kuigi KrMS § 3411 näeb kokkuleppemenetluses tehtud otsuses tuvastatud vea puhul ette üksnes

võimaluse tühistada kohtuotsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, ei kohaldu nimetatud säte

menetluskulude osas tehtud otsustusele. Ka Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei

laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang taotlusele muuta kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustust ja ringkonnakohus saab lahendada menetluskulude osas esitatud kaebuse lähtudes

kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast (vt RKKKm nr 3-1-1-38-06,

p 12).

9. Ringkonnakohus tuvastas, et mõistes süüdistatavatelt osa menetluskulusid välja solidaarselt, rikkus

maakohus menetlusõigust. Nimelt näeb KrMS § 190 p 1 ette, et menetlusekulude hüvitamise otsustuses

määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa

absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Mõistes aga osa

menetluskulusid süüdistatavatelt välja solidaarselt, ei määranud maakohus kindlaks igaühe osa.

Kohtukolleegium peab seda kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille

saab kõrvaldada määruskaebemenetluses.

10. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt nähakse kokkuleppes ette süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse

kulud

võimaluse

korral

absoluutsummana.

Süüdistatavatega

sõlmitud

kokkulepetes on menetluskulud välja toodud, kuid kokkuleppe kohaselt ei nähta ette nende hüvitamist

solidaarselt. Seega vastavad kokkulepped kriminaalmenetluse korrale. Ebaseaduslik on vaid maakohtu

lahend, mis määras, et süüdistatavatel ühiselt tekkinud menetluskulud tuleb välja mõista solidaarselt.

Kuna menetluskulude tasumise kord ei olnud kokkuleppe osa, saab ringkonnakohus iseseisvalt määrata

kindlaks igal süüdistataval tekkinud menetluskulu suuruse ja tasumise korra.

11. A. Kabilovilt ja J. Grubbalt mõisteti solidaarselt välja kokku 7411 eurot. Arvestades, et need

menetluskulud tekkisid mõlemal süüdistataval ühiselt, määrab ringkonnakohus, et kumbki isik peab

tasuma poole menetluskuludest, st nii A. Kabilov kui J. Grubba 3705,50 eurot. Lisaks mõisteti

süüdistatavatelt välja kummalgi eraldi tekkinud menetluskulu: A. Kabilovilt 1535,82 eurot ja

J. Grubbalt 2193,60 eurot. Need summad on maakohus määranud õigesti, kuid arvestades

määruskaebuse põhjendusi peab kolleegium vajalikuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa J. Grubba

menetluskulusid riigi kanda.

12. Menetluskulude tasumise üle otsustamisel tuleb arvestada, et J. Grubba olukorda on kergendatud

ka maakohtus: kulude tasumise tähtajaks määrati üks aasta. Samas on asjakohased kaitsja märkused,

et süüdistatava sissetulekud ei ole suured, tal ei ole võimalik tööle asuda ning ta kasvatab alaealist last,

sh sünnib 2015 suve lõpus veel üks laps. Saadavast emapalgast peaks jätkuma laste ülalpidamiseks

ning ei ole mõeldav, et kogu tulu läheks menetluskulude katteks. Samuti tuleb võtta arvesse, et kogu

süüdistatava sissetuleku menetluskulude katteks tasumine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise

riski. Seega nõustub ringkonnakohus, et J. Grubbalt välja mõistetud menetluskulud tuleb teatavas osas

jätta riigi kanda, et parandada isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kolleegium jätab riigi kanda

2193,60 eurot J. Grubba menetluskuludest, st osa, mis puudutab üksnes teda.

13. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus

A. Kabilovi apellatsiooni läbi vaatamata.

Tulenevalt KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse

menetluskulude väljamõistmise osas ja teeb selles osas uue otsustuse. Määruskaebus tuleb rahuldada.

14. J. Grubba kaitsja adv A. Vilt on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal määruskaebuse

koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu summas 72 eurot jätta riigi kanda.

Mati Kartau Kai Kullerkupp Madis Ernits