1-14-7957/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2015, Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi aeg 08.07.2015 – Kohtuasja number 1-14-7957 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Svetlana Hamaza Kaitsja Kaja Kiilo Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.T, isikukood xxx, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 13.02.2015 ja lõpp 13.08.2015 RESOLUTSIOON

Vabastada P.T temale Viru Maakohtu 28.10.2014 otsusega mõistetud

ja Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata katseaeg alates käesoleva P.T-le

kohtumääruse jõustumisest tähtajaga 6 kuud

ning katseajaks allutada P.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada P.T -s katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) alalises elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu poolt määratud

2) ilmuma -osakonda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada P.T , 4, 8 alusel suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele nädala jooksul peale 3 olme (k ) vangistusest vabanemist; 3) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab riski alkoholi tarvitamise valdkonnas.

Määrata kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna P.T juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada P.T

tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse 264,96 eurot kaitsetasu P.T-lt

adv. Kaja Kiilo

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700027273.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Sirje Must kasuks adv. Kaja Kiilo 264,96 eurot (sh käibemaks 20%) poolt süüdimõistetu

P.T

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, P.T-le, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

P.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 28.10.2014 otsusega nr 1-14-7957 tunnistati süüdi KarS § 201 P.T lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus

tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega pöörati täitmisele P.T le Viru Maakohtu 28.10.2014 otsusega mõistetud karistus 6 kuud - vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.02.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab karistust kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab omastamise eest, kuritegu on toime pandud majandusliku

3

kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Kinnipeetava praegune

käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt valdavalt

jäänud samaks. Kuna asemalt on ühel korral karistatud ka vägivaldse kuriteo var eest, siis on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkohol. Karistusaja pikkusest

tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vangistuses on olnud hea. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

P.T elas enne vangistust aadressil xxxx. Elamispind kuulub xxxx Linnaelamu SA- le. Peale vabanemist on eluase samal aadressil olemas. Õppis xxxx põhikoolis, mis jäi omal ajal

lõpetamata, kuna sattus kampadesse ning ei täitnud koolikohustust. Praegu peab vanusest

tulenevalt õppimist väheoluliseks, kuna vaja on tööl käia ja raha teenida. On

vabaduses varem

läbinud Töötukassa poolt pakutavaid ka riigikeele algtaseme õppe. kursuseid, Kinnipeetaval

puudub vabanedes garanteeritud

töökoht. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, abistas

elukaaslast puudega lapse eest hoolitsemisel. Teda toetasid materiaalselt nii ema kui

elukaaslane. Isik iselt mitteametlikult, o perioode. Isiku on töötanud peam n olnud ka töötuse

enda

sõnade kohaselt takistas varasemalt töötamist alkoholi tarbimine, kuid nüüd leiab, et töö

leidmisega ei ole tal probleeme. ,

Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane ema, õde õepoeg. ja Lähedastega on suhted head ja toetavad. Elukaaslane on nõus osutama kinnipeetavale moraalset

toetust, samuti kokkusaamistel ning suheldakse telefoni teel. Varasemalt on isik

on käinud

suhelnud kriminaalsete isikutega, kellega koos tarvitati alkoholi ja pandi toime kuritegusid. Praegu väidetavalt puuduvad kriminaalsed sõbrad. Senine eluviis on olnud riskiv ja hoolimatu, praegu soovib vaikset, rahulikku ja seaduskuulekat elu koos elukaaslase ja tema lapsega. Isik

alustas alkoholi tarvitamist teismelisena, sestpeale on tarvitanud alkoholi tihti ja suurtes

kogustes. Alkoholi - kuritegude

tarvitamine on avaldanud mõju kogu senisele elatud elule

toimepanemine, rahalised probleemid, suhted . aasta jaanuarist on lähedastega jne. Alates 2015

kodeeritud, pole alkoholi positiivselt meelestatud tarvitanud, tunneb ennast väga hästi ning on

ja mo Kuritegude toimepanemine ei ole seotud narkootikumide tiveeritud jätkama kainet elu.

hankimise ega tarvitamisega. Narkos

õltuvus puudub.

On seni käitunud impulsiivselt, tegutsenud lähtuvalt ning pole osanud leida hetkevajadusest oma probleemidele seaduslikke lahendusi. Tegutsedes ei ole mõelnud, mis tema käitumine võib kaasa tuua. Korduvad sarnased kuriteod viitavad kehvale probleemilahendusoskusele. On seni

keskendunud kiiretele tulemustele omakasu huvides, uue kuriteo risk tuleneb varasemast, riskivast ja hoolimatust käitumisest. Suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ei väljenda, on viisakas ja koostöövalmis. Samas, varasemalt on kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt rikkunud. Senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Isik ei eita ega vähenda enda osa minevikus toimunus, kahetseb tehtut ja raisatud elu. On soov oma elu muuta ja on selleks ka reaalseid samme astunud (tegelenud enda alkoholiprobleemiga). Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 58%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset

vabanemist ning teeb ett P.T-le katseaeg epaneku määrata ja käitumiskontroll

pikkusega 6 kuud. vangla hinnangul otstarbekas kohustada P.T Käitumiskontrolli ajaks on

-des i. täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud lisakohustus

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne Prokuratuur ei seisa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest.

vastu vangla poolt edastatud ettepanekule kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

4

vabastamiseks vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud

ning nõustub

seisukohtadega. kinnipeetav Käesolevaks ajaks on vangistuses viibinud üle 4 kuu, kanda jääb

veel veidi üle 1 kuu. on vabanedes olemas kindel elukoht ning lähedaste P.T

toetus. Samuti nähtub isiku käitumises vangistuses positiivseid asjaolusid hea käitumine, ( distsiplinaarkaristuste puudumine), mis viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 13.08.2015. Käitumiskontrolli aja jooksul

saaks isikul kuritegude toimepanemise riski

jätkuvalt maandada uute süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku

liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades

kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli

kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima

õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. P.T

taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest

tingi kinnipeetava iseloomustuses toodud misi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta.

Maakohtu istung

08.07.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et tahab vabaneda tingimisi enne tähtaega, kuna tal on laps, kellel on puue ja kes vajab abi. Selgitab, et ei tarvita alkoholi, lasi end kodeerida. Plaanib asuda tööle, k e tööd ei leia, siis Töötukassa abil. ui is Samuti täidab kõiki

kriminaalhoolduse nõudeid. elmisel korral ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid E , kuna laps

on puudega nin registreerimas

g seetõttu ei saanud õigeaegselt käia.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav väärib võimalust saada vabastatud, kuigi karistusaja

lõpuni on jäänud 1 kuu ja 5 päeva. Ta on avaldanud soovi, et ta soovib vabaneda. Ta on vaid varasemalt mitmeid kordi karistatud, kuid vaatamata sellele arvab kaitsja, et isik on võimeline

jätkama seadusekuulekat elu. Väga oluline on see, et isik tunnistab oma probleeme. Ta on lasknud käesoleva aasta alguses teha endale alkoholi vastase süsti. Inimene on asunud reaalselt oma probleemidega tegelema. Vangla iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on

isik käitunud seadusekuulekalt. T tööaldis a on suhtlemisel olnud viisakas ja koos vanglaametnikega. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et isiku käitumises ei ole vägivalda ega agressiivsust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistusest vabanemise korral on isikul

olemas toetav põhivõrgustik. Tal on olemas elamispind aterjalidest nähtub, et

ning m

elamispinnal, kuhu ta elama läheb, ei ole üürivõlga, seega ei ole tal vabanedes mingeid kohustusi. Teda ei ole varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kaitsja palub kohtul anda

kinnipeetavale Kaitsja hinnangul aitab võimalus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. k

atseaeg tal sulanduda ühiskonda.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

5

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru

, tema kaitsja

Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamisele ennetähtaegset

. Kohtu hinnangul kaaluvad P.T

vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kuigi toimepandud kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, on nad raskusastmelt läinud kergemaks, kuna eelnevalt on isikut karistatud ka vägivaldse kuriteo eest.

Kinnipeetava käitumist vangistuses hindab vangla heaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-

1-91- bastamise oluliseks 06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest va

tingimuseks ning kuna P.T puuduvad vangistuses viibitud aja jooksul

distsiplinaarkaristus , ed on eelnimetatud kriteerium täidetud. Samuti on kinnipeetav suhtlemisel

vanglaametnikega viisakas ja koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal äreldada j

seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud

konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi

motiveeritud muutuma. Vangla iseloomust obleeme usest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval pr

narkootiliste ainete kuritarvitamisega, küll aga on toimepandud kuritegude soodusteguriks

alkoholi tarvitamine. Isik ise tunnistab oma probleemi alkoholiga, kuid alates 2015. aasta jaanuarist on kodeeritud ning sellest alates ei ole alkoholi tarvitanud, tunneb end hästi ning on motiveeritud jätkama kainet eluviisi. Isikul on reaalne soov muutunuda ning ta on teinud ka reaalseid samme selle teostamiseks, sh tegelenud enda alkoholiprobleemiga.

Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht, kus elas ka enne vangistust ning millega

seoses puuduvad võlgnevused. Lähedasteks on märgitud elukaaslane, ema ja õde, kellega suhted on head ja toetavad. Varasemalt suhtles kriminaalsete isikutega, kellega koos tarvitati alkoholi ja pandi toime kuritegusid, kuid kinnipeetava enda sõnul enam selliste inimestega ei

suhtle. Elukaaslane on valmis isikut vabanemisel moraalselt toetavama, varasemalt oli kinnipeetav ema ja elukaaslase ülalpidamisel. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isiku enda sõnul takistas varasemalt töötamist alkoholi tarvitamine, kuid kuna enam

alkoholi ei tarvita ja ei plaani seda ka tulevikus teha, on seisukohal, et töö leidmisega või hoidmisega tal enam probleeme ei ole. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamise eesmärgil

uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kinnipeetavale käitumiskontrolli

teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p sätestatud lisakohustuse panemisega, s.o kohustusega -s 4 asuda tööle või võtta end Töötukassas tööotsijana arvele vanglast vabanemisel, et võimalikult ruttu oleks tagatud isikule kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla ja vähendab materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandava kuriteo toimepanemise riskil.

Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus

kuritegu vangla hinnangul 42-58%, keskmisest enamarvestatava

milliste näol on tegemist te

riskidega, kuid mida saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks

P.T-le erinevate lisakohustuste panemisega. Kuigi isik on ka varasemalt olnud

kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei läbinud ühtegi kriminaalhooldust rahuldavalt, kuna ei

täitnud talle pandud kohustusi, anda võimalus

tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski

näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult

muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta

kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning

6

motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Tingimisi

ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast

parandama ja on võimeline edaspidi järgima sea eluviisi. Katseajal on võimalik duskuulekat hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna

turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse

koostöös.

KarS § 76 lg kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte 5

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75

sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp