3-15-1744/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1744 Määruse kuupäev 9. juuli 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi

Istungil osalenud isikud Politseija Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Politseija Piirivalveameti esindajad – Jaanika Karp ja Janika Valge Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 2. oktoobril 1978) Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva-Louisa Radha’a Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 9. juulist 2015 kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 09.07.2015 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks XXX’i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 punktide 1, 2 ja 4 alusel. 2. 08.07.2015 kell 02.10 pidas Koidula maanteepiiripunkti toimkond kinni kolm tumedanahalist isikut (mehed) Koidula maanteepiiripunkti ootealal (Põlva maakond, Värska vald, Koidula küla) Isikud olid läbimärjad ja ilma dokumentideta. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas isik ennast XXX’iks (sündinud 2. oktoobril 1978 Liibanonis), Palestiina kodanik. Elukoht Ain Hilwa, Hay Altiri, Saida, Liibanon. Isiku sõnade kohaselt on ta abielus, haridust ei oma, ühtegi klassi lõpetanud ei ole. Tema emakeeleks on araabia keel, muid keeli ei räägi. Ametlikult töötanud ei ole. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3; § 19 lg 1 alusel 8. juulil 2015 kell 02.10 kuni 48 tunniks kinni. 3. 8. juulil 2015 kell 22.07 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510128. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

2 4. Isik selgitas, et Liibanoni laagris tekkisid probleemid, sest nädalavahetusel tarbis ta alkoholi ja äärmuslastele ei olnud see vastuvõetav, sest usk seda ei luba. Isik seletas, et tema ja X otsustasid koos, et tuleb taotleda Vene viisat. Umbes 20-25 päeva tagasi hakkas isik tegema konkreetsemaid plaane Liibanonist lahkumiseks. Vene viisa taotlemiseks viis isik dokumendid reisibüroosse. Umbes viie päeva pärast anti büroost vastus, et viisa taotlus rahuldatakse, selleks pidi maksma büroole altkäemaksu 200 USA dollarit. Kogu reis läks maksma umbes 2500 USA dollarit, mis sisaldas lennupileteid, hotelli broneeringut, viisat. Isik seletas, et lahkus Liibanonist 1. juulil 2015. Lennumarsruudiks oli Liibanon-Moskva. Liibanonis olles Eesti kohta mingit teavet ei kogutud ja Liibanonis olles oli tegelikuks sihtriigiks Moskva. Moskvasse saabus isik koos X'iga. Moskvas oli isik 4-5 päeva. Moskva restoranis tutvus isik X'iga, kes oli Süüria kurd. X rääkis, et on olemas Venemaa lähedal üks Euroopa riik Eesti, kus on hea elada ja ta on täiesti teistmoodi kui Venemaa. Isik rääkis, et nõustus X ettepanekuga, et tema aitab jõuda Eesti Vabariiki. Ta rääkis, et tuleb minna rongi peale, sõita ühte linna, seal ootab takso, tuleb minna takso peale ja takso viib piiri äärde. Ületoimetamise eest oli vaja maksta 1500 USA dollarit. Taksojuhile oli vaja veel maksta 500 USD dollarit. Rongiga alustati sõitu neljandal päeval pärast Moskvasse saabumist. Moskvas lepiti kokku, et peale rongiga jõudmist ühte Vene linna tuleb vastu taksojuht. Isik seletas, et rongiga sõitis kahekesi koos X'iga. Raudteejaamas tutvuti ka X'iga. Samal päeval peale rongisõitu alustati taksoga sõitu piiri poole. Taksojuht peatas auto kinni ja osutas käega, kus suunas asub piir. Taksojuht kirjeldas täpselt, mis piiriületuse teekonnale ette jääb. Isik seletas, et lõpuks jõuti ühe platsi peale, kus piirivalvurid kõik isikud kinni pidasid. Liibanonist lahkudes oli isikul kaasas umbes 2000 USA dollarit. Raha laenas tema ema Liibanonis ühest asutusest või büroost. Ta seletas, et teadis, et tema kaaslasel on Itaalias vend. Isik kinnitas, et sooviks oli siiski jõuda ükskõik millisesse EL-i riiki. Isiku vanem poeg motiveeris isikut otsima paremat elu. Ta seletas, et Venemaal ei palunud ta varjupaika sellepärast, et Venemaalt ei saa varjupaika. XXX tunnistas, et tahtis EL-ist otsida paremat elu kui Venemaal. 5. Antud hetkel puuduvad isikul ametlikud reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Palestiina kodanik. Isik tuvastati tema enda sõnade järgi ja Liibanoni Põgenike kaardi järgi. Puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et hävitas tahtlikult oma passi Eesti poolel. Tõmbas passist välja kõik lehed, kaasa arvatud isikuandmete lehe, ja rebis selle tükkideks. Seega puuduvad PPA-l ametlikud andmed, mille alusel isikut ja kodakondsust tuvastada ja kontrollida. PPA on seisukohal, et isik on tuvastatud alles seejärel, kui ametliku päringu tulemusel Liibanoni saatkonda dokumenteeritakse isiku andmed ja puuduvad ebakõlad Palestiina Põgenike Kaardil olevate isikuandmetega. Ära tuleb oodata ka dokumendi ekspertiisi tulemused, alles seejärel on ära langenud kahtlus isiku samasuses või dokumendi võltsimise osas ja edaspidise varjupaigamenetluse käigus isiku poolt antud ütlused ühtivad dokumendil olevate andmetega. 6. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist ei ole olnud võimalik kontrollida isikuga seonduvaid andmeid, samuti leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ning tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusse paigutamist, mistõttu on isiku kinnipidamine proportsionaalne. Hinnates seda koos põgenemis ohuga leiab PPA, et paigutamine kinnipidamiskeskusse on põgenemisohu vältimiseks vajalik proportsionaalne meede. 7. Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isiku isiklik tahe ja soov ei olnud leida varjupaika just Eestis, vaid smugeldaja soovitas, et Eesti asub Venemaale lähedal ja sinna on lihtne pääseda. Selline tegevus seab kahtluse alla isiku soovi paluda varjupaika Eesti Vabariigis. Isik on menetluse käigus andnud ütlusi, mis ei ühti tema reisikaaslase X’e ütlustega. X rääkis, et Eesti kohta hakati koos koguma informatsiooni juba Palestiinas. XXX väitis, et Eestisse suunduti eelkõige sellepärast, et seda soovitas smuugeldaja, kuna Eesti asub Venemaale kõige lähemal ja sinna on lihtne pääseda. X selgitas, et piirini tõi isikud smugeldaja. XXX väitis, et smugeldaja

3 ostis rongipiletid, pani isikud rongile ja taksojuht toimetas isikud piirile. Samuti muutis isik mitu kohta ütlusi oma dokumendi kohta. Passi kohta selgitas isik, et olid mässitud kilesse ja kukkusid muda sisse ja kadusid ära. Kui isikule räägiti, et tema kaaslane tunnistas, et kõik koos rebiti passid puruks, siis isik ütles, et sõber valetab ja väitis, et ei saa aru miks sõber seda rääkis. Isik kinnitas taaskord, et ei ole midagi hävitanud ega puruks rebinud. Mitu korda tunnistas isik, et tema räägib tõtt ja pass vajus mutta ja kadus ära. Isik rääkis, et tema sõber rääkis sellist juttu, sest oli segaduses ja kartis. Lisas seejärel, et kui nad sõbraga oleksid tahtnud, oleksid võinud dokumendid jätta ka Venemaale, seejärel väitis tõsikindlalt, et kõik mida ta on öelnud on täielik tõde. Kui isikule näidati puruks rebitud passi isikuandmete lehte, siis isik jäi ikkagi oma eelneva tunnistuse juurde. Lisas, et pass oli X käes ja tema võib-olla hävitas dokumendid. Peale mitut tundi küsitlust isik siiski tunnistas, et rebis ise oma passi puruks ja viskas metsa. 8. PPA rõhutab ka, et VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. 9. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. 10. 9. juuli 2015 kohtuistungil selgitas XXX, et ta soovib siin riigis oma perega turvaliselt elada. Eesmärgiks oli jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki, Venemaal selgitati neile, et Eestisse minek on ökonoomne ja siin saab turvaliselt elada. Neile öeldi, et piiri ületades tuleb öelda, et dokumendid kaotati ära. Kinnipidamiskeskuses viibida ei soovi. Kohtu seisukoht 11. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 12. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 13. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras. 14. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja

4 kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 märkinud, et VRKS § 361 lg 2 punktide 1-5 ja 7 alusel kinnipidamist saab põhjendada põgenemisohuga. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et ei ole vajalik, et põgenemisoht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike. Määruse punktis 18 selgitas Riigikohus, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda eelduslikult põgenemist tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine või järelevalvemeetmete kohaldamine ning sel juhul on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne. 15. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 8. juulil 2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Varjupaigataotluse efektiivseks menetlemiseks peab PPA võimalikult kiiresti tuvastama, ega tegemist ei ole ilmselt põhjendamatu varjupaigataotlusega või kas esinevad muud varjupaigataotluse rahuldamist välistavad asjaolud. On selge, et niisuguse menetluse käigus on vajalik varjupaigataotleja enda kohalolu eeldatavalt mitmetel menetlustoimingutel. XXX on esitanud valeandmeid oma passi kadumise kohta ning ta oli nõus oma väiteid korrigeerima alles pärast seda, kui talle näidati puruksrebitud lehte tema passist, mis oli objektiivne tõend tõele mittevastavate ütluste andmise kohta. Järelikult on selge, et isik on valmis esitama Eesti ametivõimudele tõele mittevastavaid andmeid ning ta on ebausaldusväärne. Samuti lahknevad tema ja X’e ütlused ning käesoleval ajal ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kumba isiku versioon on tõepärasem. Teada on ka, et isik reisis koos isikuga, kellel on Itaalias vend ning seetõttu võib pidada võimalikuks isikute kavatsust jõuda Itaaliasse. Eeltoodud põhjustel tuleb pidada vähemalt võimalikuks ka põgenemisohtu ning ei saa väita, et isiku põgenemise oht oleks väike. Seega on kohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud. Seoses asjaoluga, et PPA taotlusest ja isiku kohtuistungil antud ütlustest võib jääda erinev mulje selle kohta, kas isik soovis endast ise ametivõimudele teatada või mitte, märgib kohus, et nimetatud asjaoludest ei ole kohus põgenemisohtu tuletanud. 16. Kuivõrd kohus on ühe kinnipidamise aluse tuvastanud, ei võta kohus siduvat seisukohta, kas esinevad ka VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Kohus nendib, et isikul ei ole ühtegi kehtivat reisidokumenti, kuna ta on selle ise hävitanud, kuid olukorras, kus on leitud isikule kuuluva passi tükid, ei ole üheselt selge, kas üksnes isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks eesmärgil oleks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne. Eeskätt saab see sõltuda sellest, kui palju informatsiooni on passi tükkidelt võimalik leida ning kas esineb kahtlus, et tegemist võis olla võltsitud passiga. Kohus rõhutab, et pelgalt seetõttu, et tegemist ei ole enam formaalselt kehtiva reisidokumendiga selle rikutuse tõttu, ei saa õigustada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist, kui sellegipoolest on võimalik kätte saada samaväärsed andmed samaväärse usaldusväärsusega võrreldes sama riigi rikkumata dokumendiga. 17. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise

5 ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas. 18. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte. 19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 9. juulist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik