3-15-1743/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-1743

Määruse kuupäev

9. juuli 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Istungil osalenud isikud

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja XXXXX’i

kinnipidamiseks

ning

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti esindaja – Janika Valge ja Jaanika

Karp

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXXXX (sündinud 15. mail

1989)

Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva-Louisa Radha’a

Resolutsioon

Anda luba varjupaigataotleja XXXXX’i kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 9. juulist 2015

kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse

transportimiseni paigutada isik arestimajja.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.07.2015 Tartu Halduskohtule taotluse loa

saamiseks XXXXX’i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 punktide 1, 2 ja 4 alusel.

2. 08.07.2015 kell 02.10 pidas Koidula maanteepiiripunkti toimkond kinni kolm tumedanahalist

isikut (mehed) Koidula maanteepiiripunkti ootealal (Põlva maakond, Värska vald, Koidula küla)

Isikud olid läbimärjad ja ilma dokumentideta. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus

nimetas isik ennast XXXXX’iks (sündinud 15. mail 1989 Egiptuses). Isiku sõnade kohaselt on

ta vallaline. Omab bakalaureusekraadi, tema emakeeleks on araabia keel, lisaks oskab inglise

keelt ja vene keelt. Elukohaks on Etallin, Minya el Kamh, Sharkia, Egiptus. Kodumaal töötas

köögis ja hotellis administraatorina. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti isik

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 2, 3; §

19 lg 1 alusel 8. juulil 2015 kell 02.10 kuni 48 tunniks kinni.

3. 9. juulil 2015 kell 01.02 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt

sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4

alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr

7001510129. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

4. XXXXX seletas, et lahkus Egiptusest detsembris 2014 Venemaale, kuna tema poliitilised

vaated läksid lahku valitseva riigikorra vaadetest. Riigivõimud hakkasid teda ja tema peret

survestama ning ta pere palus, et ta lahkuks riigist. Detsembris 2014 lahkus ta Venemaale

Moskvasse. Isik omas kehtivat reisidokumenti ja seal oli olemas kehtiv kolme aastane viisa.

Egiptusest lahkudes oli tal eesmärk jääda kolmeks aastaks Venemaale. Ta võttis kaasa omad

asjad ja eesmärk oli lahkuda, kuni riigivõim vahetub. Venemaal elas XXXXX Moskva linna

erinevates rajoonides sõprade ja sõprade sõprade juures. Venemaal olles töötas isik

toitlustuskohas ja hiljem vesipiibubaaris. Palka sai ta oma sõnade kohaselt 300-500 USD.

Esimesest toitlustuskohast lahkus isik, kuna tal olid toidukoha omanikuga erinevad poliitilised

vaated Egiptuse olukorra kohta. Lisaks 9. mai 2015 võidupüha paraadi järgselt käitus ta

toidukoha omaniku arvates ebameeldivalt. Ta märkas, et nende hetkel riiki juhtiv president osales

ka paraadil. Hiljem järgnes XXXXX oma presidendi hotellini ja kui president oli autost väljunud

hüüdis järgi :“Maha sõjaline valitsus!“ Sellisest tegevusest räägiti oma sõpradele ja kaks nädalat

hiljem öeldi isikule, et tema nimi on Egiptuse saatkonnas juba teada ja teda hakatakse otsima.

Siis otsustaski isik lahkuda Euroopasse Eesti või Soome kaudu. Sellist tegevust soovitas ka sõber.

XXXXX'i sõnade kohaselt ütles sõber, et kõige lihtsam on minna piiriäärsesse linna Venemaal,

mis on lähedale Soomele või Eestile ja siis maksta taksojuhile ja lahkuda Venemaalt nii. Isik

otsustas lahkuda Euroopasse läbi Eesti, kuna see oli lähemal Moskvale, juhul kui tal ei õnnestu

piiri ületada ebaseaduslikult, siis on tal lihtsam tulla tagasi Moskvasse ja edasi plaane teha. Isik

on teadlik, et Eestis on väiksem egiptlaste kogukond ja tema riigivastased tegevused ei tule väga

ruttu välja. Sega saab ta elada nii rahulikult mõne aja.

5. XXXXX selgitas täpselt kuidas nad oma kahe kaaslasega leidsid endale takso, kes neid piiri

äärde viiks ja siis maksid selle sõidu eest 1000 USD. Samuti kirjeldas isik, kuidas nad hiilisid

metsas ringi ja varjasid ennast, et neid ei peetaks kinni. Lisaks selgitab isik täpselt, kuidas nad

otsisid jõe ääres kohta, kust üle tulla, et ära ei upuks, kuna ei teadnud, kui sügav on jõgi. Seejärel

liikusid nad aiani ja sealt edasi mingi majakeseni ja seal pidas politsei neid kinni. Isik selgitas

esialgselt, et tema andis oma passi oma palestiinlasest kaaslase kätte, kes pani kõik passid

kilekotti ja siis oma kotti. Hiljem selgitasid palestiinlased, et passid olid kõigil enda käes, pärast

jõe ületust rebiti omad passid katki. Alguses ei tunnistanud XXXXX seda tegu. Hiljem sai aru,

et mõlemad palestiinlased räägivad sama juttu, siis tunnistas, et ta ise tegi oma passi katki. PPA

ametnike küsimuse peale, miks ta nii tegi vastas isik, et kartis, et ta saadetakse tagasi Venemaale

või Egiptusesse. XXXXX kirjeldab, kuidas ta lahkus Egiptusest ja lennujaamas saatis teda kogu

aeg kuni lennukini üks politseinik või turvatöötaja, et ta saaks lahkuda riigist. Egiptuse

lennujaamas oli teda ära saatmas isa, kes oli maksnud ühele isikule, kes siis saatis „oma mehe“

teda lennule Moskvasse saatma. Isik selgitas, et see „oma mees“ rääkis kõigiga, kus vaja oli ja ta

sai kõik vajalikud templid ja pitsatid lennujaamas kiirelt vormistatud ja lahkus siis Egiptusest.

6. Isikul ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti ja isik on tuvastatud oma sõnade kohaselt.

Ta on andnud enda kohta andmed, kuid isikul ei ole esitada ühtegi kehtivat ja tervet dokumenti,

mis tõendaks tema poolt antud ütlusi. PPA ametnikud on leidnud metsast väidetava piiriületuse

koha lähistelt katki rebitud passide fragmente. Antud fragmendid on püütud kokku sobitada, kuid

täielikult ei ole see õnnestunud, kuna osad passi fragmendid on puudu ja nende ehtsusese ei ole

veel eksperdid seisukohta öelnud.

7. XXXXX on kirjeldanud oma ebaseaduslikku piiriületust täpselt ja detailselt ning sealjuures ka

seda, et ta peitis ja varjas ennast, kuna kartis jääda Vene ametivõimudele vahele. Lisaks on olnud

isiku eesmärk välja jõuda Eesti või Soome kaudu Euroopasse. XXXXX'i sõnade kohaselt puudub

tal elukoht või sugulased või muud seosed Eestiga. Seega võib järeldada, et isiku puhul esineb

oht, et ta võib põgeneda Eestist enne, kui tema kohta on tehtu otsus varjupaiga staatuse kohta.

Ka võib isik kõrvale hoiduda varjupaigamenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel.

Lisaks on isik arvamusel, et kui ta jääb Eestisse pikemalt, siis võivad ka siin välja tulla tema

poliitiliste vaadete seisukoht ja ta võib tunda siin ebamugavusi. Seda võib lugeda ka asjaoluks,

et isik võib lahkuda Eestist enne kui varjupaigataotluse menetlemine on lõppenud.

8. VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud

Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel

varjupaigamenetluses.

9. PPA on seisukohal, et isik võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. XXXXX

elas ja tegi tööd Venemaal, mis oligi tema eesmärk, kui lahkus Egiptusest, kuid siis hakkas

hõikama oma presidendile ähvardusi. Sellise käitumisega näitas isik üles lugupidamatust oma

riigi presidendi ja Venemaal oleva korra vastu. PPA ei saa välistada asjaolu, et isik võib Eestis

viibides ka samasugusel viisil ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

10. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust

nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab

kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud

asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

11. 9. juuli 2015 kohtuistungil selgitas isik, et teda ei võetud kinni, vaid ta ise palus politseid. Ta

oli juba õpingute ajal Egiptuses aktiivne ja osales demonstratsioonidel ning oli võimude vastu.

Oma passi taotles ta Egiptuses ametlikult. Moskvas avaldas ta oma poliitilist arvamust. Seoses

selle intsidendiga on teda palju ähvardatud ning seetõttu soovib ta elada riigis, kus on väike

egiptlaste kogukond. Ta valetas passi kaotamise kohta hirmu tõttu. Passi rebis puruks, kuna

hoiatati, et ilma selleta saadetakse ta välja.

Kohtu seisukoht

12. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib

varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või

ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa

varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

13. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni

pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

14. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;

2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;

3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht;

5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;

6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud

korras.

15. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal

kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab

kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. Riigikohus on oma määruse

asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 märkinud, et VRKS § 361 lg 2 punktide 1-5 ja 7 alusel

kinnipidamist saab põhjendada põgenemisohuga. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et ei ole vajalik, et

põgenemisoht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle

põgenemise oht on väike. Määruse punktis 18 selgitas Riigikohus, et põgenemisohu tuvastamisel

ei suuda eelduslikult põgenemist tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine või

järelevalvemeetmete kohaldamine ning sel juhul on kinnipidamiskeskusesse paigutamine

proportsionaalne.

16. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 8. juulil 2015 ning ta on olnud

kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Varjupaigataotluse efektiivseks menetlemiseks peab PPA

võimalikult kiiresti tuvastama, ega tegemist ei ole ilmselt põhjendamatu varjupaigataotlusega või

kas esinevad muud varjupaigataotluse rahuldamist välistavad asjaolud. On selge, et niisuguse

menetluse käigus on vajalik varjupaigataotleja enda kohalolu eeldatavalt mitmetel

menetlustoimingutel. XXXXX on esitanud valeandmeid oma passi kadumise kohta ning ta oli

nõus oma väiteid korrigeerima alles pärast seda, kui talle sai selgeks, et temaga koos Eestisse

sisenenud isikud on passide rikkumise üles tunnistanud. Järelikult on selge, et isik on valmis

esitama Eesti ametivõimudele tõele mittevastavaid andmeid ning ta on ebausaldusväärne.

Seetõttu tuleb pidada vähemalt võimalikuks ka põgenemisohtu ning ei saa väita, et isiku

põgenemise oht oleks väike. Seega on kohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise

eeldused käesoleval juhul täidetud. Kohus selgitab, et kui edasise menetluse käigus selgub, et

tõepoolest valetas isik esmalt hirmu tõttu ning on seejärel andnud usaldusväärseid ütlusi, võib

see kinnipidamise alus aja jooksul ära langeda. Seoses asjaoluga, et PPA taotlusest ja isiku

kohtuistungil antud ütlustest võib jääda erinev mulje selle kohta, kas isik soovis endast ise

ametivõimudele teatada või mitte, märgib kohus, et nimetatud asjaoludest ei ole kohus

põgenemisohtu tuletanud.

17. Kuivõrd kohus on ühe kinnipidamise aluse tuvastanud, ei võta kohus siduvat seisukohta, kas

esinevad ka VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Kohus nendib, et

isikul ei ole ühtegi kehtivat reisidokumenti, kuna ta on selle ise hävitanud, kuid olukorras, kus

on leitud isikule kuuluva passi tükid, ei ole üheselt selge, kas üksnes isikusamasuse ja

kodakondsuse kontrollimiseks eesmärgil oleks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine

proportsionaalne. Eeskätt saab see sõltuda sellest, kui palju informatsiooni on passi tükkidelt

võimalik leida ning kas esineb kahtlus, et tegemist võis olla võltsitud passiga. Kohus rõhutab, et

pelgalt seetõttu, et tegemist ei ole enam formaalselt kehtiva reisidokumendiga selle rikutuse tõttu,

ei saa õigustada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist, kui sellegipoolest on võimalik kätte

saada samaväärsed andmed samaväärse usaldusväärsusega võrreldes sama riigi rikkumata

dokumendiga.

18. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks,

lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist

kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA

teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või

muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et

järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja

selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida

VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on

järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt

teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise

ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist

efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

19. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning

esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus, ei saa kohtu hinnangul

kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset

tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas

asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse

juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga

seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava

otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab

kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt

kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära

enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on

lõppenud või mitte.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa

XXXXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 9. juulist 2015 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik