1-14-9423/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. juul

il 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9423 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 10.07.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne H.R´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.R isikukood XXX viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76, ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta H.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne H.R ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.R otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järg on Viru Maakohtu 6.02.2015 kohtu i ning KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 1 aasta 7 27 päeva kuud vangistust. Karistuse kandmise . algus 27.08.2014 ja lõpp 23.04.2016

Kinnipidamisasutuses

vangistuse H.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et jooksul ei ole isikut karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral tal kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas isik erinevates kohtades, kindel elamispind puudus. Isik on sisse kirjutatud xxx, mis kuu . Omab xxx. lus tema õele Vabaduses garanteeritud töökoht puudub väidetavalt töötanud ametlikult . Vabaduses oli ehitustöödel . Samuti töötas varem metsatöödel ja saeveskis. Isik oskas nimeliselt välja t xxx uua järgnevad firmad, kus töötas - xxx). Kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna kindel sissetulek puudus ja ei leidnud muud lahendust. Enne vangistust sai Vabanedes ei plaani minna tööle. töövõimetus Väidetavalt sai kaablivarguse käigus 2008 turvafirma valvuri käest löögi pensioni.

vastu pead. Isikul on psühhiaatrilised probleemid ning kohanemisraskused igapäevaelus. Isik vajab kohati abi, et tulla to on varasemalt olnud rilisel ime igapäevaste asjadega. Isik psühhiaat ravil ei ole. , käesoleval hetkel ravi enam Isik väidab, et varasemalt tarvitas alkoholi, kuid enam mitte. Vägivaldset käitumist seoses alkoholiga pole olnud. Puudub informatsioon alkoholi kuritarvitamise kohta.

2 Väidab, et umbes 6 aastat tagasi tarvitas amfetamiini paaril korral, oli juhutarvitaja. Esimest korda proovis narkootikume enda sõnul 1997.a. Esimene narkootikum Ecstasy. Meditsiiniosakonna andmetel oli varasemalt amfetamiini juhutarvitaja, aga 12.09.2014 seisuga ei ole sõltlane. Isikut on kriminaalkorras karistatud 16 korral ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Viimane karistus on varguse eest. Varasemalt on isikut karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest. Vangistuseks i hjustel taas

sik ei ole läbinud isikust mitte sõltuvatel põ ühiskonnastavaid tegevusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23% Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku,

andmetel H.R puudub vabanedes elamispind. Õde AxxF.K kinnipeetav tema juurde xxxelama asub. pole nõus sellega, et H.R on pärast vabanemist võimal u ööbima ka või üürida omale elamispind. Töötuna ik asuda esialg xxx varjupai a taotleda toimetulekutoetust, mille raames kompenseeritakse ka rvele võttes on isikul võimalik eluasemekulud. xx Linnavalitsuse sotsiaalnõuniku sõnul on öörduda isikul selleks vajalik p xxx elas isik erinevates kohtades, kindel elamispind puudus. H.R puudub vabanedes töök % töövõimetus. oht. Ka on isikul tuvastatud 80

Isikul puudub püsiv töötamise kogemus, enne vangistust ei olnud teadaolevalt tööga hõivatud. H.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Väärteokorras on isik korduvalt karistatud, valdavalt samuti varavastaste rikkumiste eest. H.R on süstemaatiline varas. H.R on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel. Katseajad on lõppenud liitkaristuse määramisega uue kuriteo toimepaneku tõttu. Seega ei ole H.R-i katseajad siiani kulgenud positiivselt.

Prokurör Ave Arnim, kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeet

,

ava ennetähtaegset vabastamist. H.R taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

H.R on vanglas 8-dat korda. Kriminaalkorras karistatud 16 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras.

Varasemalt oli korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist , mis ei olnud tulemuslik .

3 Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning, mis viitab sellele, et ta ei

ole oma eelnevatest karistustest vastavai

d järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. vabaduses

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda küsitav on ka kindla elukoha olemasolu, mis võib takistada kriminaalhoolduse teostamist.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning puhul on olemas t H.R-i õenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt

ei olnud tulemuslikud H.R-i määratud käitumiskontrollid , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks

H.R-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema

suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasematel katseväljadel nipeetav suudab seekord katseaja läbida. puudub kohtul veendumus selles, et kin

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole käesoleval ajal küllaldaselt piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne ,

vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.R-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma