2-13-39237/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2015.a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-39237

Tsiviilasi

M.K.i hagi T.K.i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7004,05 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. septembri 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): M.K. (isikukood: XXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Allar Jõks;

Vastustaja (kostja): T.K. (isikukood: XXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. septembri 2014.a otsus

muutmata ja M.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata M.K.i taotlused võtta asja materjalide

juurde XXX tn X-XX (Mustla) korteri müügikuulutuse

väljatrükk (25.07.2014), 06.04.2015.a sõlmitud korteri

müügileping ja 22 fotot korterist, lugedes nimetatud

dokumendid apellandile tagastatuks.

3. Jätta rahuldamata T.K.i taotlus võtta asja materjalide

juurde 10 fotot korterist, lugedes need vastustajale

tagastatuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud M.K.i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.K. esitas Tartu Maakohtule 26. augustil 2013.a hagiavalduse T.K.i vastu 7004,05 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kuulub M.K.ile korteriomand asukohaga XXX X-XX XXXX vald

Viljandimaa, registriosa nr-ga XXXX, katastriüksus XXXXXX. Alates märtsist 2012 seisis korter

tühjalt.

Hageja soovis 17. juulil 2012.a pääseda korteriomandisse, et alustada selle korrastamist, eesmärgiga

kohandada see CC jaoks liikumiseks sobivaks. Hageja õde T.K. oli lasknud vahetada korteri lukud

ning ei andnud hagejale võtit. 17. juulil 2012.a korterisse pääsedes avastas hageja, et kõik korteri

aknad ja rõduuks olid pärani lahti ning akende vahele olid pandud lusikad ja kruvikeerajad selleks,

et tuul aknaid kinni ei lükkaks. Hageja sai kõrvalkorteris elavalt naabrilt MM’ilt teada, et korteri

aknad olid väidetavalt lahti olnud vähemalt ühe kuu. Selle aja jooksul oli kogu korter saanud

akendest sissesadava vihma ja niiskuse tõttu niiskuskahjustusi.

Hagejale tekitatud kahju ulatus on 7004,05 eurot ehk korterile tekitatud kahjustuste kõrvaldamise

maksumus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Hagile lisatud OÜ E.R.O. Ehitus hinnapakkumisest nähtuvalt on korteri algse

olukorra taastamise kulud 7004,05 eurot, mis kujutab endast vastavalt ka hageja poolt kannatatud

kahju ulatust. Kahju tekitajal tuleb hüvitada asja endisesse seisukorda viimiseks vajalikud kulutused

(VÕS § 132 lg 3). Vastavad kulutused ei pea realiseeruma kahju hüvitamise hetkel, vaid vastupidi,

tavapäraselt ei olegi võimalik asja taastada selle kahjustamise hetkel, vaid kahjustamise ja taastamise

vahele jääbki reeglina teatav ajavahemik. See ei anna aga alust jätta kahju hüvitamata. Hageja

osundab ka kohtupraktikas üldtunnustatud põhimõttele, et kahju hüvitamise nõue ei tohi muude

kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust

ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada.

2. Kostja esitatud hagi ei tunnistanud. Hagi aluseks olevad asjaolud on kostja hinnangul ebaõiged

ning põhistamata on kahju tekkimine. Lisaks ei ole kahju tekkimine kostja arvates eluliselt usutav.

Kostja kinnitab, et tema ei ole vaidlusaluses korteris aknaid lahti jätnud, mistõttu on tõendamata, et

kostja tegevuse tagajärjel oleks tekkinud mingisugunegi kahju. Hageja pole tõendanud, et oleks

olnud põhjuslik seos kostja tegevuse või väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud

kahju suurust. Kostja on seisukohal, et hinnapakkumine, mis on tehtud 04. augustil 2013.a ei tõenda

niiskuskahjude suurust, mis oleks võinud tekkida 2012.a suvel. 31. märtsi 2013.a kokkusaamisel ei

märganud niiskuskahjusid ei kostja ega kostja vend XX.

Kostja ei saa tõendada seda, et kellelgi teisel korteriomandisse ligipääsu ei olnud. Kostjal olid

nimetatud korteri võtmed, kuid see, kas tegemist oli ainukeste võtmetega või mitte, ei ole kostja

tõendamiskoormus. Kostjale teadolevalt olid ka hagejal võtmed. Hageja väide, et võtmed olid vaid

kostjal, on ebaõige.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 11. septembri 2014.a otsusega rahuldamata M.K.i hagi T.K.i vastu tekkinud

kahju 7004,05 euro nõudes. Menetluskulud jäeti hageja kanda.

Maakohus tuvastas, et hageja omandis on aadressil XXX X-XX XXX vald Viljandimaa asuv

korteriomand, kus 2012.a maikuuni elas pikaajaliselt hageja ning kostja ema CC; kuni 17. juulini

2012.a valdas korteriomandi võtit kostja ja alates 17. juulist 2012.a on korteriomandi lukk hageja

poolt vahetatud ning kostjal puudub oma võtmega juurdepääs korterisse. Kostja on hageja väitel

põhjustanud hageja korteriomandile kahjule akende ja rõduukse tahtliku lahti jätmisega

kindlakstegemata perioodil.

Maakohtu hinnangul ei tõenda kohtule esitatud dokumendid ja isikulised tõendiallikad

usaldusväärselt, et hagejale on kahju tekkinud ega seda, et selle eest on vastutav kostja. Maakohus

leidis, et isegi kui jaatada vaidlusaluse korteri akende avatud olemise fakti, millele on tunnistajad

osundanud, ei saa tuvastada täpset perioodi, mil need avatud olid. Tunnistaja KK väidab, et akende

lahti olemise fakt leidis aset suvel 2012.a, täpsustavalt korteriluku vahetamise päeval (s.o hageja

väidetel 17. juuli 2012), tunnistaja MM aga osundab suve lõpule 2012.a, mil hageja poolt väidetu

järgi olid ukselukuvahetuse läbinud korteri võtmed juba üksnes hageja käes. Tunnistaja VV sõnutsi,

kes sisenes korterisse 17. juuli 2012.a, olid korteri aknad nimetatud kuupäeval hoopis kinni. Seega

puuduvad tõsikindlad ja usutavad tõendid selle kohta, millal aknad lahti olid ning samuti ei ole

võimalik tuvastada just kostja väidetavat pahatahtlikku tegevust hageja korteris.

Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja KK ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd vastanduvad

selgelt korterilukku 17. juuli 2012.a vahetamas käinud tunnistaja VV ütlustele, kelle sõnul olid

nimetatud päeval korteri aknad suletud ning korteri õhk oli umbne ja tuulutamata. Maakohtu arvates

tuleb VV pidada erinevalt KK objektiivseks kõrvalseisjaks. Maakohtu hinnangul võib tunnistajast

hageja abikaasa KK omada isiklikku huvi vaidluse lahendamiseks hageja kasuks, mistõttu tuleb

tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt ning hinnata nende kooskõla teiste isikuliste tõendiallikatega.

Muuhulgas arvestab maakohus ka tunnistaja CC ütlusi, mille kohaselt oli vaidlusaluses korteris

viimati remont tehtud 2000.-2002. aastal ning korter oli aastatel 2012-2013 rahuldavas seisukorras

ning iluvigadega – kulunud linoleum, tapeet vajas uuendamist ja põrand oli ära vajunud. Kui CC

viimati 2013.a märtsis korterit külastas, oli tehtud vaid WC ja vannitoa remont ning miski ei

viidanud niiskuskahjustustele.

Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud E.R.O. Ehitus OÜ hinnapakkumine 04. augustist

2013.a ei ole usaldusväärne tõend hageja korteriomandile niiskuskahjustuste läbi tekkinud kahju

hindamiseks, kuna nimetatud tõend ei kajasta niiskusest kahjustatud pindade asukohti ega ka ulatust

vaidlusaluses korteriomandis. Esitatud hinnapakkumine on koostatud 04. augustil 2013.a, kuid

allkirjastatud 02. juunil 2014.a, samas on dokumenti võrreldes varasema, hagiavalduse lisana

esitatud analoogse tõendiga, muudetud – lisatud on OO kinnitus, et ta on kohapeal objekti tegeliku

seisukorra üle vaadanud ning hinnanud niiskuskahjustuste ulatust, millele vastavalt on ka

hinnapakkumine koostatud. Maakohtule jäi arusaamatuks dokumendil viidatud märkuse tegemise

aeg. Eelmärgitud asjaolud süvendasid maakohtu kahtlusi hageja esitatud tõendi usaldusväärsuses.

Kostja poolt maakohtule edastatud kinnisvaraportaali müügikuulutus on tõendina lubatav.

Maakohtu hinnangul ei põhjustanud nimetatud tõendi vastuvõtmine kohtuistungil menetluse

lahendamise viibimist TsMS § 331 lg 1 mõistes ning kuivõrd müügikuulutus ilmus portaali alles

26. augustil 2014.a, kuid on vaidluse sisu arvestades oluline tõend, on selle hilinenud esitamiseks

maakohtu hinnangul mõjuv põhjus. Kuulutuses nähtuv katastriüksuse number ühtib vaidlusaluse

korteriomandi katastritunnusega kinnistusraamatu väljavõttel ning kostja kinnitusel on tegemist

sama korteriga, on maakohus vaatamata hageja esindaja kõhklustele veendunud, et kuulutus

puudutab hagejale kuuluvat korteriomandit. Müügikuulutusest selgub, et korteriomandi müüja

nägemusel on tegemist heas seisukorras objektiga. Nimetatu vastandub otseselt hageja käesolevas

menetluses väljendatud seisukohtadele ja süvendas maakohtus arusaama, et kostja poolt ei ole

hagejale kahju tekitatud. Kuivõrd kahju olemasolu on tõendamata, jättis maakohus analüüsimata

teised õigusvastase kahju hüvitamise nõude eeldused (põhjuslik seos, õigusvastasus, süü).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. septembri 2014.a. otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista T.K.ilt välja tekkinud kahju

7004,05 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus tunnistajate ütlusi ning asjas kogutud tõendeid eirates jõudnud ebaõigele järeldusele

nagu ei oleks kostja hagejale kuuluva korteri aknaid pikemaks perioodiks avanud. Kuni 17. juulini

2012 valdas korteriomandi võtit kostja ja teistel isikutel korterile ligipääs puudus;

2) on kohus andnud ebaõige hinnangu tunnistaja K. Miku ütlustele;

3) on kohus põhjendamatult tähelepanuta jätnud dokumentaalse tõendi, s.o OÜ E.R.O Ehitus

hinnapakkumise niiskuskahjustuse olemasolu kohta. Kostja ei ole esitanud hinnapakkumisele

sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi, nagu oleks pakkumises märgitud tööde maksumus ülemäära

kõrge. Pakkumise allkirjastamisega 2. juunil 2014 luges OÜ E.R.O Ehitus ennast jätkuvalt

hinnapakkumisega seotuks ka umbes aasta pärast selle koostamist;

4) väljendab OÜ E.R.O. Ehitus hinnapakkumine niiskuskahjustustele eelnenud olukorra

taastamisväärtust ning seega on tegemist kahjuga, mille hüvitamist on hagejal õigus kostjalt VÕS

§ 132 lg 3 alusel nõuda;

5) ei ole kostja esitanud vastuväidet, et hinnapakkumine oleks esitatud ülemäärases mahus,

ülemääraste hindadega või et see ei kajasta kahjustuste kõrvaldamise maksumust. Samuti ei ole

kostja esitanud alternatiivseid hinnapakkumisi, mis tõendaks, et hagejal oleks olnud võimalik saada

tööd odavama hinnaga;

6) on maakohus korteri puuduste eitamisel võtnud põhjendamatult aluseks kinnisvaraportaali

müügikuulutuse (kohtuotsuse punkt 8) ning sellest järeldanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud;

7) eksis maakohus müügikuulutuse kui tõendi vastuvõtmisel menetlusõiguse vastu;

8) põhineb maakohtu järeldus kahju puudumise kohta eelkõige VV ütlustel ning kostja poolt

hilinenult esitatud ning asjakohatul tõendil. Vastavale järeldusele jõudmiseks on maakohus

meelevaldselt eiranud hageja tõendeid, eelkõige KK ja MM ütlusi ning OÜ E.R.O Ehitus

hinnapakkumist. Vastavate tõendite kõrvalejätmine ilma asjakohaste põhjendusteta, on toonud kaasa

ebaõige kohtuotsuse tegemise. Arvestades, et maakohtu otsus ei põhine tõenditel, tuleb see tühistada.

Tõendid kinnitavad üheselt ja selgelt, et hageja on kandnud kahju, mistõttu maakohus oleks pidanud

hindama ning võtma seisukoha ka teiste kahju hüvitamise nõude eelduste suhtes.

5. T.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 11. septembri 2014.a otsuse muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies

ulatuses apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus 11. septembri 2014.a kohtuotsuse koostamisel arvestanud kõiki seadusest

tulenevaid nõudeid, kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused kohtuotsuse

tühistamiseks;

2) on apellant vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kohustatud tõendama nii kahju tekkimist/suurust kui ka

seda, et vastustaja oleks kahju tekitanud. Apellant on esitanud oma väidete tõendamiseks ühe

dokumentaalse tõendi –E.R.O Ehitus OÜ hinnapakkumise, lisaks on 26. augusti 2014.a

kohtuistungil üle kuulatud 4 tunnistajat. Vastustaja nõustub otsuse punktis 8 esitatud kohtu

seisukohaga, mille kohaselt on kahju olemasolu tõendamata, mistõttu puudub alus haginõuet

rahuldada. Isegi juhul, kui kahju olemasolu oleks tõendatud (vastustaja ei mööna kahju olemasolu),

puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et vastustaja oleks isegi hüpoteetiliselt võinud tekitada sellist

kahju apellandile nagu apellant seda väidab;

3) puudub vaidlus selle üle, et kohus ei pidanud vajalikuks otsuses analüüsida põhjusliku seose,

õigusvastasuse ning süü elemente, kuna leidis, et tõendamata on kahju ja selle tekitamine kostja

poolt. Vastustaja jääb kõikide oma seni, varasemas kohtuastmetes esitatud seisukohtade juurde;

4) ei ole menetluses esitatud tõenditele tuginedes võimalik tuvastada seda, kas aknad olid nimetatud

korteris lahti tehtud, lisaks pole võimalik tuvastada ajaperioodi. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik

tuvastada, kas akende lahti hoidmine suvel võis sellist kahju tekitada. Apellant on väga õigesti oma

apellatsioonkaebuses märkinud, et oluline on see, kas aknad avati pikemaks perioodiks, kes seda

tegi ning kas selle tagajärjel tekkis hagejale kahju. Vastustaja hinnangul on apellandil eeltoodud

asjaolud käesolevas kohtumenetluses tõendamata;

5) ei olnud tunnistaja VV sõnade kohaselt aknad lahti ning tunnistaja CC ei viibinud korteris 2012.a

vaidlusalusel perioodil, mistõttu ei oska ta anda ka ütlusi võimaliku akende avamise ja lahti olemise

fakti osas, veel enamgi ei oska nimetatud tunnistajad anda ütlusi ajaperioodi kohta, millal aknad

võisid lahti olla. Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud akende lahtioleku fakti kohta esitatud

tõendeid, s.o kõiki tunnistajate poolt antud ütlusi. Arvestades vastuolusid tunnistajate ütluste vahel

on kohus asunud korrektsele seisukohale, mille kohaselt ei ole üheselt võimalik tuvastada perioodi

ning ajavahemikku, millal aknad olid avatud (kui üldse);

6) ei ole maakohus rikkunud menetlusnormi, lugedes apellandi korteriomandile niiskuskahjustuste

läbi tekkinud kahju hindamisel tõendina ebausaldusväärseks E.R.O Ehitus OÜ hinnapakkumise.

Hinnapakkumine ei tõenda võimalikke niiskuskahjusid ja nende likvideerimiseks kuuluvaid

vahendeid. Hinnapakkumine on väidetavalt koostatud enam kui aasta pärast niiskuskahjustuste

tekkimist, allkirjastatud on dokumenti 02. juunil 2014.a – ligikaudu 2 aastat pärast väidetavat

kahjujuhtumit;

7) külastasid osapooled – T.K., CC ning hageja 31. märtsil 2013.a korterit (vt kohtuistungi protokoll

26.08.2014.a). Korter ei olnud remonditud ja apellant ei lausunud sõnagi võimalike kahjude kohta;

8) jääb vastustajale arusaamatuks, mis põhjusel ei ole apellant oma nõude tõendamiseks kasutanud

kõiki menetluslikke võimalusi – tõendite esitamine, paikvaatluse teostamine, millise õiguse hageja

endale reserveeris, jms. Apellant ei saa heita maakohtule ette seda, et maakohus on teinud esitatud

tõendite raames otsuse, mis ei vasta oma sisult apellandi soovile;

9) puudub vaidlus selle üle, et alates 2012.a ei ole korteris nendes osades remonti tehtud, kus tekkisid

väidetavad niiskuskahjustused. Nimetatud asjaolu kinnitavad hageja abikaasa KK ütlused 26.

augusti 2014.a kohtuistungil, mille kohaselt on remont läbi viidud ainult WC-s ja vannitoas.

Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et apellant müüks teistest samaväärsetest korteritest

oluliselt kallima hinnaga korterit, kus oleksid olnud niiskuskahjustused, mis on tänaseks päevaks

likvideeritud. Müügikuulutusest nähtus, et korteri hind oli teistest samas piirkondades olevatest

korteritest oluliselt kõrgem.

10) on apellant kaotanud apellatsioonkaebuse esitamise ajahetkeks õiguse tugineda korteri

müügikuulutuse kui tõendi vastuvõtmisega seonduvale võimalikule kohtu poolsele rikkumisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu

ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel täies

ulatuses.

7. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha poolte taotluste osas võtta asja materjalide juurde uued

tõendid.

7.1. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant taotluse võtta asja juurde Harju tn 3-12 (Mustla)

korteri müügikuulutuse väljatrükk, tõendamaks, et kuulutus oli kinnisvaraportaalis kättesaadav juba

25.07.2014.a ning vastustaja esitas selle maakohtule hilinenult (26.08.2014.a).

Ringkonnakohtu poolt TsMS § 647 lg 1 järgi kirjalikus menetluses seisukohtade ja taotluste

esitamiseks määratud tähtpäevaks (26.06.2015.a) esitasid mõlemad pooled ringkonnakohtule

taotlusi uute tõendite asja juurde võtmiseks.

Vastustaja esitas 25. juunil 2015.a kümme fotot korterist, mis on vastustaja väitel tehtud

20.06.2015.a. Vastustaja põhistas, et tal ei olnud varem võimalik fotosid esitada, kuna tal puudus

juurdepääs korterile.

Apellant esitas 26. juunil 2015.a taotluse võtta uute tõenditena asja juurde Harju 3-12 korteri

müügileping 6 lehel (seoses korteri võõrandamisega kolmandale isikule 06.04.2015.a) ning 22 fotot

korterist, mis on apellandi kinnitusel tehtud 17.07.2012.a ja 26.06.2013.a ning millega apellant

soovib tõendada korteris niiskuskahjustuste olemasolu.

7.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõik taotlused uute tõendite asja materjalide juurde

võtmiseks on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnormi, rahuldades 26.08.2014.a

kohtuistungil kostja taotluse võtta asja materjalide juurde korteri müügikuulutuse väljatrükk (tl 59-

60). Kohtuistungil oli hagejal võimalik esitada tõendi ja selle tõendusväärtuse kohta oma seisukohad

ja vastuväited. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust, kas kuulutus oli portaalis

kättesaadav juba alates 25.07.2014.a või alles alates 26.08.2014.a. Maakohtule ei esitatud väiteid,

mille kohaselt kuulutus oli kättesaadav juba ca kuu aega enne selle kohtule esitamist ning kohus

pidas tõendi esitamist lubatavaks vaatamata sellele, et tõend esitati alles kohtuistungil. Eeltoodust

lähtudes jätab ringkonnakohus rahuldamata apellandi taotluse võtta asja juurde täiendavalt korteri

müügikuulutuse väljatrükk (27.07.2014).

Hageja ei ole esitanud maakohtu tegevusele TsMS § 333 kohast vastuväidet ning TsMS § 652 lg 6

järgi ei ole apellandil seega võimalik tugineda maakohtu poolsele menetlusnormi rikkumisele.

7.3. Ringkonnakohus leiab, et nii apellandi kui vastustaja poolt 25. ja 26. juunil 2015.a

ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmisest tuleb keelduda ning

tõendid tuleb lugeda menetlusosalistele tagastatuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 647

lg 1 järgi kirjalikus menetluses seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud tähtpäevaks

(18.06.2015.a) puudub menetlusosalisel üldjuhul õigus taotleda uue tõendi asja juurde võtmist.

Selles menetlusstaadiumis saaks uue tõendi asja materjalide juurde võtmine olla TsMS § 652 lg 3

järgi põhjendatud üksnes äärmise erandina. Käesoleval juhul ei ole kumbki menetlusosaline

põhistanud niisuguse erandolukorra esinemist.

7.4. Hageja/apellandi poolt 26.06.2015.a esitatud fotomaterjal tuleb jätta asja materjalide juurde

võtmata, kuna puuduvad põhjendused, miks ei saanud hageja esitada neid fotosid juba maakohtu

menetluses. Eeldades, et fotod on tehtud hageja/apellandi poolt märgitud kuupäevadel (s.o

26.06.2013.a ja 17.07.2012.a), olid need olemas juba hagi maakohtule esitamise aja seisuga. Hageja

ei pidanud maakohtu menetluses vajalikuks esitada ühtegi fotot korteris väidetavalt esineva

veekahjustuse tõendamiseks, ehkki kostja juhtis algusest peale tähelepanu sellele, et kahju tekkimine

ei ole tõendatud. Muuhulgas on kostja maakohtu 26.06.2014.a eelistungil viidanud asjaolule, et

hageja ei ole oma nõude tõendamiseks esitanud fotosid.

7.5. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi, keeldudes viimast asjas läbi paikvaatlust. Maakohus

põhjendas keeldumist sellega, et paikvaatlus ei võimaldaks usaldusväärselt tõendada vaidlusaluseid

asjaolusid (kahju tekitamine), kuna väidetavast kahju tekitamisest on möödunud 2 aastat ning lisaks

on vahepeal tehtud korteris remonditöid. Paikvaatluse läbiviimisest keeldumine ei takistanud hagejal

esitada oma nõude tõendamiseks muid tõendeid. Ka paikvaatluse osas ei ole hageja esitanud

maakohtu tegevusele TsMS § 333 kohast vastuväidet ning TsMS § 652 lg 6 järgi on apellant

minetanud õiguse tugineda maakohtu poolsele menetlusnormi rikkumisele.

7.6. Asjakohatud on apellandi 26.06.2015.a menetlusdokumendis esitatud seisukohad, et tekkinud

kahju (s.o niiskuskahjustuste olemasolu ja kostja õigusvastase teo) tõendamise vajadus selgus tema

jaoks alles kohtuotsusest ning et paikvaatluse korraldamata jätmine lõi hagejale mulje, et kahju

tekkimise tõendamiseks piisab juba olemasolevatest tõenditest. Isegi kui asuda seisukohale, et

maakohus rikkus selgitamiskohustust, tulnuks apellandil täiendavate tõendite asja materjalide juurde

võtmist taotleda hiljemalt koos apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus ei nõustu siiski apellandiga,

nagu oleks alust heita maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist. Maakohtu istungi protokollist

nähtuvalt on kohus tõendamiskoormise jaotust korduvalt selgitanud.

7.7. Ringkonnakohtu arvates tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata ka 06.04.2015.a sõlmitud

korteriomandi müügileping. Nimetatud dokument ei ole käesolevas menetluses asjakohane.

Käesolev vaidlus ei ole seotud korteri kuuluvusega ning mõlemad pooled on kohtule avaldanud, et

käesoleva aasta aprillis on korter võõrandatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole müügilepingu punktis

2.1.4 sisalduv kinnitus veekahjustuse olemasolu kohta ka asjakohane ega piisav tõend tõendamaks

hagi aluseks olevaid asjaolusid. Müügilepingu tingimused määratlevad lepingupooled ja lepingus

sisalduv kinnitus ei oma seetõttu suuremat tõendusväärtust võrreldes menetlusosalise esitatud

väitega.

Ringkonnakohus jätab ühtlasi rahuldamata vastustaja taotluse võtta asja materjalide juurde

täiendavad fotod korterist, kuna 2015.a juunis tehtud fotod ei võimalda samuti tõendada vaidluse all

olevaid asjaolusid ning on esitatud uute tõendite asja juurde võtmist mitte võimaldavas

menetlusfaasis.

8. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

Hagi on esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.

Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo,

kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-

11 p 12, nr 3-2-1-53-12 p 14).

Deliktilise kahju hüvitamise nõude esmase eeldusena tuleb seega kindlaks teha, kas kostja on toime

pannud teo, mis tõi hagejale kaasa kahjuliku tagajärje.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustaja seisukohaga, et apellant (hageja) ei ole tõendanud

kostja poolset delikti (tegu) ega ka endal kahju tekkimist.

9. Hagiavalduses ja oma järgnevates menetlusdokumentides tugines hageja väitele, et kostja, olles

lasknud eelnevalt vahetada hagejale kuuluva korteri välisukse luku, avas korteri aknad ja jättis need

pikemaks ajaks avatuks, eesmärgiga kahjustada hageja omandit. Hageja ei tuginenud õigusvastaselt

kahju tekitamise alusena siiski asjaolule, nagu oleks kostja tunginud korterisse hageja kui

korteriomaniku tahte vastaselt. Menetluse kestel ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks vahetanud

omaalgatuslikult korteri välisukse luku, takistades sellega hagejal kui omanikul korterisse

pääsemist. Muuhulgas on kostja selgitanud, et korteris elas poolte ema CC ning sellega seoses oli

kostjal korterisse juurdepääs, samuti võimaldas kostja hageja palvel korterisse sissepääsu erinevatel

ehitusmeestel. Kohus loeb põhistatuks, et kostjal olid korteri võtmed ja sinna ligipääs hagejaga

kooskõlastatult.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole kostja õigusvastane tegu –

s.o hageja korteris akende ja rõduukse pahatahtlik avamine ja nende pikemaks ajaks avatuks jätmine

eesmärgiga tekitada kahju.

10.1. Asjaolu kohta, kas korteris olid aknad 2012.a suvel pikemat aega avatud, on ütlusi andnud

tunnistajad.

Tunnistaja VV (töömees) käis korteris oma ütluste kohaselt juulis 2012 koos kostjaga ja paar nädalat

kuni kuu aega hiljem koos hagejaga, täpset aega ei mäletanud. Tunnistaja vahetas hageja soovil

korteri välisukse luku. Korterisse sisenedes oli korter umbne, imelik lõhn oli sees, nagu oleks

tuulutamata. Korteri aknad olid suletud niipalju kui tunnistaja neid nägi. Tunnistaja ei näinud

niiskuskahjustusi ega muid kahjustusi esimesel ega teisel korteri külastuskorral. Tunnistaja käis

vannitoas ja köögis. Korteri planeering on selline, et köögis ja esikus viibides on suurem osa aknaid

näha.

Tunnistaja KK (hageja abikaasa) ütluste kohaselt käis ta korteris 2012.a suvel ning korterisse

pääsemiseks tuli tellida ukseluku avamisteenus. Õue peal kohtuti naabriga, kelle jutu järgi olid aknad

olnud juba rohkem kui kuu aega lahti. Korterisse minnes olid kõik aknad lahti ja sinna vahele oli

asetatud esemeid, et need püsiksid lahti. Ka rõduuks oli vist lahti. Vähemalt elutoa põrandal oli vett

ja see oli niiske. Tapeedi ülaosas oli niiskust näha. Niiskuskahjustust oli märgata elutoas ja köögis,

hiljem selgus, et ka mõned muud kohad olid muutunud laiguliseks ja tapeet oli lahti tulnud. Eriti

köögis oli põrand muutunud kühmuliseks. Elutoas oli akna alla tulnud vett. Lae ja seina vahel

krohvis oli pragusid ja kahjustusi. 2013. aastal uuesti korteris käes olid kahjustused tulnud paremini

nähtavale.

Tunnistaja MM (naaber) ütluste järgi olid 2012.a suvel korteri aknad pikemat aega avatud. See oli

2012.a suve lõpus ca 2-3 nädala vältel. Aknad olid mõnda aega irvakil, üks väike aken (50 cm lai)

oli mingi aeg pärani lahti. Lahti olid maja ees kaks väikest akent. Rõduust tunnistaja ei näinud.

Tunnistaja CC (poolte vend) ütluste kohaselt oli korter nn väsinud, kuid üldjoontes rahuldavas

seisundis; põrandad ära vajunud ja kulunud, tapeet vajas uuendamist. Mingeid niiskuskahjustusi

tunnistaja korteris ei näinud. Korterit on tuulutatud, kuna vaja oli halb lõhn korterist välja saada.

10.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (kohtuotsuse p 6), mille kohaselt isegi kui

jaatada akende avatud olemise fakti, ei saa tuvastada täpset perioodi, millal need avatud olid.

Apellant ei ole ümber lükanud tunnistajate ütlustes sisalduvaid vasturääkivusi, mille kohaselt üks

tunnistaja (KK) väitis, et aknad olid lahti korteriluku vahetamise ajal (17. juuli 2012), kuid nende

ütluste põhjal ei ole võimalik teha järeldusi, kui kaua olid aknad lahti olnud. Seevastu tunnistaja

MM ütluste järgi olid aknad avatud suve lõpus, mil korteri võtmed olid üksnes hagejal. Tunnistaja

VV sõnade järgi olid aknad suletud, s.o tunnistaja lahtisi aknaid ei näinud, samuti oli korter

tuulutamata, mis viitab akende suletusele. Tunnistaja CC ütlused ei anna alust järelduseks, et aknad

oleksid kunagi olnud lahti pikemat aega. Lisaks viitas tunnistaja CC sellele, et halb lõhn kaasnes

korteris elanud ja hooldust vajanud ema terviseprobleemidega. Põhistatud ei ole seega apellandi

väited, et halb lõhn sai kaasneda üksnes niiskuskahjustuste tagajärjel tekkinud hallitusega.

10.3. Ringkonnakohtu arvates puudub alus hinnata tõendeid (tunnistajate ütlusi) erinevalt

maakohtust (TsMS § 653) ja lugeda nende ütluste alusel tõendatuks, et hagejale kuulunud korteri

kõik aknad olid olnud 2012.a suve esimeses pooles (s.o enne 17. juulit 2012) lahti pika aja vältel.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et just kostja avas korteris aknad ja jättis need pikaks ajaks avatuks eesmärgiga tekitada hagejale

varalist kahju. Vastustaja (kostja) ei eitanud, et kuni 2012.a juulini oli tal korterisse ligipääs seoses

ema hooldamisega, kuid kostja ei ole võtnud omaks asjaolu, et korteri võti oli temal ainsana. Seega

tulnuks hagejal tõendada, et üksnes kostjal oli korteri võti ning ükski teine isik korterisse ei

pääsenud. Sellekohaseid tõendeid hageja esitanud ei ole.

11. Eeltoodust tulenevalt on täielikult tõendamata kostja õigusvastane tegu hageja omandile kahju

tekitamisel.

Sellega seoses puudub vajadus asuda hindama deliktilise kahjuhüvitisnõude järgmist

koosseisuelementi, s.o hagejal kahju tekkimist. Ringkonnakohus märgib siiski, et hageja ei ole

veenvalt tõendanud ka kahju tekkimist akendest sissetungiva vee tagajärjel.

Niiskuskahjustuste olemasolu kohta on ütlusi andnud üksnes tunnistaja KK (hageja abikaasa).

Sellele lisaks soovis hageja tõendada niiskuskahjustuste olemasolu E.R.O. Ehitus OÜ 04.08.2013.a

hinnapakkumisega. Seejuures esitas hageja koos hagiavaldusega hinnapakkumise ilma selle

koostaja allkirjata (tl 5). Hilisemas menetluses esitatud hinnapakkumine (tl 41) sisaldab lisaks

märget, et pakkumise koostaja OO on kohapeal objekti tegeliku seisukorra üle vaadanud ja hinnanud

niiskuskahjustuste ulatust, millele vastavalt on hinnapakkumine koostatud. Ehkki pakkumine on

koostatud 04.08.2013.a, on see OO poolt digitaalselt allkirjastatud 02.06.2014.a. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu hinnanguga kahju olemasolu kohta esitatud tõenditele (kohtuotsuse p 7). Õige on

maakohtu poolt märgitu, et hinnapakkumine on käsitatav pigem üldise remondipakkumisena kogu

korterile (v.a WC ja vannituba, kus oli juba remont tehtud) ning selle põhjal ei ole võimalik

tuvastada, kas ja missuguses ulatuses esines korteris sademetest tingitud niiskuskahjustusi.

Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda

VÕS § 132 lõikest 3, s.o tõendada tuleks asja parandamise mõistlikud kulud ning võimalik väärtuse

vähenemine. Hageja ei ole tõendanud, et kõik 04.08.2013.a hinnapakkumisel märgitud remonditööd

olid mõistlikud ja vajalikud selleks, et kõrvaldada 2012.a suvel akende kaudu sissetunginud

niiskusest tingitud kahjustusi.

Ringkonnakohus ei käsitle TsMS § 652 alusel apellandi 26. juuni 2015.a menetlusdokumendis

esmakordselt esitatud väiteid ja seisukohti.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas

asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja

vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab

maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik

määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/