1-13-4963/82 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4963 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. juuni 2015 määrus, millega Kirill Koroljov jäeti karistuse kandmisest elektroonilise valvega tingimisi vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kirill Koroljovi kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2015 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks

4

eurot)

advokaat

Andres

Veskile määruskaebemenetluses Kirill Koroljovile riigi õigusabi osutamise eest. 4. Mõista Kirill Koroljovilt menetluskulud välja riigituludesse. Kirill

Koroljovil

tasuda

väljamõistetud

summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198

või

Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kirill Koroljov 1-13-4963 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud,

suunatakse

nõuded

täitemenetluse 1 1

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kirill Koroljov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.09.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Teda karistati 3-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. Karistust, 2 aasta pikkust vangistust, suurendati KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistusaja võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loetakse 10.09.2013 ja lõpptähtajaks 28.11.2016. 2. Viru Maakohtu 03.06.2015 määrusega jäeti K. Koroljov vangistusest tingimisi elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et K. Koroljovi on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Ta kannab teist vabadusekaotuslikku karistust. K. Koroljovi kaks viimast kuritegu on röövimised. Kohus leidis, et K. Koroljovi poolt ära kantud karistusaeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning vabastades kinnipeetava praegu, saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. 2.1 Kohus arvestas sedagi, et vangistuse aluseks olevad kuriteod pani K. Koroljov toime katseajal olles. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistetule varasemalt piisavalt mõju avaldanud, mis muudab äärmiselt kaheldavaks katseaja edukuse. Kohus leidis, et K. Koroljovi varasem käitumine on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede ka uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. 2.2 Lisaks märkis kohus, et vangla iseloomustuse kohaselt on K. Koroljovi poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 51%, mida kohus pidas arvestatavaks. 2.3 Kuna kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida ta aga ise ei tunnista, puudus kohtul veendumus, et K. Koroljov suudaks katseajal alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest hoiduda. Kohus leidis, et kinnipeetav peaks vastavate probleemidega tegelema karistuse kandmise ajal. 2.4 Kohus märkis, et kinnipeetaval puuduvad karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused, mida on peetud kohtupraktikas ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Sellele vaatamata ei saa K. Koroljovi vabastada. Õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. MÄÄRUSKAEBUS 2 2

3. Viru Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada määrus ning vabastada K. Koroljov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalvega ning määrata talle katseajaks lisakohustused vastavalt vangla ettepanekule. K. Koroljovil on vabanemisel kindel eluja töökoht. Ehkki K. Koroljov pani uue kuriteo toime katseajal, on ta vangistuses käitunud viisil, mis annab aluse arvata, et temale määratav katseaeg ja kontrollkohustused raskusi ei tekitaks. A. Koroljovil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud erinevaid resotsialiseerivaid programme. Karistuse lõpunikandmisest efektiivsem oleks ennetähtaegne vabastamine, kuivõrd karistuse eesmärgid oleksid saavutatavad ka kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kontrollkohustuste järgimise kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 4.1 Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse, kuna selle esitaja hinnangul ei ole kohus arvestanud K Koroljovi vabaduses ees ootavaid tingimusi (eluja töökoha olemasolu). Lisaks leiab kaitsja, et arvestama pidanuks K. Koroljovi normikuulekat käitumist ja sotsiaalprogrammide läbimist vangistuses, mis annavad aluse eelduseks, et kinnipeetav suudab katseaja edukalt läbida. 4.2 Apellatsioonikohus märgib, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi arvestatakse kaalutlusotsuse tegemisel kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja edasikaebuses toodud argumendid maakohtu kaalutletud otsustuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et K. Koroljovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud riigikeeleõppes, sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning tööhõives. Need asjaolud on küll kaalu omavad, ent mitte piisavad selleks, et vabastada ennetähtaegselt isik, keda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, mh I astme kuritegude eest, kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud ning kelle puhul on arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. 4.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et K. Koroljovi poolt praeguseks ajaks ära kantud karistusaeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Vabastades kinnipeetava praegu, saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Olukorras, kus ringkonnakohtul lisaks puudub kindlustunne, et isik suudab katseaja edukalt läbida, ei kuulu kaitsja taotlus rahuldamisele ja seda vaatamata asjaolule, et K. Koroljovil on vabastamise korral kindel eluja töökoht. 3 3

5. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja K. Koroljovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 6. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks pool tundi. Kokku taotleb kaitsja 24 euro hüvitamist (sh käibemaks 4 eurot). Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Aarne Sarjas Mati Kartau 4 4