1-15-1385/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 18.06.2015 Kohtuasja number 1-15-1385 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.K, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.08.2014 23.12.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista V.K-lt menetluskuluna riigituludesse 91,20 eurot kaitsetasu v.adv.

Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700015336.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik eurot (sh käibemaks 20%) Eduard Bulattšik kasuks 91,20 v.adv. poolt süüdimõistetu V.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.K-le, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

V.K vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaegseks

Viru Maakohtu 05.03.2015 otsusega tunnistati

V.K süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 k ud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõisteti karistuseks u

6 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 sed kaetuks raskeima karistusega, mõisteti alusel, lugedes kergemad karistu liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 päeva lõplikult kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 23 päeva karistusaja hulka ning vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30.08.2014.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vangistuses viibib seitsmendat korda.

Praegune karistus on mõistetud ähvardami e väärkohtlemi se, kehalis se ja varguse eest.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, lähtub oma on olnud hõivatud vajadustest. Kinnipeetav

tööga üldkasutatavate ruumide koristajana ning seoses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise probleemide on osalenud tugigrupis ega". ga "Anonüümsete narkomaanid Tagasiside oli positiivne. on isiku narkorehabilitatsioon Seoses isiku psüühilise tervisega vastunäidustatud.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Varem on elanud sotsiaalpinnal ja juhututtavate juures, kelle elustiil on asotsiaalne. Rahvastikuregistri andmetel on aadressiks xxxx, sotsiaalpinna taotlemiseks tuleb xxxx poole. Elamisluba kehtib kuni 01.03.2016. et pöörduda Väidab,

keskerihariduse omandas 1988. aastal xxxx Kutsekoolis, omab müürsepp-, terasja raudbetoonkonstruktsioonide monteerija kutsetunnistust. Koolis esines probleeme suhetes koolikaaslastega. ppimist

Õ raskendab traumade tõttu saadud vigastused (unustab ja on väga aeglase mõtlemisega, probleem õpitu arusaamisega). Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Enda sõnul on ametlikult töötanud mõne kuu xxxx raudteel teede monteerijana. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension ja elustiili tõttu oli tal suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vangla andmetel vangistuse ajal toetab isikut ema. Täitise registri andmetel on nõuete suurus ca 7200 eurot, nõudeid tasub ema saadetud rahalistest vahenditest.

Kinnipeetava l on ema ja vend. Emaga ei suhtle, . ähedasteks kuna oli tema vastu vägivaldne Samas on näha, et ema toetab isikut vanglas rahaliselt. Lähtuvalt isiku korduvkuritegudest võib väita, et tema tutvusringkond koosneb kuritegeliku mõtteviisiga sotsiaalselt

mittetoimetulevatest kinnipeetavat negatiivselt. alkoholilembelistest isikutest, kes mõjutasid Enda sõnul ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest ning korduvalt teinud riskantseid otsuseid.

Vangla meditsiiniosakonna andmetel alko , et on holi sõltuvus puudub. Tunnistab

alkoholiprobleemid, millesse on suhtunud kergekäeliselt, soovib probleemidega tegeleda, pisendab probleemide tõsidust. Joobeseisundis on agressii kasutanud vägivalda teiste vne, on

isikute ja oma ema suhtes. Väidetavalt tarbis kanget alkoholi paar korda nädalas, lisaks on varasemalt tarbinud narkootikume. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus, psüühilise tervise tõttu kuid on narkorehabilitatsioon

vastunäidustatud. Isik tunnistab sõltuvust ning soovib oma käitumist muuta. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul psühhiaatrilisi probleeme, saab hetkel ravi. Lisaks on isikul krooniline haigus ja kohanemisraskuse ime tulemisel. Pooldab d igapäevaeluga to

asotsiaalset eluviisi, näiteks vanglas sööb teiste isikute prügikastis olevaid toidujäätmeid. Lapsepõlves esines käitumishäireid. Varasemalt on end vigastanud, hetkel enesevigastamise mõtteid ei ole. Väidab, et tervis ei ole hea, mis on seotud pea traumaga, vajab tihedat meditsiinilist kontrolli.

selles, et Korduv vägivaldne käitumine ja impulsiivsus väljendub kordab samu vigu, ei õpi varasemast käitumisest, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Ei mõista, et oma tegudega ohustab teiste isikute tervist. Ta ei oska oma probleemidega toime tulla ning vabanemiseks reaalsed plaanid puuduvad, ei tea kuidas vabaduses hakkama saab.

Ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Suhtub ametiisikutesse sallivalt, omakasu eesmärgil, negatiivsetes olukordades ärritub. Isikul on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid on vähe tõenäoline, et isik suudab antud eesmärgi realiseerida. Kriminaalhooldusesse suhtub kui lisakohustusse, mida peab täitma, vabanedes võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Oht avalikkusele seisneb varguste toimepanemises, kehalises väärkohtlemises ja vägivalla kasutamise ähvardamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja negatiivne käitumisstiil. Üldise kord uva kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul % ja vägivaldse on vangla hinnangul 80

kuriteo toimepanemise tõenäosus Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava 59%.

varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, ei toeta v tingimisi angla V.K

ennetähtaegset vabanemist. kui kohus peab võimalikuks ennetähtaegselt Juhul, kinnipeetav

siiski vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni ja käitumiskontroll 23.12.2015 ning k kohustada V.K täitma äitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas le märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava

ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V.K kannab karistust varguste (15 episoodi), kehalise väärkohtlemise ähvardamise eest, mille ja eest talle liitkaristusena mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest järeldub, et mõistetud reaalsed ja tingimuslikud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud.

Reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Prokuratuur leiab, et tema ennetähtaegsel vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel . Suureks takistuseks isiku

peab prokuratuur ka elu-

- tagamata on olulised eeldused , töökoha ning eriala puudumist

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.K ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. saa jätta tähelepanuta vangla

Ei materjalides märgitut, mille kohaselt on kõrgohtlik avalikkusele kinnipeetav . Vangistuses on talle määratud üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 est ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91-06 on vangistus vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist.

Varasemad tingimuslikud karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tem aristuse kandmist a käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata k vangistuses. , et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel Käesoleva asja materjalidest nähtub alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg-s 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

18.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et enne vangistust oli vabatahtlikult kristlikus rehabilitatsioonis aasta aega. Kavatses minna elama xxxx, aga siis võeti ta Vabanemisel tahab vahetada kinni, kuna oli tagaotsitav teise toimepandud kuriteo pärast. elukohta ning on olemas inimene, kes annab talle b tleb töökoha ja kindlusta ka elukoha. Mõ tulevikule ja tahab alustada elu uut moodi. Ei mingeid vanu tuttavaid. Selgitab veel, et kuriteo pani toime ema vastu, ema tahtis, et t karistuseks saab, kuid ta pandi a mõne päeva aresti vanglasse. Samuti e ta elukohta. al suhtleb emaga telefoni teel. ma pärast vahetas Käesoleval aj

Kaitsja seisukoht

Kaitsja toob välja, et kinnipeetav on vanglas olnud 8 kuud, kanda vangistust. on jäänud 6 kuud

Ta töötab koristajana vanglas, saab töövõimetuspensioni. Samuti ei saa kaitsja hinnangul nõustuda sellega, et tal ei ole eriala, näha müürsepa, bet kuna on , et ta omab oonkonstruktori kutsetunnistust ning kui ta vabastatakse, siis saab ta otsida endale töö sellel erialal. Kaitsja palub kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada .

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri seisukoha , tema kaitsja ja ga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas viibib ta lausa seitsmendat korda. - Väärteo korras karistatud 61 l

korral. Eeltoodust järeldu kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo b, et

toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda, mitte väärtustades ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid.

Käesolev kuritegu on ähvardamine, kehaline väärkohtlemine ja süstemaatiline vargus.

Toimepandud kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, küll aga on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ise tunnistab sõltuvust, kuid meditsiiniosakonna andmete kohaselt tulenevalt isiku psüühilisest tervisest, on narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Isikul diagnoositud veel psühhiaatrilised probleemid, millest tulenevalt on tal kohanemisraskused igapäevaeluga toimetulekul, samuti pooldab kinnipeetav asotsiaalset eluviisi, seda enne käesoleva karistuse kandmist, kui ka karistuse kandmise ajal.

selles, et kordab samu Korduv vägivaldne käitumine ja impulsiivsus väljendub vigu ning ei õpi varasemast käitumisest, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Ei mõista, et oma tegudega ohustab teiste isikute tervist. Isik ei oska oma probleemidega toime tulla ning vabanemiseks reaalsed plaanid puuduvad, ei tea kuidas vabaduses hakkama saab. Samuti näitab korduv karistatus seda, et isik e norme. Ametiisikutesse i aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid suhtub küll sallivalt, kuid seda vaid Isikul on motivatsioon loobuda omakasu eesmärgil. kuritegelikust käitumisest, kuid on vähe tõenäoline, et isik suudab antud eesmärgi realiseerida.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.200 -1-1-91-06 , et

6 määruses nr 3 märkinud

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. V.K on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täielikult täidetud, tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Samuti puudub tal vabanedes kindel alaline elukoht, tal on võimalik taotleda sotsiaalpinda. Puudub ka garanteeritud töökoht, millest tulenevalt puudub igakuine kindel sissetulek, mis on vajalik isiku majanduslikuks toimetulekuks. Varasemalt oli vabaduses sissetulekuks töövõimetuspension, vanglas olles toetab materiaalselt ema. Vangla iseloomustusest nähtuvalt omab võlgnevusi ligikaudu 7200 euro ulatuses, tasub neid jõudumööda ema saadetud vahenditest. Isiku korduvkuritegudest lähtuvalt võib väita, et tutvusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, kes on varasemalt mõjutanud isikut negatiivselt ja võivad seda teha ka edaspidi.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosu ks järgneva kahe aasta jooksul se 80%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise töenäosuseks 59%, e näol on tegemist väga millist kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik.

Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav kui lisakohustusse, mida pea talle b täitma, mistõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine katseajal või pandavate kohustuste rikkumine. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lisaks märgib kohus, et vangla ega prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.K vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp