2-14-62226/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-62226

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi XXX vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht

Rüütli 23, Tartu)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Triin

Marran

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni

Tverdohlebov (e-post jevgeni@abv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2015.a.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada BIGBANK AS ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 4024,69 euro nõudes. Hageja

vähendab oma nõuet hagis esitatud viivise, lepingu sõlmimise tasu ja

sissenõudekulude osas, st 1622,98 euro võrra. Võlgnevus on solidaarne põhivõlgnik

XXX(ik XXX), kelle osas võlgnevuse sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust

kohtutäitur Elin Vilippuse juures.

1.2. Kostja tunnistab tingimusteta:

1.2.2. hageja nõuet summas 4024,69 eurot, mis moodustub alljärgnevatest

summadest.

1.2.2.1.

1437,44 eurot tagastamata krediidisumma,

1.2.2.2.

969,27 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1.2.2.3.

1437,44 eurot viivis,

1.2.2.4.

89,46 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud,

1.2.2.5.

91,08 eurot lepingu sõlmimise tasu.

1.2.3. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas

390,04 eurot, millest 175 eurot on pool hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, 215,04 eurot on menetluse jooksul hageja kantud õigusabikulud.

1.3. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 350 eurot, millest 175 eurot taotleb

hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav

summa tasuda BIGBANK ASi arvelduskontole XXXSEB Pank, XXX Swedbank,

XXXDanske Bank, märkides selgitusse “lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-14-62226,

riigilõivu osaline tagastamine".

1.4. Kostja tasub hagejale kokku 2796,75 eurot, millest 2406,71 eurot moodustab

lepingu punktis 1.2.2. nimetatud võlg ja 390,04 eurot lepingu punktis 1.2.3.

nimetatud menetluskulud, hageja arvelduskontole XXXSEB Pank,XXX Swedbank,

XXX Danske Bank, märkides viitenumbriks 21001738156XXX alljärgnevalt:

1.5.1. alates juulikuust 2015.a. kuni maikuuni 2017.a. igakuiselt hiljemalt 30.

kuupäevaks vähemalt 116 eurot.

1.5.2. võla jäägi hiljemalt juunikuus 2017.a. ühekordse maksena.

1.6. Kui kostja maksab punktis 1.4. märgitud summad tähtaegselt, siis hageja ei hakka

nõudma ülejäänud summade tasumist. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 1.4.

nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega

viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, siis kaotab nõude vähendamine kehtivuse

ning hagejal on õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi

lepingu punktis 1.2.2. fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks

kostjalt, kohtutäituri poole.

1.6.1. Kostja kohustuse suurenemise vältimiseks kohustub hageja mitte pöörduma

täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole kuni iga makse tasumise

tähtaja möödumiseni, välja arvatud punkti 1.6. teises lauses märgitud juhul.

1.7. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse

hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.

1.8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1.9. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust

korrektselt, siis nõude tasumisel loetakse kostja ja hageja vahel 03.10.2007.a

sõlmitud käendusleping lõppenuks.

1.10. Pooled lepivad kokku, et kostja ei vastuta käendajana põhivõlgnik XXX (ik XXX)

antud tsiviilasjas nimetamata laenude eest.

2. Lõpetada menetlus BIGBANK AS hagis XXX vastu võla nõudes.

3. Menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta

poolte endi kanda.

4. Tagastada hageja poolt 09.12.2014 menetluses tasutud riigilõivust pool, st 175 eurot

XXX SEB Pank, XXX Swedbank või XXX Danske Bank arvelduskontole.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest tulenevalt

poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Hageja

ning

XXXvahel

on

03.10.2007

sõlmitud

tarbijakrediidileping

nr

XXX. Krediidilepingu kohaselt sai krediidisaaja krediiti 1 942,91 eurot. 17.12.2010 seisuga oli

krediidilepingust nr XXX tulenevaid täitmata kohustusi summas 2 023,72 eurot. Hageja ja

XXXsõlmisid

17.12.2010

tarbijakrediidilepingu

nr

XXX,

millega

refinantseeriti

krediidilepingut nr XXX. Hageja ja kostja XXXsõlmisid 03.10.2007 käenduslepingu, millega

kostja käendajana oli kohustatud XXXpoolt krediidilepingust nr XXX ning võimalikest

krediidiandja ja XXXvahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest

tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest krediidisaajaga

solidaarselt. XXXoli kohustus tasuda alates 17.01.2011 hagejale lepingujärgseid regulaarseid

makseid, millist kohustust XXXja kostja korduvalt rikkusid. Hageja ütles 20.03.2012

ülesütlemisavaldusega krediidilepingu üles ning nõudis XXX ja kostjalt tasumata summade

maksmist. Kuivõrd kostja käendajana ei ole täitnud käenduslepingus sätestatud kohustust

tasuda hagejale XXX poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad, siis esitas hageja

09.12.2015 hagiavalduse kostja vastu 4024,69 euro nõudes. Pooled esitasid 09.07.2015

kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on

võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust. TsMS § 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on

taotlenud kohtult kompromissi sõlmimisega seoses riigilõivu tagastamist summas 175 eurot.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 09.12.2014 riigilõivu summas 350 eurot, mis on

tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229.

Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada

hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 175 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda XXX SEB Pank, XXX Swedbank, XXX Danske Bank, märkides

selgitusse “lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-14-62226, riigilõivu osaline tagastamine".

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel

kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik