Legislator Case Law & Legislation
3-15-1738/2 AI generated

3-15-1738/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-1738/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-15-1738/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1738 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – CX Cloud Services OÜ (registrikood 12394106) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Anda Maksuja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest CX Cloud Services OÜ (registrikood 12394106) ettemaksukontole 7623,80 euro (seitsme tuhande kuuesaja kahekümne kolme euro 80 sendi) ulatuses, ent mitte kauemaks kui kuni 9. jaanuarini 2016 (k.a).

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

3. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetada määrus koos MTA taotlusega kätte CX Cloud Services OÜ-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) taotles maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 9. juulil 2015 Tallinna Halduskohtult luba Eesti Vabariigi kasuks aresti seadmiseks CX Cloud Services OÜ ettemaksukontole 7623,80 euro ulatuses.

2 2. MTA toimetab CX Cloud Services OÜ 2015 veebruarikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse ning 2015 veebruarikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli, tingituna asjaolust, et äriühing deklareeris kõnealusel käibedeklaratsioonil 7623,80 euro suuruse käibemaksu enammakse. Maksuhaldur on tuvastanud, et käibemaksu enammakse aluseks on Keynote OÜ 13.02.2015 arve nr MA1500002 summas 36 000 eurot (käibemaks 6000 eurot). CX Cloud Services OÜ juhatuse liige on maksuhaldurile selgitanud, et Keynote OÜ osutas CX Cloud Services OÜ-le konsultatsiooniteenust (tarkvara arendus ja sisseostmine hankijatelt) ning eelnimetatud arve sisuks on poolte vahel eelnevalt kokku lepitud tasu seoses äriühingute vahelise koostöö lõppemisega (12 kuu teenuse tasu, kusjuures ühes kuus oli tasu 2500 eurot). Kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et CX Cloud Services OÜ ei ole Keynote OÜ-lt konsultatsiooniteenuseid saanud ning seetõttu ei ole ka nimetatud arve kajastamine äriühingu sisendkäibemaksuarvestuses põhjendatud. Maksuhalduri kahtlus tugineb asjaoludele, et CX Cloud OÜ käibemaksuarvestuses on vastavat arvet kajastatud ajal, mil Peeter Mark oli samaaegselt tehingus osalenud äriühingute kui ka Keynote OÜ allhankija K7 OÜ juhatuse liige, et puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid teenuse osutamise kohta (lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid) ning et CX Cloud Services OÜ praegune juhatuse liige vaidlusaluse teenuse sisu ja hinna kujunemise asjaolusid ei tea, kuid oli ikkagi nõus arvet tasuma. Maksuhalduri hinnangul võis selline tehingute skeem olla loodud CX Cloud Services OÜ-st raha Keynote OÜ arvete alusel väljaviimiseks ning Keynote OÜ küll deklareerib müüki CX Cloud Services OÜ-le, kuid tasakaalustab tekkivat käibemaksukohustust arvetega K7 OÜ-lt, kes jääb käibemaksusumma riigile võlgu. Nimetatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et Peeter Mark on Keynote OÜ-st kandnud raha iseendale või endaga seotud äriühingule, kuigi väidetavalt osutas Keynote OÜ-le teenuseid K7 OÜ, kelle arveid Keynote OÜ oleks pidanud ka tasuma. Eeltoodu põhjal võib Cloud Services OÜ-le määratav käibemaksusumma moodustada 6000 eurot, millele lisandub tulumaks summas 9000 eurot alusetu arve alusel tehtud väljamaksete eest. Seega moodustab võimalik maksukohustus kokku 15 000 eurot. MTA selgitab, et käibemaksuseaduse §-s 34 sätestatud tähtaja jooksul ei ole võimalik kontrollitava maksukohustuse aluseks olevate asjaolude kohta piisavalt tõendeid koguda. Lisaks tõendite kogumisele tuleb maksuhalduril võimaldada maksukohustuslasel tutvuda ka kontrollaktiga. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et CX Cloud Services OÜ ei oma arvestatavat registervara ning puuduvad tõsikindlad andmed muu võimalikku maksukohustust katva vara kohta. Arvestades eeltoodut ning CX Cloud Services OÜ mittekasumlikku majandustegevust ja määratava maksukohustuse suurust 15 000 eurot, on maksuhaldur seisukohal, et 2015. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle õigsuse täielikku tuvastamist, ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 3. Maksuhaldur selgitab taotluses, et lõpetab tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 punktist 3 isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui CX Cloud Services OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 18 000 eurot (15 000 eurot + 20% sundtäitmise kulud), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest. Maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). 6. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 8. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et toimetab CX Cloud Services OÜ 2015. aasta veebruarikuu käibemaksudeklaratsioonil esitatud andmete õigsuse kontrolli. Sellise, MKS § 59 lg 2 punktis 1 nimetatud üksikjuhtumi kontrolli tunnustele vastava kontrollimenetluse läbiviimist kinnitab Maksuja Tolliameti 14.05.2015 korraldus nr 12.2-3/032291-

4 1, millega kohustati kontrollitavat maksukohustuslast asjassepuutuva teabe, seletuste ja dokumentide esitamiseks. Korralduses esitatud normiviited ning korralduse põhjendused kinnitavad, et kontrollimine ei piirdu üksnes 2015. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrollimisega, vaid paralleelselt viib maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli vormis läbi vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse kontrolli. Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on võimalik CX Cloud Services OÜ-le maksuotsuse tegemine, millega määratakse kindlaks täiendav maksukohustus. Seega on MKS § 1361 lõikes 1 sätestatud esimene eeldus täidetud. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav registervara, äriühingu majandustegevust iseloomustavad näitajad ei ole head ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele (ebaõigete arvete alusel sisendkäibemaksu kajastamine tegelikkusest suuremas summas enammakse tekitamise eesmärgil). Eeltoodust tulenevalt võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra tekkimise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 10. Maksuhaldur on taotluses märkinud, et lõpetab täitmist tagavate meetmete võtmise, kui maksukohustuslane esitab vähemalt 18 000 euro väärtuses tagatise, mis katab nii maksukohustuse kui sundtäitmise kulud. Leian, et maksuhalduri märgitud sundtäitmiskulude suurus (3000 eurot) on põhjendatud. 11. Eeltoodut arvesse võttes leian, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. 12. HKMS-i 27. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmise taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada taotlejale lisatingimusi. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 määruses nr 3-10-2537 on leitud, et kohtu poolt antava loa sidumine mõne konkreetse tähtajaga ei ole välistatud. Käesolevas asjas on maksumenetluse esemeks sisuliselt maksukohustuslase tagastusnõue, sõltumata sellest, et alustatud on eraldi ka üksikjuhtumi kontrollimenetlus. Kuigi tagastusnõude menetlus lõppeb tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkab maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames tagastusnõude õiguspärasuse kontrollimist. Reeglina asub maksuhaldur maksusummat sisse nõudma pärast maksuotsuse tegemist ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (MKS § 106 ja KMS § 34) õigus kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul tagastusnõude summa kasutamist kuni täiendavate kontrollitoimingute teostamiseni. Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta, on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate

5 kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus. Arvestades MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. Maksuhaldur on põhjendanud menetluse pikenemist sellega, et tal on vaja täiendavalt koguda tõendeid maksukohustuslase tehingupartnerilt. Samuti on maksuhalduril kohustus tagada äriühingule kontrollaktiga tutvumine. Kohus leiab, et täiendavate tõendite kogumise ning ärakuulamisõiguse tagamise mõistlik aeg ei tohiks ületada 6 kuud, so kuni 09.01.2016. Loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13). /allkirjastatud digitaalselt/

Kristjan Siigur Kohtunik