4-15-3216/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juun

il 2015.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-3216 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi A.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.04.2015 otsusele väärteoasjas nr 2440,15,001830 Väärteoasja arutamise aeg 15.06.2015 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Axxx xxx Menetlusalune isik isikukood: xxx; A.F elukoht: xxx kaitsja , xxx Marko Tiirik OÜ Tiirik Õigusbüroo; Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Rahuldada osaliselt A.F-i kaebus ning

muuta osaliselt Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.04.2015 2440,15,001830, otsus väärteoasjas nr millega temale Liiklusseaduse § määrati rahatrahv 50 trahviühikut s.o 2

214 alusel

00 eurot.

A.F

, Liiklusseaduse § 2 järgi süüdi tunnistada ja vastavalt KarS § 63 lg 1 KarS § 56 lg 1 ja § 57 l mõista karistuseks

15 trahviühikut s.o 60 g 1 p 5 RAHATRAHV eurot.

Rahatrahv tasuda

12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele või EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske või pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, märkides viitenumbri 10220155056986 A.F 4-15-3216

ja selgituseks “ rahatrahv“.

Vastavalt VTMS § 2 ja KrMS §180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu A.F-ile kaitsja poolt osutatud õigusabi valitud kulud tuleb jätta A.F-i kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

10.07.2015.

Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused:

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 47 lg 1 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on - kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohus uuris

väärteotoimikusse kogutud tõendeid:

Kohus uuris Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Axxx Kxxx koostatud väärteoprotokolli tlk.22, millest nähtub, et 17.03.2015 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1422367 selle kohta, et xxx.

aasta Sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele. Meeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe järgne hälvete määramise kontroll, viimane kontroll 9.05.2012.

e kohta ei olnud juhil esitada salvestuslehti, 17.02.2015 kuni 16.03.2015 kuupäevad

käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimaluse kehtestatud nõudeid. le

Juhil ei olnud esitada registreerimistunnistust.

Tagumine registreerimisnumber ei olnud nõutaval kaugusel selgesti loetav(määrdunud).

A.F Rikkus EMÜ nr.3821/85 art 13 ja art 15 lg 7; MKM määrus nr.17 §10 lg 1;

MKM 42 kood 109 nr 2:

LS § 131 lg 3; § § §

73 lg 1; 38 lg 4; 88 lg 1; 33 lg 2p 3;

Väärteo kvalifikatsioon §§ 214 ; 211; 217 lg 1; 242 lg 1;206.

Menetlusalune isik A.F tutvus väärteoprotokolliga ja andis sellega tutvumise kohta allkirja.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohu - stused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri.

T (2)

ulenevalt VTMS § 69 lg 2 p 3 Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:

1)

aeg ja koht; väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise

2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tlused on protokollitud eraldi; tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ü

Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1- 101-03, p 6.1). Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6).

A.F-i meiliaadressilt on edastatud 31.03.2015 vastulause (tlk.26-27) PP Ida postiaadressile saatja poolt alla kirjutamata või digiallkirjata. Samuti on vastuolus täheldatud vastulauses (ilma kuupäevata ja allkirjaga kinnitamata pöördumine, adressaat märkimata)

märgitud – abitööline ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 17.03. kell 9.43 omakäeliselt märgitud, et A.F töötab xxxuhina.

Eeltoodule tuginedes ja kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustudes ei hinda kohus esitatud vastulauset tõendina, kuna sellest ei nähtu, et vastulause oleks allkirjastatud A.F-i või tema kaitsja poolt väärteomenetluses aktsepteeritava tõendina ja kohus hindab esitatu kohtukõlbmatuks tõendiks.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri -ja Jõhvi Politseijaoskonna patrulli

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku otsuses (tlk.28) 02.04.2015 on A.F-i

teo toimepanemise aeg oli poolt toimepandud väärteo kirjeldus, mille kohaselt väär xxx. Sõidumeerik ei vastanud ettenähtud nõuetele. Meeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Viimane kontroll 09.05.2012.

e kohta ei olnud juhil esitada salvestuslehti, 17.02.2015 kuni 16.03.2015 kuupäevad

käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juhil ei olnud esitada registreerimistunnistust.

Tagumine registreerimisnumber ei olnud nõutaval kaugusel selgesti loetav(määrdunud).

Sõidumeeriku kasutamata jätmise kohane rikkumine on tulenevalt LS § 131 lg 3 alusel ja väärtegu kvalifitseeritav LS § 214 järgi;

Sõiduki juhtimine sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes us on LS § 73 lg 1;

- selline tegev MKM määruse nr.17 § 10 lg 1; MKM määruse nr. 42 lisa 1 kood 109 p 2 rikkumine ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 211 järgi;

Sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumine, millega rikkus LS § 38 lg 4 ; EMÜ määrus nr.3821/85 art 15 lg

7 ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 217 lg 1 järgi.

Liiklusnõuete muu rikkumine LS § 88 lg 1sätete alusel – väärtegu kvalifitseeriti LS § 242 lg 1 järgi. Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine, millega rikkus LS § 33 lg 2 p 3 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 206 järgi:

Kun

a eelnimetatud LS sätetele vastavalt kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 6

1 alusel karistus LS § 214 järgi.

3 lg

Vastutust kergendavaks asjaoluks on kehtivate õiguserikkumiste puudumine ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras karistuseks LS § 214 alusel rahatr

ahvi 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

Menetlusaluse isiku A.F-i kaitsja Marko Tiirik esitas Viru maakohtule kaebuse, milles taotleb väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses esitatud seisukohast nähtub, et menetlusalune isik leiab, et sõidumeeriku kasutamine ei ole kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne 1.jaanuari 1985. A.F-i xxx, mille

juhtimisel oli sõiduk esmaregistreerimise ajaks on 2.01.1984.

autojuhina ja kaebuses Töölepingust tulenevalt ei tööta A.F väidetakse, et tegemist ei olnud tasulise autoveoteenusega. Kohus uurinud tõendeid ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leidis, et

väärteootsusest nähtuvalt on A.F-ile määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel ( s.t kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse) väärteo toimepanemise eest LS § 214 järgi tuvastatud LS § 131 lg 3 sätete rikkumises ja .

LS § 131 lg 3 sätestab, et § 131. Sõidumeeriku kasutamine

(1)…

(2) …

(3) Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.

(4) Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil:

- 1) mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel;

2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 13 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

Kohus leidis, et tlk. 9-10 esitatud koopialt on

sõiduki registreerimistunnistuse nähtav sõiduki 212 esmaregistreerimise kuupäev 2.01.1984 ja sama sõiduki SAA Volvo

lkaardilt 15.05.2014 tehnoülevaatuse kontrol märkusest nähtub, et sõiduk on valmistatud enne 1.01.2015 ja sõidukit ei kasutata veose või sõitjateveo - tasulise teenuse osutamisel ning nimetatud põhjus on sõidumeeriku kasutamisest vabastamise põhjus.

Nimetatud tõendeid uurides , et sõidumeeriku kasutamisest vabastamise kohus leiab

formaalne alus - tuleneb

küll sõiduki esmaregistreerimise kuupäevast kuid tehnoülevaatuse kontrollkardil - märkus sõidukit ei kasutata veose või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel eelnimetatud alusest

lähtuvalt ei ole võimalik kindlaks määrata sõiduki tehniliste andmete pinnal a muude kogutud t t vaid seda saab tõendad õenditega nagu tunnistajate, sõiduki omaniku või kasutajate ütlustega, sõidudokumentidega( näiteks saateleh sõiduki selle tedega) tegeliku kasutamise eesmärgist ja faktilistest asjaoludest tulenevalt.

Menetlusalune isik A.F oma

tõepärastes ütlustes kinnitas, et juhtis sõidukit 17.03.2015 mille koormaks oli ca 10 tihumeetrit laudu ja see oli vaja xxx juures ja tegemist ei olnud firmasisese veoga.

kuid n A.F kinnitas, et ta autojuhina firmas ei tööta, on abitööline, õustub, et

antud juhul ta ja vedas kliendile firma toodangut. juhtis sõidukit Nõustub ka sellega, et

sõiduki registreerimist nõudmisel unnistus tal esitamiseks puudus, see oli firma juhi

käes(kontoris). Samuti kinnitas ülemus ütles menetlusalune isik A.F, et

, et selle autoga veose veol ei ole . vaja sõidumeerikut kasutada

menetlejaga A.F nõustus , et sõiduki number on vaja üle värvida. Kohus järeldab, et sündmuskohal ei tekkinud vaidlust konkreetsetes puudustes numbrimärgi osas ja

t

änaseks on number üle värvitud. Seega on rikkumine koheselt kõrvaldatud sõiduki numbrimärgi kohta esitatud puuduste osas.

A.F-i Töölepingust (tlk.13 14 )nähtub, et ta juures abitöölisena - xxx Hxxx Kxxx

ja seda kinnitab 9.03.2015 . kuupäevaga sõlmitud tööleping

, et ta xxx eraette ja A.F on tema Tunnistaja Heikko Konti ütlustest nähtub võtja töötaja Firma tegeleb puidu ümbertöötlemisega. . xxx. 17.03.pidi A.F viima kliendile kaupa. Autole laadis lauad tõstukiga A.F või koos H.K . sõidukirooli istus A.F ja s

xxx ee oli temale antud tööülesanne. Sõidumeerikut ei juht kasutanud, sest tunnistaja luges seadusest, et nii vanal autol ei pea kasutama meerikut. Vedu tuleb ette kord nädalas või kord kuus. Vedamise maksumus on kokkuleppel kliendiga.

Kui kok

kuleppel, siis jätab maksumuse enda kanda, kui kliendil ei ole tasumise võimalust. Sõiduki number sai värvitud järgmis el päeva t del peale juhtumit.

xxx juhtis A.F, kes Kohus hindab tunnistaja HxxxKxxx ütlusi, millest nähtub, et teostas tasulist teenust oma tööandja firmas, s.t toimetas kauba( puitmaterjali) kliendile. Seega tegutses sõidukijuht korraldusel ja tulenevalt Äriregistr

- xxx Hxxx Kxxx i kannetest seisuga

4.05.2015, on firma tegevusala metsamaterjali kokkuost, töötlemine ja realiseerimine ja ka transporditeenuste osutamine v.a litsentseeritavad(tlk. 14). Äriregistri kandeid ei ole HxxxKxxx sõnul algusest peale muudetud. Kohus hindab tunnistaja H.xxx selles, et kui kliendi l pole võimalusi kauba ja selle kohale

toimetamisega seotud kulude tasumiseks, - jätab ta vedamise kulud enda kanda kohtukõlbmatuks tõendiks Oma ütluste kinnituseks ei esita tunnistaja ühtki faktilist tõendit,

. mis võimaldaks kohtul tunnistaja poolt öeldut kontrollides veenduda samas.

Kohus leiab, et nimetatud palj ega soovib tunnistaja

asõnaliste ütlust ümber lükata tema

alluvale

väärteoprotokollis esitatud süüdistuse. A.F-i ütlustest nähtub, et ta vedas kliendile koorma laudu. Kohus leiab, et oma väidete tõendamiseks oli H.Kxxxkohustatud esitama omapoolsed tõendid esitatud väidete kinnitamiseks. Seega paljasõnalisi H.K ütlusi xxx

selle kohta, et H.Kxxx raames s.o teostab tasuta veoteenust klientidele oma põhitegevuse matsamaterjali klientidele kohaletoimetamiselkohus j ätab esitatud väited välja tõendite kogumist. Kohtule esitatud saateleht nr.741 17.03.2015 aga tõendab, et tegemist on kliendile osutatava tasulise teenusega, mitte ettev Sellest tulenevalt on kohustuslik

õttesisese veoga.

sõidukil xxx, mille esmaregistreerimise ajaks on 2.01.1984 tasulise veoseveo teenuse

osutamisel kasutada sõidumeerikut. Riigikohtu seisukohast tuleneb

(09.06.2006 3-1-1-40-06 RT III 2006, 24, 219), et kui menetlusalune isik asub ennast aktiivselt kaitsma, tähendab see ühtlasi tema kohustust teha enda kaitseks väidetu ka kontrollitavaks, mitte piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega (vt ka RKKKo nr 3-1-1-112-99).

Tunnistaja HxxxKxx firmaga seondatava 17.03.2015 veost mingeid tõendeid oma puudutavate asjaolude tõendamiseks kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtus ei esitanud.

Tunnistaja Axxx Kx selgitas xx , et mäletab juhtumit, kus rohelise kabiiniga veok vedas prusse ja juhil polnud kontrollimisel esitada registreerimistunnistust, sõidumeerik oli kontrollimata ja juht ei kasutanud sõidumeerikut, nõutavalt kauguselt ei olnud registreerimisnumber selgelt loetav, oli . määrdunud Veose dokumendi, saatelehe alusel (tlk.25) oli tegemist kliendile kauba

Sillamäel asuvale

viimisega, sellest on eeldatav, et tegemist on tasulise teenuse osutamisega. Kui isik osutab tasulist teenust peab kasutama meerikut. Juhiuksel puudus kleebis, mis näitab meeriku kontrollimist. Antud juhul oli läbi viimata hälvete 2 aasta järgne kontroll.

Juhil puudusid (A4 formaadis) tõendid 28 päeva kohta selles, et ei kasutanud salvestuslehte või ei osutanud veoteenust. Menetlusalune isik kinnitas kontrollimisel, et ei tööta autojuhina vaid tõstukijuhina.

Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.04.2015 otsuses

sti väärteoasjas nr 2440,15,001830 on A.F-ile õige inkrimineeritud käitumine LS § 88 lg 1:

(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Juhil ei olnud esitada registreerimistunnistust, mida kinnitasid tunnistaja Axxxi Kxx sel i ütlused ja menetlusaluse isiku enda lise käitumise om

aksvõtt, et tal puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. Rikkumine on õigesti kvalifitseeritud järgi. LS § 242 lg 1

§ 242. Mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine -

-

(1) Mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § – – – – –241 sätestatud -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. [RT I, 12.07.2014, 1 -

jõust. 01.01.2015]

Kohus leidis, et s väärteootsuse A.F-ile inkrimineeritud käitumine LS §33 lg 2 p 3 järgi on õigesti tuvastatud:

§ 33. Juhi üldkohustused

(2) Juht on kohustatud:

3) enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad; Väärtegu LS § 33 lg 2 p 3 rikkumises on õigesti kvalifitseeritud LS § 206 järgi:

§ 206. Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine

Nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

A.F-i juhitava sõiduki tagumine registreerimisnumber ei olnud nõutaval kaugusel selgesti loetav(määrdunud).

xxx Isiku süü on tõendatud tunnistaja A.K i ütlustega selles, et registreerimismärk ei olnud selgesti loetav juba 10-15 m kauguselt. H.Kxx ütlustega on tõendatud, et juba järgmisel päeval värviti number üle, s.t parandati numbri loetavust. Väärteoprotokollis on täpsustatud asjaoluna märgitud numbrimärgi määrdumine.

A.F oma esmases omakäelistes ütlustes kinnitas, et numbrimärk vajab uuesti ülevärvimist.

Seega leiab kohus, et inkrimineeritav käitumine on õigesti tuvastatud ja kvalifitseeritud. Menetlusalune isik ning tema tööandja on ka koheselt reageerinud ja kõrvaldanud rikkumise, mis ilmselt takistas sõiduki numbrimärgi normaalset loetavust, siis leiab ka kohus, et isiku süü sõidukijuhile antud rikkumises ei ole suur kuna

menetleja poolt keeldu liiklemise jätkamiseks ei esitatud ja konkreetse sätte alusel väärteokaristust ei määratud.

Kohus leidis, et A.F-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud rikkumine LS §38 lg

4 ja § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel liiklusjärelevalve teostaja poolt [RT I, 13.03.2014, 4 -

jõust. 01.07.2014]

…

(4) Kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama teostada riiklikku järelevalvet nimetatud seadmete olemasolu, töökorras oleku, paigaldusplaatide, plommide ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõiduja puhkeaja nõuetest kinnipidamise üle. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama liiklusjärelevalve teostajal kasutada liiklusjärelevalve teostaja kaarti. [RT I, 13.03.2014, 4 -

jõust. 01.07.2014]

samuti r

15 lg 7; ikkus EMÜ nr.3821/85 art

7.

a) Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

i) jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed;

ii) juhikaardi selle olemasolul ja iii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmavad alapunktides i ja iii osutatud ajavahemikud siiski jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva.

b) Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga IB lisa kohaselt

, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

i) juhikaardi selle olemasolul;

ii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006, ja

iii) salvestuslehed punktis 1 osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale.

Pärast 1. jaanuari 2008 hõlmab alapunktis ii osutatud ajavahemik siis

ki jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva.

c) Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või trükkides välja sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid või muul moel iga teist tõendussuutlikku dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks artikli 16 lõigete 2 ja 3 sätetega.

xxxKxx Nimetatud rikkumine on tõendatud tunnistaja A ütlustega ja nimetatud rikkumine on

kantud sama menetleja poolt väärteoprotokolli. Salvestuslehtede puudumist kinnitas oma ütlus , kes leidis, et sõidumeerikut tega ka menetlusalune isik A.F ja tunnistaja H.Kxxx sõidukil ei pea kasutama tulenevalt selle esmaregistreerimise tähtajast.

eeritud

Väärtegu on õigesti kvalifits LS § 217 lg 1 järgi

§ 217. Mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise v

õi nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohus leidis, et LS §73 lg 1 alusel tuvastatud rikkumine - § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.

ja MKM 42 lisa kood 109 p tete rikkumine o

2 sä n tõendatud tunnistaja Andri Karp ütlustega ning kantud väärteoprotokolli. Kood 109. Sõidumeerik

Nõuded: 1) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk; 2) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimin

e: vaatlusega või katsesõiduga.

Väärtegu LS § 211 järgi on A.F-ile õigesti kvalifitseeritud:

§ 211. Mootorsõiduki juhtimine sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes

Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohus leidis, et tunnistaja A.Kxxx uht ei kasutanud

ütlustega on tõendatud, et j sõidumeerikut antud juhul, kuigi oli kohustatud seda tegema. Menetlusalune isik oma ütlustes selgitas, et sõidumeerikut ei kasutanud, sest ülemus ütles, et seda ei pea kasutama.

Kohus leidis, et A.F rikkus LS § 131 lg 3 sätestatut.

§ 131. Sõidumeeriku kasutamine

(3) Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.

Ja väärtegu kvalifitseeriti õigesti

Liiklusseaduse § 214

§ 214. Sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmine või sõidumeeriku või selle plommi tahtlik rikkumine

Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohus leidis, et A.F oli kohustatud kasutama sõidumeerikut veoseveol 17.03.2015 , kui osutas oma tööandja FIE Heikki Konti korraldusel töökohustuste täitmisel veoteenust ja kauba kohale toimetamise teenust Sillamäel asuvale eraisikule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusest nr. 3-1-1-11-14 ( 5.03.2014) juhindudes tuleb märkida, et nõuete puhul, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg 10 ja määruse (EMÜ) nr.3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu.

Kriminaalkolleegium tõdeb, et antud juhul on ekslik selline arusaam, nagu lasuks tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

Üheselt tuleneb eelnimetatud kohtuotsusest seisukoht, et kuivõrd juht, kes juhib sõidumeeriku kasutamise kohustusega sõidukit ja on käsitatav juhina, oli tal kohustus esitada kontrolli teinud ametnikule sõidumeerikute salvestised või käsikirjalised kanded veoki kasutamise kohta väärteoprotokollis täheldatud perioodil.

Riigisisesed erandid kehtivad Eesti riigi territooriumil juhindudes 5-9 määruse nr 561/2006 art tulenevalt.

j) Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus või kalandusettevõtjad oma

-, aiandus-, metsandus-

veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatu linnad, mis jäävad sellesse piirkonda.

Siin on tingimuseks see, et vedu peab olema tehtud linnulennult 50 km raadiuses nn „omal kulul“ ja see kajastub saatelehel – kauba omanik, saaja ja vedaja on üks ja sama isik. Näiteks võib tuua metsandusettevõtte, kes oma raielangilt veab ümarpuitu oma veokitega saeveskisse – tema ei pea sõidumeerikut kasutama. Aga muidugi juhul, kui kogu tegevus toimub 50 km kaugusest auto paiknemiskohast. Kui raadius läheb üle 50 km, siis on sõidumeerik kohustuslik. Tuleb tähele panna, et kui ettevõte tegeleb ainult metsatranspordi teenuse osutamisega (palk ei kuulu et

tevõttele), siis tuleb igal juhul sõidumeerikut kasutada.

k) Sõiduk, mida kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol.

l) Sõiduk, mida kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 km kaugusel asuvasse tapamajja.

m) Sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, mis veab juhile tema tööks vajalikke materjale, seadmeid või masinaid.

Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 km raadiuses tingimusel, et sõiduki juh

timine ei ole juhi põhitegevus. Kaup, mida veetakse on autojuhi tööks vajalik. Auto, millega vajalikke seadmeid ja materjale veetakse on täismassiga kuni 7500 kg. Üle selle tonnaaži erand ei kehti.

jne …

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, hinnanud kogumis leidis, et A.F-i kogutud tõendeid nende süüd välistavad

asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi.

Riigikohus asjas 3-1-1-15-12 selgitab, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena. Kuid esiteks on kõnealuste vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr , p 5.2; 3-1-1-85-00

nr , p 11; ja nr , p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas 3-1-1-21-09 3-1-1-109-10

aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditele – täpsemalt öeldes ütlustele. Kohus leiab, et tunnistaja Andri Karpi ütlused on tõepärased, usaldusväärsed asjaolude kohta, mida ta on tajunud menetluse käigus ja kajastanud ka vastavalt väärteoprotokollis. Tunnistaja ütlustele ei ole esitanud asjakohaseid vastuväiteid menetlusalune isik ega ka tunnistaja Heikki

Kont. Viimati nimetatud kahe isiku ütlustest ilmneb aga, et menetlusalusele isikule inkrimineeritav käitumine on toime pandud ettevaatamatusest.

Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-

tab karistamise 07, p 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätes alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas :

KarS §

1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava

56 lg isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - 3-1-1-40-04 RT III 2004, 14, 174).“

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 63 sätetest s.o

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 214 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime A.F. Väärteootsuses puudub kohtuvälise menetleja seisukoht ja hinnang A.F-ile inkrimineeritavate kõikide väärtegude üleastumise raskuse kohta.

Menetlusaluse isiku tavaid asjaolusid süüd välis LS § 214 järgi kvalifitseeritavas käitumises kohus ei tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Menetlusalusele isikule A.F-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 214 alusel määratud rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Karistus on määratud karistuseks

sanktsiooni keskmises määras ja arvestades kergendava asjaoluna varasemate karistuste puudumist. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

leastumise raskust ja menetlusalust isikut arvestades on Ü

kohus tuvastanud põhjendatud

alused vähendamaks menetlusaluse isikule mõistatava karistuse raskust raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus lei tuginedes, et kauba realiseerimisega seotud veoseveod dis kogutud tõenditele

antud firmas pole sagedad ega

igapäevased ( vastupidised andmed väikefirma kohta puuduvad) ei ole. A.F-i kergendavaks ja alaliselt autojuhti firmasse tööle võetud süüd asjaoluks hindab kohus

lisaks kohtuvälise menetleja seisukohale menetlusaluse isiku sõltuvust tööandjast vastavalt Kars§ 57 lg 1 p 5 ( süüteo toimepanemine teenistusliku sõltuvuse mõju)l

.

Tööandja juhiseid hinnates uskus A.F öeldut, et sellel veokil ei ole vaja kasutada sõidumeerikut Samuti on tööandja poolne käitumine taunitav, kes andes tööülesande veose . veoks ei

stust edastanud juhile sõiduki registreerimisdokumente ja ei järginud hoolsuskohu oma töötaja asjakohasel informeerimisel, mille tulemusel kvalifitseeriti menetlusalusele isikule süütegu väärteomenetluses. Seega pani A.F temale inkrimineeritava väärteo toime ettevaatamatusest ning on andnud väärteo toimepanemise kohta ütlusi, mis on asjakohased. Ta on oma eksimusest aru saanud ning ei ole väärteomenetlus käigus ütlusi e

muutnud. A.F ei ole kantud karistusregistrisse, millest järeldub, et ta on kõnealuse juhtumini liikluses osalenud korrektse liiklejana.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi vähendada alla keskmise määra ulatuses, mis on küllaldane meede, et A.F-i poolt ära hoida edaspidi samalaadseid rikkumisi.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik