2-12-25651/244 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-12-25651

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Reet Allikvere, Krista Kirspuu Tsiviilasi KH avaldus alaealiste laste K-EH ja MAH suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osalisest üleandmiseks KH-le

AH vastuavaldus erieestkostja määramiseks ning alternatiivselt laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks AH-le ja alternatiivselt suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming Tõendi väljastamisest keeldumine Taotluse esitaja ja liik AH (isikukood XXXXXXXXXXX) taotlus Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel tõendi väljastamiseks

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:

1. Jätta AH taotlus Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel tõendi väljastamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Määruse põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 määrusega nr 2-12-25651 lõpetati tsiviilasja menetlus ning kinnitati KH ja AH vahel sõlmitud kompromiss. Kompromissiga määrati muuhulgas kindlaks AH ja lapse MAH vaheline suhtlemiskord.

2. 25.06.2015 esitas AH Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, millega palus Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (EL määrus nr 2201/2003), alusel väljastada soomekeelse sertifikaadi tsiviilasjas nr 2-12-25651 tehtud kohtulahendi kohta.

3. EL määruse nr 2201/2003 artikkel 41 lg 1 sätestab, et artikli 40 lg 1 punktis a osutatud suhtlusõigust, mis on antud ühes liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsusega, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2. Artikkel 41 lg 2 kohaselt annab lõikes 1 nimetatud tõendi välja otsuse teinud kohtunik. Seega väljastatakse tõend lapsega suhtlemisõigust reguleeriva kohtulahendi kohta juhul, kui selle päritoluriigis on tegemist täitmisele pööratava kohtulahendiga.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgi tuleb vanema ja lapse suhtlust reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus. TsMS § 563 lg 8 kohaselt võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-13 (p 61) selgitanud, et enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav. Käesoleval juhul ei ole kohtuliku lepitusmenetlust läbi viidud ning seega ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 määrus lapsega suhtlemisõigust puudutavas osas täitmisele pööratav. Järelikult ei ole tegemist kohtulahendiga, mille kohta on EL määruse nr 2201/2003 artikli 41 lg 1 ja 2 alusel võimalik vastav tõend väljastada.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et taotlus tõendi väljastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Reet Allikvere Krista Kirspuu