3-15-1352/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1352 Kohtuasi T.K.i kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: T.K., esindaja Epp Landberg Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 07.07.2015

RESOLUTSIOON Lugeda tuvastatuks, et T.K. töötas ajavahemikul 02.08.1999 kuni 16.06.2004 OÜ-s Levanter soodustustingimustel vanaduspensionile õigust omava metsaväljaveo autojuhina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD NING MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 27.05.2015 koostas T.K. (edaspidi kaebaja) esindaja vahendusel kaebuse (tl 2-3), milles palus lugeda tema ametikoht ja tööülesanded OÜ Levanter metsaväljaveo autojuhina alates 02.08.1999 kuni 16.06.2004 vastavaks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale ametikohale ning tuvastada vajaliku staaži olemasolu 5 aasta 1 kuu ja 18 päeva ulatuses. Kaebaja väitis, et nimetatud äriühing on 23.09.2014 äriregistrist kustutatud, tööraamatusse pole märgitud, kellena ta seal töötas ning töölepingut pole säilinud.

2. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 16) ei vaieldud kaebusele küll vastu, kuid märgiti, et seisukoha kaebaja töötamise kohta saab anda alles peale tunnistajate ütluste ära kuulamist. Seejuures selgitati ka, et Sotsiaalministeeriumi poolt 12.12.2014 antud selgituse nr 4.2-1/5403 (tl 20-21) kohaselt on metsaväljaveo autojuhil õigus sooduspensionile ainult sel juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil ning metsa veetakse välja raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest ning metsa laetakse autole laadurit väljas juhtides.

3. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja tööstaaži tuvastamise nõude juurde. Kaebaja selgitas vande all kohtu ja vastustaja esindaja küsimustele vastates nii tema kasutuses olnud autode ja neil asunud tõstukite tehniliste iseärasuste kui enda töötingimustega seonduvaid konkreetseid asjaolusid. Seejuures väitis ta, et töötas OÜ Levanter oldud aja jooksul aastaringselt ja täistööpäeva ulatuses kokku kolmel haagise ja eraldi asuva tõstukiga metsaveoautol, tööpäevad olid pikad, metsa jõudes tuli tõstuk töötamiseks ette valmistada, koorem peale tõsta, see rihmadega kinnitada ning seejärel vedada sinna, kuhu ülemus oli käskinud ja tõstuki abil maha laadida. Tunnistaja K. P. selgitas oma ütlustes samuti metsaväljaveo autojuhi töötingimusi ja kinnitas kaebaja töötamist just niisuguse autojuhina. Vastustaja esindaja ütles peale kaebaja seletuse ja tunnistaja ütluste ära kuulamist, et tal pole kahtlusi kaebaja töötamises soodustustingimustel pensionile õigust andval tööl ning nõustus kaebuse rahuldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Riiklike pensionide määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži arvestamise tingimused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud muudes õigusaktides. Soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt sõltub sellise pensioni saamise õigus tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise pikkusest. SVPS § 2 kohaselt saab pensioni taotleda alles peale pensioniõiguse tekkimist. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 28 lg 1 ja 29 näevad ette, et kui dokumendid pole säilimnud, saab pensioniõigusliku staaži tõendada tunnistajate abil ning selleks võib pöörduda ka kohtusse. 29.05.2015 teatas Rahvusarhiivi riigiarhiivi Rakvere osakond vastuseks kohtu järelepärimisele, et OÜ Levanter dokumente pole arhiivile üle antud (tl 14). Seega on kaebaja huvi oma töötamise täpsete tingimuste tuvastamiseks tunnistajate abil igati põhjendatud.

5. SVPS § 5 on kehtestatud, et selgitusi soodustingimustel õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu rakendamise kohta antakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrus nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ näeb punktis 3 ette, et selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja 2 rakendamise kohta annab Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Nimetatud määrusega kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osas XII on metsavarumise kutseid käsitlevas punktis 1 koodi 11442 all ära nimetatud metsaväljaveo autojuht. 12.12.2014 on Sotsiaalministeeriumis koostatud dokument nr 4.2-1/5403 (tl 20-21), milles selgitati, et metsaväljaveo autojuhil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile ainult sel juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil ning kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, laeb seejuures metsa ka autole ning juhib laadurit väljas, mitte kabiinis.

6. Kaebuse esitaja väidab, et on töötanud alates 02.08.1999 kuni 16.06.2004 OÜ-s Levanter metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatusse pole märgitud, kellena ta seal töötas, töölepingut pole

säilinud ja 23.09.2014 on see äriühing äriregistrist kustutatud. Kohtutoimikusse esitatud tööraamatu ja äriregistri teabesüsteemi väljavõtted (tl 4-5) kinnitavad neid väiteid. Kohtuistungil on nii kaebaja ise kui tunnistaja kinnitanud, et ta tegeles terve tööpäeva ulatuses üksnes metsaväljaveo autojuhina, laadis metsa ise ka autole ning juhtis tõstukit väljas. Seda, et metsa varuti just tööstuslikul otstarbel kinnitavad nii kaebaja ja tunnistaja väited selle vedamise kohta saekaatritesse või terminalidesse, kui OÜ-st Levanter metsaveoteenust tellinud OÜ Eretalia endise juhatuse liikme tõend (tl 43). Tunnistaja puhul on tegemist isikuga, kes töötas kaebajaga samal ajal täpselt samadel töödel ja ka samal autol. Seega pidi ta hästi teadma, milliseid tööülesandeid ja kuidas kaebaja täitis. Kuna kohtul puudub alus nii kaebaja enda vande all antud seletuse kui tunnistaja ütlustes kahtlemiseks, on võimalik kaebus täies ulatuses rahuldada ja tuvastada, et kaebaja töötas eelnimetatud ajavahemikul terve tööpäeva ulatuses soodustingimustel vanaduspensionile õigust omava metsaväljaveo autojuhina.

7. Kaebaja menetluskulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud. Seega jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane