3-15-990/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-990 Kohtuasi A.R. kaebus Viru Vangla 16.02.2015 käskkirja nr 6-3/190-D tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.R., Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tühistada Viru Vangla 16.02.2015 käskkiri nr 6-3/190-D täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.08.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.09.2014 vormistas Viru Vangla (edaspidi vastustaja) valvur televiisor „Funai“ kambrist 8309 äravõtmise kohta akti nr 2494 (tl 42). 16.01.2015 koostatud ettekandes nr 6-20/236-1 (tl 39) teatas spetsialist-laohoidja, et avastas kinnipeetav A.R.le (edaspidi kaebaja) televiisorit väljastades, et selle mark ja tagaküljel olev tehasekleebis ei ühti ning vale on ka esiküljel asuv kleebis „Funai“. 19.01.2015 teatati kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 40). 20.01.2015 ja 16.02.2015 koostas ta seletuskirjad (tl 41 ja 43), milles selgitas televiisori ostmise ning lattu paigutamiste ja sealt väljastamistega seonduvat. 13.02.2015 vormistatud distsiplinaarmenetluse protokollis nr 7- 2/6167-1 (tl 37-38) esitati kaebajale elektriseadme firmamärgi rikkumise ja teise kinnipeetavaga elektriseadme vahetamise süüdistus.

16.02.2015 koostatud käskkirjaga nr 6-3/190-D (tl 12-13) tunnistati kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punktides 8.4.2 ja 8.2.2 sätestatud nõuete süülises rikkumises ja karistati noomitusega. Käskkirja kohaselt süüdistati kaebajat televiisori teise kinnipeetavaga ära vahetamises ja muutmises, kuna televiisorit 16.01.2015 isiklike asjade laost väljastades avastati, et selle mark ja tehasekleebised ei ühti. 06.04.2015 koostatud vaideotsusega nr 6-12/46-2 (tl 19) jättis Viru Vangla (edaspidi vastustaja) käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 03.03.2015 koostatud vaide (tl 15-18) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud teabeja uurimisosakonna peaspetsialisti poolt 26.05.2015 koostatud õiend (tl 44).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 15.04.2015 koostatud kaebuses (tl 1-4) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema karistamise kohta tehtud käskkirja. Ta väitis, et tahtluse, kavatsuse või teadlikkuse puudumise tõttu ei olnud tema käitumine süüline. Seejuures väitis ta, et on elanud teadmisega, et omab ausalt ja seaduslikult ostetud seadet, selgitas televiisori saamise ja kasutamisega seonduvaid asjaolusid ning lisas, et ükski tõend ei kinnita, et ta oleks kuidagi õigusaktidest tulenevaid nõudeid eiranud või asjaoludest teadlik olnud.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 35-36) peeti vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks ja kaebust põhjendamatuks ning paluti see rahuldamata jätta. Seejuures märgiti, et kaebaja televiisorit on peale Tallinna Vanglast saabumist mitmel korral lattu paigutatud ja sealt väljastatud, kõikidel paigutustel kajastub tema televiisori „Funai“ tehasekleebise number, varasemalt küll probleeme esinenud pole, kuid on tõenäoline, et eelnevalt ei ole vanglaametnikud märganud, mis televiisoriga oli tegu ja seetõttu polnud võimalik koheselt tuvastada, et tegemist polnud originaal televiisoriga „Funai“ vaid hoopis televiisoriga „Grunding“.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punktide 8.2.2 ja

8.4.2 alusel elektriseadme firmamärgi rikkumise ja teise kinnipeetavaga elektriseadme vahetamise eest. Nimetatud sätted keelavad kinnipeetaval omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta teistele kinnipeetavatele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju ning võimaldavad kasutada ainult niisuguseid isiklikke asju, mis on tehase toodang ega ole muudetud või ümber ehitatud. Käesoleval juhul pole pooltel vaidlust selles, et 16.01.2015 avastas laohoidja kaebajale tema televiisorit „Funai“ väljastades, et selle mark ja tagaküljel olev tehasekleebis ei ühti, vale on ka esiküljel asuv kleebis ning tegelikult on tegemist hoopis televiisoriga „Grunding“. Pole tõenäoline, et kleebised vahetati ära vanglateenistuse ametnike poolt. Seetõttu tuleb järeldada, et seda on teinud televiisorite vahetamise eesmärgil kas kaebaja ise või televiisori „Grunding“ omanik. Kohtule esitatud 26.05.2015 õiendi väidetel pole vahetuse täpne aeg ega teine pool vastustajale teada. Seega on distsiplinaarmenetluse käigus jäänud karistuse määramise seisukohalt olulised asjaolud välja selgitamata.

5. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda reguleeriva vangistusseaduse § 63 lg 4’ kohaselt võib karistuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Käesoleva vaidluse sisuks oleva distsiplinaarmenetluse algatamise põhjustatud ettekanne, milles teatati valede kleebiste avastamisest kaebaja televiisoril, on vormistatud 16.01.2015. Kuna karistus määrati 16.02.2015 koostatud käskkirjaga, on kinni peetud sellest tähtajast, milline seab karistuse määramise sõltuvusse rikkumisest teadasaamise päevaga. Sama pole aga võimalik leida rikkumise toimepanemise ajast tuleneva kuue kuu pikkuse piirangu suhtes. Eseme leidmise/äravõtmise akti nr

2494, vaidlusaluses käskkirjas ja ka teistes kohtule esitatud dokumentides sisalduva väite kohaselt võeti televiisor kaebajalt ära 25.09.2014 ning paigutati 07.11.2014 lattu. Kuna ei nähtu, et see oleks talle mingil ajal uuesti kambrisse antud, sai televiisori ja sellel olevate kleebiste vahetamine toimuda vaid enne äravõtmist. Eelnevalt juba osundatud õiendist nähtuvalt ei tea vastustaja vahetuse täpset aega. See, et vastav aeg pole teada ja seda polegi võimalik välja selgitada, on selgelt kirjas ka distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlusaluses käskkirjas. Seega ei tea vastustaja tegelikult üldse kaebajale süüks pandud rikkumise toimepanemise aega ega saanud kuidagi olla veendunud selles, et ta ei ületa rikkumise toimepanekust arvestatavat kuue kuulist tähtaega ning saab üldse karistuse määrata. Nii distsiplinaarmenetluse protokollis, vaidlusaluses käskkirjas kui kaebuse kohta antud vastuses on peetud võimalikuks, et varasematel televiisori lattu paigutamistel ja sealt väljastamistel jäi tehasekleebistega toimunu vanglateenistuse ametnikele märkamatuks. See võimaldab aga järeldada, et karistuse määramise tinginud rikkumine võis toimuda ka oluliselt varem, kui kuus kuud enne karistuse määramist. Seaduseandja ei ole näinud ette mingeid erandeid juhuks, kui rikkumise toimepanemise täpset toimumise aega ei ole võimalik välja selgitada. See aga tähendab, et karistamine ei ole lubatud, kui rikkumisega seotud asjaoludest nähtuvalt võib aegumistähtaeg olla karistuse määramise päevaks ületatud.

6. Eeltoodud järeldustel on vaidlustatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise aegumistähtaja rikkumise tõttu õigusvastane ning kuulub täies ulatuses tühistamisele. Kumbki menetlusosalistest pole oma menetluskulude kohta taotlust esitanud. Seega jäävad nende võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane