3-15-1445/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Mati Kartau, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1445 Haldusasi Tamsalu Uus Apteek OÜ kaebus Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX punkt 2 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.06.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tamsalu Uus Apteek OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Tamsalu Uus Apteek OÜ, esindaja advokaat Villy Lopman Vastustaja – Ravimiamet Kolmas isik – Euroapteek OÜ RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tamsalu Uus Apteek OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX tühistamiseks osas, millega muudeti Euroapteek OÜ tegevusluba nr

470 ja tehti järgmine otsustus: „muuta üldapteegi tegevusloal nr 470 järgnevad andmed – Haruapteegid: /…/ Lääne-Viru maakond Tamsalu vald Tamsalu linn Koidu tn 16“. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse peatada Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX p-i 2 kehtivus, millega muudeti Euroapteek OÜ tegevusluba nr 470 ja tehti järgmine otsustus: „muuta üldapteegi tegevusloal nr 470 järgnevad andmed – Haruapteegid: /…/ Lääne-Viru maakond Tamsalu vald Tamsalu linn Koidu tn 16.

Kaebaja põhistas esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sellega, et Ravimiameti vaidlustatud haldusakti kehtima jäämisel võib osutuda kaebaja õiguste kaitse ka hilisema positiivse kohtuotsusega oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebaja näol on tegemist väikese käibega minimaalse kasumlikkusega proviisorapteegiga, mis tegutseb vähese nõudlusega piirkonnas. Kaebaja ja kolmas isik jagaksid turgu, mille suurus on umbes XXXXXX inimest. Kaebajale jääks tõenäoliselt väga lühikese aja möödudes teenindada vähem kui XXXXXX klienti ja pikemas perspektiivis peaks üks apteekidest oma tegevuse lõpetama. Kaebaja apteegis töötab kaks töötajat – proviisor ja farmatseut, kelle palgad on madalamad vastava kvalifikatsiooniga tööjõu keskmistest töötasudest ning madalamad ka Eesti keskmisest palgast. 2014. a majandusaasta kasum oli kaebajal üksnes XXXXXX eurot. Kaebaja leiab, et tema õigused on kaalukamad, kui võimalik avalik huvi või Euroapteek OÜ huvid. Kaebaja huvid esialgse õiguskaitse kontekstis on apteegiteenuse osutamise jätkamine, hoidumine ebavajalike riskide võtmisest ning töötajatele töö pakkumine. Avalik huvi seisneb ühelt poolt apteegiteenuse kättesaadavuse tagamises ning teiselt poolt konkurentsiolukorra parandamises proviisorapteekide ellujäämise tagamisel ning apteegiturul kontsentratsiooni vähendamises. Kuna Euroapteek OÜ apteegi asukoht on 600 m kaugusel kaebaja apteegi asukohast, ei paranda tema apteek apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust. Ka Euroapteek OÜ ühe apteegi tegevuse peatamine ei saa olla nimetatud äriühingu majanduslikust seisukohast märkimisväärne. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja kaebuse rahuldamise korral võib aga tekkida olukord, kus Tamsalu linnas ei tegutse enam ühtegi apteeki.

2. Ravimiamet leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole vajalik, on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Tühistamiskaebus on esitatud üksnes kaebaja majanduslikest huvidest lähtudes tagamaks oma majandustegevuse konkurentsieelised. Ei saa välistada, et uue apteegiteenuse lisanduja Tamsalus võib vähendada kaebaja tulu, kuid kaebajal ei ole objektiivselt võimalik kaebusega ära hoida Tamsalus teiste apteekide avamist. Isegi kui eeldada, et olemasoleva tegevusloa muutmine osutuks keelatuks, puuduvad mis tahes muul isikul igasugused takistused uue tegevusloa alusel ja ka tegevusloa tegutsemiskoha muutmisel Tamsalus proviisorapteekide asutamiseks või nende sinna kolimiseks. Soov teatud isikute gruppi (ketiapteegid) ilmselt pahatahtlikult diskrimineerida, ei ole HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaitsmisväärne väärtus ja kaebeõiguse alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaotab Euroapteek OÜ võimaluse apteegiteenuse osutamiseks Tamsalu linnas ja teenuse osutamiseks tehtud kulutused muutuvad kohtumenetluse ajal kasutuks. Omandiga seotud nõuded on tegevusloa omajatel võimalik vastavalt üleminekusätetele vastavusse viia 2020. aastaks.

3. Euroapteek OÜ leidis, et Tamsalu Uus Apteek OÜ kaebus on selgelt perspektiivitu. Väär on kaebaja seisukoht, et olukorras, kus üldapteegi uue struktuuriüksuse (haruapteegi) asutamisel kantakse see üldapteegi tegevusloale, on tegu uue tegevusloa väljastamisega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 16 lg 2 mõttes. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise seletuskirja nr SE 615 muudatusettepaneku nr 2 kommentaaris öeldakse selgelt järgnevat: „Haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki.“. Kuivõrd kaebaja seisukoht põhines asjaolul, et üldapteegi ja haruapteegi tegevusele on seatud sama kõrged nõuded, millest tulenevalt on nimetatud tegevuslubade väljastamise menetlused sisuliselt samad ning selle tulemusel väljastatakse haldusaktiga eraldiseisev tegevusluba, siis lükkab eelnevalt mainitud seadusandja selgesõnaline vastupidine tahe nimetatud kaebaja väite ühemõtteliselt ümber. Ravimiameti 16.006.2015. a otsuse kehtima jäämine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset ega muuda seda võimatuks. Kaebaja väide, et tema näol on tegemist kergesti haavatava ettevõttega, kellel on väike käive ja minimaalne kasumlikkus, ei saa olla alus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja selle rahuldamiseks. Ravimiseaduse (RaVS) eesmärk on rahvatervise ja patsiendi huvide kaitse, mitte apteekide äritulemuste ja kasumlikkuse tagamine. Kaebaja argumendid põhinevad pelgalt spekulatsioonidel. Kaebaja leiab, et peale uue apteegi avamist Tamsalus jääks tema teenindada tõenäoliselt vähem kui XXXXXX inimest. Klientide arvu muutust ei saa ei kaebaja ega puudutatud isik mitte mingil viisil faktiliselt ette ennustada, mistõttu on selline väide puhtalt kaebaja arvamus. Ning kui kaebaja on eeldanud klientide arvu vähenemist üksnes mõneks ajaks, ei saa tõsiseltvõetavalt rääkida pöördumatust kahjust.

Samuti ei ole asjakohane väide, justkui kaasneks uue apteegi avamisega kaebaja töötajale pöördumatu kahju. Eesti apteegiturul on märkimisväärne tööjõupuudus ning vabaturu tingimustes toimiv konkurents tagab apteekritele suurema ja õiglasema töötasu ning paremad töötingimused. RavS ega MsüS eesmärgiks ei ole kellegi majanduslikeja ärihuvide kaitsmine, isegi kui selleks on proviisorist apteegiomanik. Puudutatud isiku poolt Tamsalus apteegi avamine aitab avalikku huvi tagada. Kuigi apteegiteenuse kättesaadavus ei paraneks geograafilises mõttes, paraneb see kindlasti tänu laienevale tootevalikule sortimendi mõttes. Samuti aitab konkurentsi tingimustes korreleeruv hinnatase leida optimaalseima turuhinna, mis on ühtlasi parim kõigile klientidele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneksid Euroapteek OÜ-le märkimisväärsed majanduslikult kahjulikud tagajärjed, kuna ta on teinud olulisi ettevalmistusi Tamsalus apteegi avamiseks. Apteegi avamine on planeeritud 01.07.2015 ning kõik vajalikud investeeringud ja ettevalmistused selleks on teostatud. Üüritud on ruumid, tööle on võetud personal, ruumides on teostatud vajalikke ehitusja ettevalmistustöid, apteek on varustatud kaubaga ning kolitud ruumidesse vajalik inventar ja mööbel. Antud olukord ei ole võrreldav kaebaja poolt välja toodud vaidlusega haldusajas 3-15-839, kuna praegusel juhul on tegu uue haruapteegi avamisega, mitte olemasoleva haruapteegi kolimisega, mistõttu ei saa sellise kahju tekitamist pidada põhjendatuks.

4. Tartu Halduskohtu 29.06.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt peab kohus hindama kaebuse perspektiive ja kaaluma avalikku huvi ning puudutatud isiku ja kaebaja õigusi. Avaliku huvi arvestamine vaidlustatud haldusakti osalise kehtivuse peatamise küsimuse otsustamisel tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamata jätmise tagajärgi kaebajale vaid ka peatamise tagajärgi üldsusele ja huvitatud isikule. Halduskohtu hinnangul ei raskenda Ravimiameti haldusakti kehtima jäämine kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi ega muuda nende realiseerimist ka kaebuse rahuldamise korral võimatuks.

Uue apteegi avamine Tamsalus ei too endaga automaatselt kaasa kaebaja apteegi sulgemist. Ei ole võimalik ette ennustada klientide käitumist ja leida, et pooled neist loobuksid kindlasti kaebaja apteegi külastamisest. Kaebajal, kui hetkel tegutseval apteegil, on välja kujunenud oma klientuur. Samas võib ka tavapärases majandustegevuses esineda perioode, kus ettevõtte käive langeb ka selge konkurentsi puudumise tingimustes. Kaebaja kasumi võimalik vähenemine ei saa olla põhjuseks, mis tingiks uue apteegi avamise peatamise. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei tooks ilmselt ka asja menetlemise ajal kaebajale kaasa olukorda, kus ta oleks juba kohtumenetluse ajal sunnitud oma apteegi sulgema.

Kaebaja on ise kirjutanud, et selline tagajärg võib saabuda pikemas perspektiivis. Seega ei pea halduskohus usutavaks, et see võiks juhtuda kohtumenetluse kestel, mistõttu ei osutu kaebaja õiguste kaitse ka võimaliku kohtuotsusega hilisemalt raskendatuks. Samuti ei saa avaliku huvi vastaseks pidada olukorda, kus ühe apteegi asemel tegutseb neid kaks, millega kaasneb laienev tootevalik ja konkuretsist tulenev hinnataseme langus. Kaebaja järeldused selle kohta, et kaebuse rahuldamise korral ei tegutseks tulevikus Tamsalus ühtegi apteeki, on ebatõenäolised.

Sellise ohu realiseerumine ei ole tõenäoline, kuivõrd ka muud isikud peale kaebaja ja Euroapteek OÜ võivad apteegi asutamist Tamsalu linna taotleda. Halduskohus möönab, et avatava apteegi näol on tegemist kaebaja otsese konkurendiga, kes tegutseb samas piirkonnas ja kelle tarbijad kattuvad kaebaja tarbijatega. Vaba konkurents on aga avatud turumajanduse tähtsaim alustala, mis stimuleerib majandust ja pakub ostjaskonnale samas piirkonnas ilmselt madalamate hindadega tooteid. Samas kaasneks antud juhul Ravimiameti vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamisega Euroapteek OÜ-le koheselt oluline varaline kahju.

Euroapteek OÜ on teinud investeeringud ja kandnud kulusid seoses apteegi avamisega Tamsalus 01.07.2015. Kaebajale sellest kaasnevaks võimalikuks tagajärjeks võib olla käibe mõningane vähenemine, kuid see ei kaalu üles avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Halduskohus leidis samuti, et kuigi Tartu Ringkonnakohus on analoogses haldusasjas esialgset õiguskaitse kohaldanud, ei ole ringkonnakohus oma 30.04.2015. a määruses kaalunud seda, millised tagajärjed kaasnevad Ravimiameti haldusakti peatamisega puudutatud isikule. Halduskohus märgib, et ta ei saa eelistada üht ettevõtjat teisele.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Antud juhul ei halvene kaebaja olukord, kaebaja saab oma majandustegevust jätkata ka ajal, mil Tamsalus avatakse uus apteek, halveneks hoopis Euroapteek OÜ olukord, kui kohus peataks kaevatava otsuse kehtivuse, kuna huvitatud isik on teinud olulisi ettevalmistusi Tamsalus apteegi avamiseks. Kaebuses toodud motiividel (kaebaja haavatavus, väike käive, minimaalne kasumlikkus, oletatav teenindatavate vähenemine, proviisori ja farmatseudi väike palk) on tühistamiskaebuse rahuldamine väheperspektiivikas.

Et esialgset õiguskaitset kohaldada, peab olema ette näha, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane.

5. Tamsalu Uus Apteek OÜ esitas 06.07.2015 määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 29.06.2015. a määrus ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada, s. o peatada Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX p-i 2 kehtivus, millega muudeti Euroapteek OÜ tegevusluba nr 470 ja tehti järgmine otsustus: „muuta üldapteegi tegevusloa nr 470 järgnevad andmed Haruapteegid: /…/ Lääne-Viru maakond Tamsalu vald Tamsalu linn Koidu tn 16“; Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu seisukoht, jätta esitatud taotlus rahuldamata, ekslik, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei pea olema ette näha, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane.

Samuti on kaebus selgelt perspektiivikas. Riigikohtu välja kujunenud praktikast tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-85-03, p 16, 3-3-1-10-06, p 9). Kaebaja on asjas juba alates 07.06.2015 selgitanud, et Ravimiameti tegevus on vastuolus RavS regulatsiooniga ning rikub kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja muutis 22.06.2015. a kaebuse muudatusega üksnes kaebuse taotlust, mitte aga 07.06.2015 esitatud kaebuse põhjendusi. Seega on ebaõige halduskohtu väide, et kaebaja põhjendab tühistamiskaebust vaid enda haavatavuse, väikse käibe, minimaalse kasumlikkuse, oletatava teenindavate isikute arvu vähenemise ja proviisori ning farmatseudi väikese palgaga.

Need põhjendused olid selgelt seotud vaid esialgse õiguskaitse taotlusega. Käesoleval juhul on vaidlustatud konkreetne vastustaja otsus, mille kohaselt vastustaja võimaldas ketiapteegil avada Tamsalu linnas uus apteek. Kaebaja subjektiivseks õiguseks on huvi, et kaebaja teeninduspiirkonnas ei asutataks uusi apteeke. Kaebaja õiguste kaitse ei oleks aga ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata pärast kohtumenetluse lõppemist enam mõistlikult võimalik. Kaebajal on seega esialgse õiguskaitse vajadus, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või kolmas isik teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada.

Halduskohus on ebaõigest hinnanud asjaolusid, sest uue apteegi avamine Tamsalus mõjutab kohe klientide käitumist. Kuna ümber jagamisele läheb ca XXXXXX isiku suurune kliendibaas, siis mõjutab uue apteegi avamine viivitamatult kaebaja majandustegevust. Arvestades eeltoodut ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et kaebaja teenindada jääb lähiajal ilmselgelt liiga vähe kliente. Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, et antud juhul ei halvene kaebaja olukord. Halduskohtu järeldused on ka selges vastuolus Tartu Ringkonnakohtu varasemate seisukohtadega.

Tartu Ringkonnakohus on asjas 3-15-839 pidanud pöördumatu kahju tekkimise võimalikkust usutavaks juba olukorras, kus teeninduspiirkonnas elab 9302 elanikku ning Ravimiameti otsusega siseneks piirkonna apteegiteenuse turule kolmas apteek. Nimetatud asjas leidsid kaebajad, et üks kaebaja apteekidest peab üsna tõenäoliselt oma apteegi sulgema. Tartu Ringkonnakohus pidas maksejõuetuse saabumist tõenäoliseks juba olukorras, kus ühe apteegi klientide arv oli oluliselt kõrgem, kui käesoleval juhul kaebaja senised XXXXXX klienti. Halduskohus leidis, et kaebaja huvid ei kaalu avalikku huvi üles ja avalikes huvides on, et sama piirkonda teenindaks samaaegselt mitu apteeki.

Kaebaja leiab, et vaba konkurents on oluline väärtus, kuid nimetatud väärtus ei kehti absoluutsena. Näiteks tuleb apteegiteenuse valdkonnas lähtuda avaliku huvi sisustamisel valdkonna spetsiifikast. Avalik huvi apteegiteenuse osutamisel seisneb ühelt poolt apteegiteenuse kättesaadavuse tagamises ning teiselt poolt konkurentsiolukorra parandamises proviisorapteekide ellujäämise tagamisel ning apteegiturul kontsentratsiooni vähendamises. Apteegiteenuse kättesaadavuse all ei peeta seejuures silmas ravimite kättesaadavust taskukohase hinnaga, vaid apteegiteenuse saamise võimalust geograafiliselt lähedal (RK 3-4-1-2-13, p 121).

Sellest tulenevalt ei ole kolmanda isiku turule sisenemisega kaasneva võimaliku ravimite hindade languse puhul tegemist sellise avaliku huviga, mida tuleks käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel huvide kaalumisel arvestada. Halduskohus on asjas pidanud kolmanda isiku huve äärmiselt kaalukaks. Halduskohus märkis samas lisaks, et kohus ei saa eelistada üht ettevõtjat teisele ja leidis ka, et Tartu Ringkonnakohus, rakendades asjas nr 3-15-839 esialgset õiguskaitset, ei ole kaalunud kolmandale isikule kaasnevaid võimalikke tagajärgi.

Halduskohtu selline seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga. Samuti on Tartu Ringkonnakohus 30.04.2015. a määruses asjas nr 3-15-839 kaalunud kolmanda isiku huve. Nimelt märkis ringkonnakohus, et: „enne kui turule tulija ettevõtlusvabadust ja huvi olemasoleva olukorra muutmise vastu saab pidada olulisemaks juba tegutsevate apteekide huvist olemasoleva olukorra püsimise vastu, tuleb kontrollida kohtulikult üle Ravimiameti [otsuse] õiguspärasus.“ Seega on Tartu Halduskohus on ekslikult leidnud, et Tartu Ringkonnakohus ei ole analoogses asjas kaalunud kolmanda isiku ja kaebaja huvisid.

Ringkonnakohus on selgitanud huvide kaalumise tulemust ning ära näidanud, millise hetkeni ei saa pidada turule tulija huvisid olulisemateks, kui juba turul tegutseva isiku huvisid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Arvestades eriti faktilise olukorra muutumist võrreldes 29.06.2015. a olukorraga, millal vaidlusalune halduskohtu määrus tehti, nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruses tehtud lõppjäreldusega, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et peatataks Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX p-i 2 kehtivus, tuleb jätta rahuldamata.

7. Vaidlust ei ole selles, et põhiasjas on vaidlusaluseks haldusaktiks Ravimiameti 16.06.2015. a otsus nr XXXXXX osas, millega tehti järgmine otsustus: „muuta Euroapteek OÜ üldapteegi tegevusloal nr 470 järgnevad andmed – Haruapteegid: /…/ Lääne-Viru maakond Tamsalu vald Tamsalu linn Koidu tn 16“. Kuna selle otsusega muudeti Euroapteek OÜ üldapteegi tegevusluba, siis tekkis kolmandal isikul õigus avada oma haruapteek ka Tamsalus, Koidu tn 16. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule esmalt Ravimiameti vastu keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, paludes halduskohtul sisuliselt keelata Ravimiametil haldusakti andmine või toimingu tegemine seoses Euroapteek OÜ taotlusega muuta üldapteegi tegevusluba selliselt, et taotleja saaks avada apteegi ka

Tamsalus, Koidu 16. Halduskohus tagastas 11.06.2015. a määrusega keelamiskaebuse ja jättis esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja määruskaebuse alusel tühistas halduskohus 15.06.2015. a määrusega ise oma varasema 11.06.2015. a määruse ja tegi esialgse õiguskaitse taotluse osas uue määruse, jättes sellega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seda määrust kaebaja ei vaidlustanud. 22.06.2015 muutis kaebaja esitatud kaebust ja läks keelamiskaebuselt üle tühistamiskaebusele, kuna Ravimiamet oli 16.06.2015 juba teinud eelpoolviidatud otsuse nr XXXXXX . Kaebaja esitas uuesti ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus halduskohtul peatada Ravimiameti 16.06.2015. a otsuse nr XXXXXX p-i 2 kehtivus, millega kolmas isik sai õiguse avada Tamsalus apteek, kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. 29.06.2015. a määrusega jättis halduskohus kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et ilmselt ei osutu kaebaja õiguste kaitse ka võimaliku kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse alusel hilisemalt raskendatuks. Samuti pidas halduskohus kaalumise käigus kaitsmisväärsemaks avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi, leides, et Tamsalus teise äriühingu apteegi avamise tagajärjeks võib kaebaja jaoks olla käibe mõningane vähenemine, kuid see ei kaalu üles avalikku huvi konkurentsiga kaasnevale võimalikule hinnalangusele ja pakutavate ravimite sortimendi suurenemisele ning kolmanda isiku õigust talle antud luba realiseerida ja vältida selle pikaks ajaks realiseerimata jätmisest tulenevaid võimalikke kahjusid ning ka kahjusid, mis tekiksid seoses Euroapteek OÜ poolt juba tehtud investeeringute ja kantud kuludega selleks, et Tamsalus apteek avada. Halduskohus leidis ka, et kaebuses toodud motiividel (kaebaja haavatavus, väike käive, minimaalne kasumlikkus, oletatav teenindatavate vähenemine, proviisori ja farmatseudi väike palk) on tühistamiskaebuse rahuldamine väheperspektiivikas. Samas märkis halduskohus määruse p-s 7, et kuna kohus peab lahendama esialgse õiguskaitse taotluse viivitamatult, siis ei ole koheselt võimalik kaebusele ammendavat sisulist hinnangut anda ja põhiasjas esitatud menetlusosaliste seisukohtadele antakse sisuline hinnang ikkagi kohtuotsuses.

8. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebaja kriitikaga halduskohtu nende seisukohtade osas, mis on märgitud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise alustena ja mille järgi selleks, et esialgset õiguskaitset kohaldada, peab olema ette näha, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning mille kohaselt oleks kaebuse rahuldamine kaebuses toodud motiividel (kaebaja haavatus, väike käive, minimaalne kasumlikkus, oletatav teenindavate vähenemine ja proviisori ja farmatseudi väike palk) halduskohtu hinnangul väheperspektiivikas. HKMS ei nõua, et juba esialgse õiguskaitse kohaldamisel peaks olema igal juhul ette näha, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Riigikohtu praktikast tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (vt. Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-85-03, p 16 ja nr 3-3-1-10-06, p 9). Kohus peab hindama vaid seda, kas kaebus on ilmselt perspektiivitu või mitte, s. o esialgse õiguskaitse saab perspektiivituse aspektile viidates jätta andmata üksnes siis, kui isegi ilma kaebuse põhjenduste põhjaliku analüüsita on selge, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega. Sellist motiveeritud seisukohta, mille alusel saaks esitatud tühistamiskaebuse puhul ilma igasuguste kahtlusteta väita, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega, halduskohtu vaidlustatud määruses toodud ei ole. Halduskohtu väide, et kaebus on väheperspektiivikas kaebuses toodud motiivide tõttu (kaebaja haavatavus, väike käive, minimaalne kasumlikkus, oletatav teenindatavate vähenemine, proviisori ja farmatseudi väike palk), on põhjendamata ja ka ebaõige, sest esitatud kaebusest ja selle muutmise taotlusest nähtuvalt tugines kaebaja halduskohtu poolt mainitud argumentidele üksnes esialgse õiguskaitse taotlust põhjendades, mitte aga põhikaebust esitades. Seda seisukohta, et analoogse sisuga Ravimiameti haldusakti peale esitatud kaebus ei pruugi olla ilmselgelt põhjendamatu kaebus, kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-839.

9. Samas ei too halduskohtu argumentatsiooni ebaõigsus kaebuse perspektiivikuse hindamisel veel kaasa halduskohtu 29.06.2015. a määruse tühistamist, sest nagu juba varem märgitud, tugines halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jättes ka sellele, et taotluse rahuldamisel saaksid ilmselt rohkem kahjustatud avalik huvi ja kolmanda isiku huvi. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käesolevas määruses asuda analüüsima halduskohtu selle seisukoha õigsust vaidlusaluse määruse tegemise aja seisuga ja halduskohtu viidatud seisukoha kooskõla varasema ringkonnakohtu praktikaga, sest käesolevaks ajaks on olukord võrreldes 29.06.2015. a seisuga muutunud selliselt, et alates 01.07.2015 on Ravimiameti vaidlusaluse haldusakti alusel Tamsalus reaalselt avatud ka Euroapteek OÜ Uuesilla Apteegi haruapteek aadressil Koidu tn 16.

Nimetatud asjaolu nähtub Euroapteek OÜ kodulehel olevast apteekide loetelust ja seda, et kolmanda isiku apteek Tamsalus on tõesti avatud ja reaalselt töötab, kinnitas vastusteks ringkonnakohtu järelpärimisele ka Euroapteek OÜ juhatuse liige E.J. 08.07.2015. a e-kirjas. Kuigi kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on ka pärast seda iseenesest lubatav, ei ole ringkonnakohtu hinnangul sellises olukorras taotletud viisil esialgse õiguskaitse andmine enam kooskõlas selle andmise eesmärgiga, milleks HKMS-i kohaselt on kohtumenetluse ajal isiku õiguste riive ärahoidmine, s. o olukorra tekitamine, kus põhivaidluse menetlemise ajal säiliks senine olukord ja taotlejale vaidlustatud haldusaktist või toimingust tekkivad kahjulikud mõjutused oleksid kogu menetluse ajal tõrjutud.

Võrreldes kaebuse esitamise ja halduskohtu 29.06.2015. a määruse tegemise aja seisuga esinenud faktilise olukorra säilimist kohtumenetluse ajal ei ole enam võimalik tagada, sest nagu juba eelnevalt märgitud, on see olukord muutunud seoses 01.07.2015 Tamsalus Uuesilla Apteegi haruapteegi avamisega. HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Antud olukorras tähendaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine seda, et kolmas isik peaks kohtumenetluse ajaks oma 01.07.2015 avatud apteegi Tamsalus sulgema.

See oleks ringkonnakohtu hinnangul aga oluliselt suurem avaliku huvi ja kolmanda isiku õiguste kahjustamine kui see, mida on kirjeldanud ja kaitsnud halduskohus oma 29.06.2015. a määruses olukorras, kus Ravimiameti vaidlustatud haldusakti alusel ei olnud kolmas isik apteeki veel avanud, kuigi oli selle avamiseks juba kulutusi teinud. Kuna esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes ja ei tohi koormata avalikku huvi ning puudutatud isiku õigusi rohkem, kui kaebaja õigustatud huvid ja faktilised asjaolud seda võimaldavad, siis ei ole selle andmine käesolevas olukorras ringkonnakohtu hinnangul enam võimalik, sest juba avatud apteegi sulgemine koormaks avalikku huvi ja puudutatud isiku huvi ilmselt oluliselt rohkem, kui kaebaja huvi säilitada kohtumenetluse ajaks varasem olukord, s. o olukord, kus kolmas isik ei saa kaebajaga apteegiteenuse pakkumisel konkureerida.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.06.2015. a määruse muutmata.

Mati Kartau Madis Ernits Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/