3-15-1590/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2015. a, Tartu Haldusasja number 3-15-1590 Haldusasi AS Generaator kaebus Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr XXXXX tühistamise ja Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Generaator määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja AS Generaator Esindaja adv. Hannes Olli Vastustaja Põlva vald Esindaja v.adv. Karl Haavasalu RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 19.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-8), milles taotles Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse (tl 36) tühistamist ja Põlva Vallavalitsuse kohustamist väljastada Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11 asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Lisaks palus määruskaebuse esitaja rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustada Põlva Vallavalitsust väljastama hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba esialgse õiguskaitse määruse tegemisest 20 päeva jooksul. Määruskaebuse esitaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et Keskkonnaamet seadis 04.05.2015. a korraldusega nr PVV 1-15/15/161 antud vee erikasutusloa (tl 41-50) kehtivuse sõltuvusse sellest, kas Põlva Vallavalitsus väljastab Peri paisule ja hüdrojaamale kasutusloa. Ilma vee erikasutusloata tuleks paisutus veeseaduse (VeeS) § 17¹ lg 4 kohaselt likvideerida.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.06.2015. a määrusega (tl 62-62p) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks käesoleval juhul ka õiguslikult võimalik. Kasutusloa puudumine ei too iseenesest kaasa vee erikasutusloa kehtetuks muutumist. Kui Keskkonnaamet peaks vastavasisulise otsuse tegema, on määruskaebuse esitajal õigus seda vaidlustada ning esialgse õiguskaitse korras taotleda selle haldusakti kehtivuse peatamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ennatlikult. Lisaks leidis halduskohus, et ka kasutusloa olemasolu ei välistaks seda, et Keskkonnaamet võib vee erikasutusloa tunnistada kehtetuks. Käesoleval hetkel on vee erikasutusluba kehtiv ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too kaasa seda, et määruskaebuse esitaja peaks alustama paisutuse likvideerimisega. Sellise tagajärje tooks kaasa vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise haldusakt. Halduskohus märkis ka, et Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldus on kehtiv haldusakt, mistõttu ei ole halduskohtul võimalik kohustada Põlva Vallavalitsust kasutusluba väljastama 20 päeva jooksul määruse tegemisest. Seda, kas kasutusloa väljastamisest on põhjendamatult keeldutud, tuleb hinnata asja sisulise lahendamise käigus. Lisaks kahtles halduskohus Põlva Vallavalitsuse kohustamise võimalikkuses, kuna üldjuhul saab kohustamiskaebusega taotleda vaid asja uut otsustamist haldusorgani poolt, mitte aga konkreetse sisuga haldusakti andmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule 02.07.2015 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Määruskaebuse esitaja leiab, et määrus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu ning määruse tegemisel on rikutud oluliselt menetlusnorme. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid.

Määruskaebuse esitaja jaoks on vajalik tulemus tema kasutuses oleva hüdroelektrijaama rekonstrueerimise järgne taaskäivitamine. Halduskohus leidis ebaõigesti ja vastuoluliselt, et kasutusloa puudumine ei too iseenesest kaasa vee erikasutusloa kehtetuks muutumist, sest vee erikasutusloa resolutsioonis on seatud tingimus, et vee erikasutusluba ja selle andmise korraldus tunnistatakse kehtetuks kui Põlva Vallavalitsus ei väljasta Peri paisule ja hüdrojaamale kasutusluba. Määruskaebuse esitaja jaoks on vajalik tulemus tema kasutuses oleva hüdroelektrijaama rekonstrueerimise järgne taaskäivitamine.

Hüdroenergiat ei ole võimalik toota ilma vee paisutamiseta, mistõttu hüdroelektrijaama hoone ja seadmete kasutamine kasutusloa alusel ja vee paisutamine ja hüdroenergia tootmine vee erikasutusloa alusel on määruskaebuse esitaja majandustegevuse eesmärkidel lahutamatult seotud. Kui halduskohus väidab, et kasutusloa puudumine ei too iseenesest kaasa vee erikasutusloa kehtetuks muutumist, siis on ju vastuoluline põhjendada seda väidet võimalusega vaidlustada vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamist halduskohtus ning taotleda esialgset õiguskaitset teises haldusmenetluses.

Esialgse õiguskaitse üks eesmärke ongi vältida täiendavaid menetlusi. Lisaks sellele peaks vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise kaebusel olema ka õiguslik alus. Kui vee erikasutusloa kehtivuse jätkumise eeldused ei ole täidetud ehitise kasutusloa puudumisega, siis jääb määruskaebuse esitaja jaoks arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks tulevikus kaasnev Keskkonnaameti haldusakt tühistatama ja miks peaks sellises menetluses halduskohus esialgset õiguskaitset kohaldama. Halduskohus ei ole millegagi põhistanud kohtumääruses toodud väidet, et ka kasutusloa olemasolu ei välistaks seda, et Keskkonnaamet võib vee erikasutusloa tunnistada kehtetuks.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuna Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldus nr XXXXX , millega on keeldutud kasutusloa väljastamisest, on kehtiv haldusakt, siis ei ole kohtul võimalik kohustada Põlva Vallavalitsust kasutusluba väljastama 20 päeva jooksul määruse tegemisest. Otseselt kehtiva õigusega vastuolus on halduskohtu seisukoht, et üldjuhul saab kohustamiskaebusega taotleda vaid asja uut otsustamist haldusorgani poolt, mitte aga konkreetse sisuga haldusakti andmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kommenteeritud väljaande leheküljel 693 on selgitatud HKMS § 251 lg 1 p 3 kohta järgmist:

„Kohtul on väga suur kaalutlusruum asjakohase esialgse õiguskatise abinõu valiku suhtes. Kaebaja õiguste kaitse eesmärgil võib kohus haldusorganit põhimõtteliselt kohustada kõigeks, mis on selle haldusorgani pädevus.“ Samas lõigus on selgitatud ka seda, et kui esitatud on kohustamiskaebus, siis esialgse õiguskaitsena taotletava haldusakti väljaandmise kohustamine on just rakendamiseks sobiv abinõu. Lisaks sätestavad nii HKMS § 5 lg 1 p 2 kui ka HKMS § 251 lg 1 p 3 otsesõnu, et esialgse õiguskaitse määrusega võib kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma. Antud juhul on taotletav haldusakt kasutusluba. Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus 22.09.2014 kohtuasjas nr 3-3-1-59-14 tehtud lahendis. Määruskaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on halduskohtul võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kontrollida, kas vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused kasutusloa väljastamiseks keeldumisele olid seaduslikud või mitte.

4. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuse esitaja esitatud kaebusest ilmneb, et määruskaebuse esitaja on palunud tühistada vastustaja 24.03.2015. a korraldus nr XXXXX , millega vastustaja keeldus kasutusloa väljastamisest Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele, täies ulatuses ning kohustada vastustajat väljastama kasutusluba. Selliste nõuete puhul ei saa esialgse õiguskatise kohaldamata jätmise korral osutuda õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Kaebuse rahuldamise korral kuuluksid need nõuded rahuldamisele. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei muutuks määruskaebuse esitaja õiguslik positsioon halvemaks, siis puudub pöördumatute tagajärgede kaasnemise reaalne oht. Määruskaebuse esitaja viited Keskkonnaameti 04.05.2015. a korraldusele nr PVV 1-5/15/161, millega väljastati vee erikasutusluba, ei too antud juhul kaasa esialgse õiguskaitse vajadust. Käesolevas haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastustaja on õigesti keeldunud kasutusloa väljastamisest Peri küljas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele.

Käesolevas vaidluses ei vaielda vee erikasutusloa väljastamise haldusakti üle. Võimalikud vaidlused määruskaebuse esitaja ning Keskkonnaameti vahel kuuluvad lahendamisele iseseisvalt ja eraldi kohtumenetluses. Kui määruskaebuse esitaja arvates sisaldub Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduses ebaõigeid või ebaõiglaseid kõrvaltingimusi, siis oleks pidanud määruskaebuse esitaja Keskkonnaameti haldusakti selles osas vaidlustama. Käesoleval hetkel puuduvad andmed, et Keskkonnaameti korraldus oleks kehtetuks tunnistatud või et selle korralduse kehtetuks tunnistamisega seonduvalt oleks haldusmenetlust alustatud.

Juhul, kui Keskkonnaamet siiski peaks oma 04.05.2015. a korralduse kehtetuks tunnistama, tuleb seda teha eraldi haldusaktiga, mida määruskaebuse esitajal on võimalik eraldi vaidlustada ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Juhul, kui Keskkonnaamet peaks oma 04.05.2015. a korralduse kehtetuks tunnistama, tuleb seda teha eraldi haldusaktiga ning määruskaebuse esitajal oleks võimalik seda eraldi vaidlustada ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ehitamise käigus on toimunud mitmeid minetusi. Ehitusloas määratud ehitusaluseks pinnaks on 6,0 m2, kuid kasutusloa taotluses on rajatise ehitusaluse pinnana märgitud 16 m2.

Samuti on õgvendatud ehitise rajamiseks kallast ja rajatise kindlustusosa on rajatud naaberkinnistule selleks luba omamata. Samuti on lisaks vanale veehaardele rajatud ka uus raudbetoonist veehaare. Järgitud ei ole projekteerimistingimusi ja ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kasutusloa väljastamine Peri küljas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele ei olnud kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel võimalik. Kasutusloa väljastamisest keeldumise samalaadsed alused sisalduvad ka alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku §-is 55.

Seetõttu on kaebuse eduväljavaated küsitavad.

Esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamine kasutusloa väljastamiseks, kui ehitusseaduse ja ehitusseadustiku järgi peaks kasutusloa väljastamisest keelduma, on vastuolus nii avaliku huvi kui ka seadusega.

5. Keskkonnaamet teatab vastuses kohtunõudele, et kuna Põlva Vallavalitsuse kasutusloa väljastamisest keeldumise korraldus on kohtus vaidlustatud, ei pea Keskkonnaamet mõistlikuks kohtumenetluse ajal 04.05.2015. a vee erikasutusluba kehtetuks tunnistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades, võtab kohus selle menetlusse.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/