3-15-747/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-747 Haldusasi Ruslan Kähäri (Kähär) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.07.2012 – 13.01.2015 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ruslan Kähäri määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Ruslan Kähär Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale taotluse (tl 13-14p) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses viibimisega Viru Vanglas ebainimlikes vangistustingimustes perioodil 24.07.2012 – 13.01.2015. Viru Vangla jättis 13.03.2015. a otsusega nr 6-16/6-2 (tl 15-15p) määruskaebuse esitaja kahjunõude rahuldamata.

2. 25.03.2015 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1-6) Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.06.2012 – 23.03.2015. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest kinnipidamisega mittenõuetekohases kambris 15 eurot iga Viru Vanglas viibitud päeva eest.

2 3. Tartu Halduskohus tegi 07.04.2015 määruse (tl 19-20), millega tagastas kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.06.2012 – 23.07.2012 ja 14.01.2015 – 23.03.2015 (resolutsiooni p 1); vabastas määruskaebuse esitaja kaebuselt riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 40 euro osas (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu summas 366,35 euro tasumiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohtu määruse kohaselt kuulub kaebus osaliselt tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kahjunõudes seoses ajavahemikega 24.06.2012 – 23.07.2012 ja 14.01.2015 – 23.03.2015 pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kahju hüvitamise kaebuse esitamisel seoses Viru Vanglas viibimisega ajavahemikul 24.07.2012 – 13.01.2015 kuulub 13 545 euro (903 päeva x 15 eurot) suuruse nõude esitamisel tasumisele riigilõiv summas 406,35 eurot. Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Tema isikuarve väljavõttelt (tl 16-17) nähtub, et kaebuse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vaba jääk 8,26 eurot. Lisaks nähtub isikuarve väljavõttelt, et ajavahemikul 24.11.2014 – 23.03.2015 on arvele laekunud kokku 920 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi kokku summas 105 eurot ja elektrienergia eest on tasutud 20,40 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 397,30 eurot, s.o ((920-125,40)/4x2). Käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 406,35 eurot. Menetluskulu so riigilõiv summas 406,35 eurot küll ületab määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ent kohtu hinnangul ei ole tema täielik vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud. Kinnipeetavana on määruskaebuse esitajale tagatud eluase, toit ja riided. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja tuleb vabastada riigilõivu 406,35 euro tasumisest osaliselt, s.o 40 euro osas. Määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades ei ole kohtu arvates ülejäänud riigilõivu tasumine summas 366,35 eurot talle ebamõistlikult suur kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 15.04.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 25-27) Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse punktile 2. Määruskaebuse kohaselt ei ole määruskaebuse esitajal ühelgi kohtu poolt arvesse võetud kuul detsembrist veebruarini sissetulek küündinud 366 euroni. Kohus on jätnud tähelepanuta, et enamasti on talle raha kandnud tema ema, abikaasa ja ämm, tehes ülekandeid neil olevate võimaluste kohaselt. Määruskaebuse esitaja sõnul puudub tema lähedastel määruskaebuse esitamise ajal võimalus tema toetamiseks peaaegu miinimumpalga suuruse summaga. Seega sõltuvad määruskaebuse esitaja sissetulekud täiel määral lähedaste hetkelistest finantsvõimalustest, mis käesoleval ajal on neil endil sunnitud väljaminekute olemasolu tõttu piiratud. Samuti on määruskaebuse esitaja hinnangul kohatu panna tema rahalised kohustused tema lähedaste kanda. Kohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et määruskaebuse esitaja viibib vanglas ning sellest tulenevad piirangud tema tegutsemisvabadusele. Õigusvastane on jätta isik riigipoolse abita vaid põhjusel, et ta ei suuda leida endale rahalisi vahendeid. Kohus ei ole ka märkinud, kust oleks ta pidanud nõutud summa hankima. Vaidlustatava määrusega rikkus kohus ka võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd kõigil on võrdne õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Samuti ei ole kohus tunnistanud kahjunõuet perspektiivituks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

3 6. Halduskohus ei ole eksinud HKMS-s menetlusosalisele menetlusabi andmist reguleerivate sätete kohaldamisel ning on õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist HKMS § 110 lg 1 p-i 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p-i 1 järgi. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et võttes arvesse HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, ei ole antud juhul põhjendatud vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest sellises riigilõivumäära osas, mida ta on olnud võimeline tema kahekordsest keskmisest ühe kuu sissetulekust nähtuvalt tasuma. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kriteerium on seadusandja poolt seatud kriteerium, mis aitab kohtutel veenduda selles, kas kaebaja, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid kaebuse esitamisele eelneval nelja kuu pikkusel perioodil, on oma majanduslikust seisundist tulenevalt olnud võimeline tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kontrollimiseks arvesse võtta ka määruskaebuse esitaja kontole vaatlusalusel perioodil laekunud summasid isikute poolt, kes määruskaebuse esitaja väitel teevad talle ülekandeid üksnes lähtuvalt oma hetkelistest finantsvõimalustest.

7. Kohus selgitab, et riigilõivu tasumise kohustusega on isikul võimalus arvestada juba enne kaebuse esitamist ning kui sel perioodil talle laekunud summadest nähtub, et isikul on olnud võimalik tasuda riigilõivu, ei ole tema täies ulatuses riigilõivust vabastamine põhjendatud. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et määruskaebuse esitaja on kaebuse esitamisele eelneval neljal kuul ostnud vangla kauplusest kaupa kokku 1092,03 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodud asjaolu, et määruskaebuse esitajal olid olemas rahalised vahendid halduskohtule kaebuse esitamise soovi korral ka selle eest seaduses ette nähtud riigilõivu tasumiseks. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu riigi kanda jätmine. Seega ei anna määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel teistsugusele seisukohale asumiseks ka tema väited, et käesoleval ajal puuduvad tal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 04.06.2013, nr 3-3-1-86-12, p 11).

8. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti vabastanud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

Maili Lokk Andra Pärsimägi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/