3-15-367/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-367 Haldusasi Guntars Kaziksi (Kaziks) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.03.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Guntars Kaziksi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.03.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta palub mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 18 507 eurot seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kaebuse kohaselt viibis määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes perioodil 09.11.2011 kuni 07.12.2011 ja 21.12.2011 kuni 13.11.2014. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kambris ei olnud piisavalt isiklikku ruumi ning viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, mille kohaselt on soovituslikuks miinimumiks 4m2 ning kambri pinnast tuleb maha arvata mööblialune pind. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et vangla ei väljasta nõudepesuks vajalikke vahendeid, kambri aknast ei paista loomulikku päevavalgust lauale ning alumisele narile, kunstlik valgustus asub kambri lae keskel, mitte laua kohal, öösel põleb kambris tuli, kinnipidamistingimused on erinevate eluhoonete (S-hoone ja E-hoone) vahel erinevad, vangla ei ole taganud talle kolme aasta jooksul tööd ning spordisaali saab ta kasutada üksnes üks kord nädalas. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus vabastas 04.03.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 20 eurot. Halduskohtu määruse kohaselt ei ole hoolimata majanduslike eelduste täidetusest määruskaebuse esitaja vabastamine täielikult riigilõivu tasumisest põhjendatud, kuna kavandatava menetluses osalemise edulootused on vähesed. Halduskohtu hinnangul ei saanud kaebuses väidetavad tingimused põhjustada määruskaebuse esitajale ühtegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 loetletud kahjulikku tagajärge ega riivata tema õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud tema riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude esitamisel.

EIK praktikast tulenevalt on küll 4 m2 kinnipeetava kohta kambris soovituslik standard, kuid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumisega on tegemist üksnes juhul, kui isiklikku ruumi on alla 3 m2 kinnipeetava kohta. Tartu Vanglas on minimaalsel juhul kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Määruskaebuse esitaja on ekslikult tõlgendanud isikliku ruumi mõistet EIK praktikas, olles seisukohal, et selle arvutamiseks tuleb maha arvata kambri pindalast mööbliga kaetud põrandapind. Määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt nõudepesušvammi väljastamist, kuna vanglale ei tulene ühestki õigusaktist nimetatud kohustust.

Samuti on määruskaebuse esitajal võimalik nimetatud asju soetada vangla vahendusel kauplusest. Tartu Vangla elukambrites on aken, mis on piisavalt suur selleks, et tagada elutegevuseks vajalik loomulik valgus. Lugemisvõimalus narivoodi alumisel magamisasemel ei ole isiku põhiõigus, vaid tegemist on mugavusega seonduva küsimusega. Samuti on määruskaebuse esitajal võimalik paluda valvuritel sisse lülitada kambri laevalgusti, kui päevasel ajal ei ole piisavalt loomulikku valgust. Asjaolu, et laelamp on paigutatud lae keskele, tagab valguse optimaalse jaotuse kogu kambri ulatuses.

Öist valgustust kasutatakse kambris seetõttu, et oleks võimalik teostada järelevalvet ning visuaalseks kontrolliks peab nägema kambris toimuvat. Erinevused Tartu Vangla kinnipeetavate erinevate eluhoonete vahel ei muuda ühe eluhoone kinnipidamistingimusi iseenesest õigusvastaseks. Vanglal ei ole absoluutset kohustust anda kinnipeetavale tööd. Samuti on vangla võimalusel määruskaebuse esitajat tööhõives rakendanud. Seaduses ei ole üheselt sätestatud, millises mahus tuleb tagada kinnipeetavatele võimalus tegeleda kehakultuuriga. Määruskaebuse esitajal on kehakultuuriga tegelemise võimalus lisaks spordisaali kasutamisele ka jalutuskäikudel.

Seega ei riku spordisaali kasutamise võimalus üks kord nädalas kolme korra asemel määruskaebuse esitaja õigusi niivõrd intensiivselt, et võiks tekitada määruskaebuse esitajale väärikuse alandamise tunde.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 12.03.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 46-47) Tartu Halduskohtu 04.03.2015. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus kaebaja riigilõivust vabastamist kaaludes ja otsust langetades välja toonud vaid vastustaja õigusrikkumiste kaitseks vajaliku informatsiooni. Sellega on halduskohus määruskaebuse esitaja hinnangul rikkunud uurimispõhimõttest tulenevat kohustust kõikide asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuses halduskohtul teha mitmeid päringuid selle kohta, kuidas Tartu Vangla elutingimused on kaebaja tervist mõjutanud, kuid halduskohus ei ole neid teinud, tuginedes vaidlustatud määruses üksnes vastustaja seisukohtadele. Kaebaja argumendid on aga halduskohus jätnud tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja leiab, et antud juhul on üks riigiasutus asunud kaitsma teist riigiasutust. Riigilõivust vabastamata jätmisega on halduskohus võtnud määruskaebuse esitajalt õiguse õiglasele kohtupidamisele ega ole taganud määruskaebuse esitajale põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tulenevaid õigusi. Samuti on halduskohus vaidlustatud määruses asunud ennatlikult hindama vaidluse sisulisi asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kohus järgmist.

5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et halduskohus on jätnud kaebaja poolt kaebuses esitatud argumendid tähelepanuta. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on halduskohus põhjalikult selgitanud, millistel põhjustel ta kaebaja väidetega ei nõustu. Kuivõrd kohus on määruses käsitlenud nii kaebaja kui vastustaja argumente, ei esine alust kahelda ka halduskohtu poolt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-s 2 sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõude järgimises. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu määruses esitatud põhjenduste näol tegemist asjakohaste ja kaalukate põhjendustega ning puuduvad alused heita halduskohtule ette täiendavate tõendite kogumata jätmist. Nende tõendite kogumine oleks asjakohane kaebuse sisulisel menetlemisel, kuid mitte menetlusabi andmise otsustamisel kaebuse perspektiivi hindamisel. Alusetud on ka määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et halduskohus on vaidlustatud määruses asunud ennatlikult hindama vaidluse sisulisi asjaolusid. Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 peab menetlusabi taotlejale menetlusabi andmiseks ühe eeldusena olema piisav alus eeldada, et menetlusabi taotleja kavandatav menetluses osalemine on edukas. Selle eelduse esinemise kontrollimiseks on kohtul õigus analüüsida kaebuses esitatud sisulisi väited ning võtta nende pinnalt seisukoht kaebaja õiguste rikkumise intensiivsuse ning kaebuse edasise perspektiivi osas.

6. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 06.09.2007, nr 3-3-1-40-07, p 11; RKHKm 04.06.2013, nr 3-3-1-86-12, p 11). Riigikohus on selgitanud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24). Kuivõrd halduskohus on õiguspäraselt ja põhjendatult leidnud, et kaebuse vähesed edulootused ei anna alust määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks, on halduskohus õigesti kohustanud teda tasuma osaliselt seaduses ette nähtud riigilõivu.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 04.03.2015. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

Maili Lokk Andra Pärsimägi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/