3-14-51086/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51086 Haldusasi Elle Ehrlichi (Ehrlich) kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks jätkama menetlust ning tegema otsust vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keskkonnaameti apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Elle Ehrlich Esindaja Siim Vahtrus Vastustaja/apellant Keskkonnaamet Esindajad Jane Adler, Helen Manguse, Kairit Kriis

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-14-51086.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51086.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ning kanda see V.E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja poolt kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1500 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5).

ASJAOLUD

1. Kaebajale kuulub Nõo vallas Nõo alevikus kinnistu XXXXXXX , mis külgneb Nõo ojaga. 2007. a sügisest alates on Nõo oja paisutatud, eesmärgiga rajada nn Nõo veskijärv. 16.05.2013. a korraldusega nr JT 1-15/13/348 andis Keskkonnaamet Nõo vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtivusega 17.05.2013 – 17.05.2018 Nõo oja jätkuvaks tõkestamiseks Nõo Veskijärve paisutamise eesmärgil. Kaebaja esitas koos XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute omanikega vee erikasutusloa andmise korralduse peale Keskkonnaametile vaide, mille Keskkonnaamet rahuldas 22.07.2013. a vaideotsusega nr 1- 4.1/13/356 osaliselt. 09.09.2013. a korraldusega nr JT 1-15/13/598 algatas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon vee erikasutusloa muutmise menetluse. 05.05.2014 toimus eelnimetatud menetluses menetlusosaliste koosolek, kus Keskkonnaamet selgitas, et ei muuda vee erikasutusloa tingimusi enne seda, kui võetakse muud meetmed, mis võiksid mõjutada kaebaja kinnistu veerežiimi.

2. 10.06.2014 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Keskkonnaametit jätkama vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetlust ning tegema selles menetluses otsuse.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 22.12.2014. a otsusega kaebaja kaebuse, kohustas vastustajat mõistliku aja jooksul jätkama vaidlustatud vee erikasutusloa muutmise menetlust ning mõistis Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 1035 eurot.

4. 21.01.2015 esitas vastustaja Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 26.01.2015. a määrusega menetlusse.

5. 24.04.2015 andis Keskkonnaamet korralduse nr JT 1-15/15/211, millega lõpetas vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetluse.

6. 29.04.2015 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Kaebaja hinnangul esineb Keskkonnaameti poolt 24.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/211 tegemise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks – tehtud on kaebaja poolt soovitud toiming. Kaebaja taotleb HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 1665 eurot ulatuses. Kaebaja leiab, et korralduses nr JT 1-15/15/211 esitatud kaalutlustest nähtub üheselt, et ilma vastava kohtuvaidluseta ei oleks Keskkonnaamet korraldust üldsegi teinud, kuna vastavalt 05.05.2014. a koosoleku protokollile teatas Keskonnaamet menetluse peatamisest teada andes, et lõppotsus tehakse menetluses pärast Nõo oja ja Voika tänava truubi puhastamist ja sellele järgnevaid uusi mõõtmisi. Käesolevaks hetkeks on nimetatud töödest teostatud vaid oja puhastamine, jätkuvalt on puhastamata ojal paiknevad truubid ning teostamata on uued mõõtmised. Kaebaja on samas kohtumenetluses kahtluse alla seadnud igasuguste täiendavate tõendite kogumise vajaduse. Seega saab üheselt järeldada, et kohtumenetlusest tuleneva välise surveta jätkuks Keskkonnaameti õigusvastane viivitus ka käesoleval hetkel.

7. Vastustaja nõustub taotlusele esitatud seisukohas menetluse lõpetamisega ega vaidle kaebaja taotlusele vastu. Keskkonnaamet ei nõustu aga menetluskulude tema kanda jätmisega HKMS § 108 lg 6 alusel.

- Vastustaja leiab, et kaebuses nõutud toimingu tegemine (loa muutmise menetluse lõpetamine) ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebuses vaidlustati Keskkonnaameti poolt loa muutmise menetluse peatamist. Keskkonnaamet aga ei olnud loa muutmise menetlust peatanud, vaid jätkas menetlusja uurimistoimingute teostamist, konsulteerides ja esitades järelepärimisi Põllumajandusametile, Nõo Vallavalitsusele, Maanteeametile ja ka kaebajale, kuna loa muutmise vajalikkust näitavad asjaolud polnud selged. Seega puudub ka seos kohtuvaidluse ja loa muutmise menetluse lõpetamise vahel, kuna Keskkonnaamet oleks uurimisja menetlustoimingute lõpetamise ja olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tulemusena loa muutmise menetluse lõpetanud (sh vajadusel luba muutnud).

- Loa muutmise menetluse lõpetamine oli muuhulgas tingitud kaebaja poolse konstruktiivse koostöö puudumisest Keskkonnaameti ja Nõo Vallavalitsusega ehk vee erikasutusloa omajaga, mitte kohtuvaidlusest haldusasjas nr 3-14-51086. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid kinnistu niiskusrežiimi muutust pärast Nõo veskijärve rajamist, ega ole soovinud teha koostööd ka selliste tõendite väljaselgitamiseks. Keskkonnaamet pidas vajalikuks koostöös kaebaja ja Nõo Vallavalitsusega leida võimalusi Kaebaja kinnistul kuivendustööde, sh kuivendussüsteemi taastamise tööde tegemiseks ka olukorras, kus kaebaja ei soovi enda kinnistu tavapäraseks hoolduseks vajalikke rahalisi kulutusi teha. Selline tegevus on oluline selgitamaks välja, kas kaebaja kinnistut mõjutab rajatud paisjärv või tavapärase hoolsuskohustuse täitmata jätmine (kuivendussüsteemi kinnikasvamisel). Nõo Vallavalitsus on näidanud valmisolekut kaebaja kinnistul kuivendustööde (sh kuivendussüsteemi taastamisega seotud tööde) kulude katmiseks ent sellele vaatamata ei olnud kaebaja huvitatud enda kinnistul kuivendustööde teostamisest. Selline kaebaja käitumine oli pahatahtlik, kuna takistas uurimistoimingute teostamist. Kuivendussüsteemi mittetoimimine on niiskusrežiimi mõjutav asjaolu ning vastava mõjuteguri eemaldamisel on raskendatud ka hinnangu andmine kaebaja kinnistu niiskusrežiimi mõjutavatele teguritele.

- Keskkonnaamet on kohtumenetluse ajal kogunud käimasoleva loa muutmise menetluse raames ise tõendeid, mis viitavad kaebaja kinnistu maa loomulikule liigniiskusele ehk liigniiskuse esinemisele juba enne Nõo oja paisutamist. Keskkonnaamet on uurinud ja analüüsinud neid tõendeid kogumis muude haldusmenetluse tõenditega ning jõudnud järeldusele, et ei ole alust väita, et vee erikasutusloaga nr L.VV/323245 määratud normaalpaisutustase Nõo veskijärves mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb rahuldada ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

9. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleva haldusasja esemes on kaebaja nõue Keskkonnaameti kohustamiseks jätkama vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetlust ning tegema selles menetluses otsust. Seega on tegemist kohustamiskaebusega vastavate toimingute tegemiseks (menetluse jätkamine ja otsuse tegemine). Keskkonnaamet, lõpetades 24.04.2015. a korraldusega nr JT 1-15/15/211 vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetluse, sooritas eelnimetatud toimingud, mistõttu esineb alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on menetluse lõpetamist kohtult ise taotlenud ega ole seejuures palunud menetlust jätkata toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Haldusasja materjalide pinnalt saab järeldada, et vastustaja poolt sooritatud toimingutega on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi täitnud ning õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega ei esine käesolevas asjas alust jätkata HKMS § 152 lg 2 alusel menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

10. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuivõrd kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb ka käesoleval juhul tasutud riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus peab võimalikuks tasutud riigilõiv tagastada samale arveldusarvele, millelt see on riigilõivu tasumist tõendavast maksekorralduse kviitungist nähtuvalt tasutud.

11. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega tuleb kohtul menetluskulude jaotuse üle otsustamisel võtta seisukoht selles, kas Keskkonnaameti poolt 24.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/211 andmine oli tingitud kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamisest või mitte. Juhul, kui korralduse andmine oli tingitud kaebuse esitamisest, kohaldub HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreegel ning menetluskulud kannab vastustaja. Kui aga korralduse andmine vastustaja poolt ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning vastutaja oleks korralduse andnud sõltumata kaebuse esitamisest, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuse esitamise ja toimingu tegemise vahelise seose väljaselgitamises tuleb kohtul sisuliselt hinnata, millistel asjaoludel on taotletud toiming tehtud ning arvesse tuleb võtta ka kaebuse eduväljavaateid. Põhjendamiskoormus seose puudumise osas lasub vastustajal (vt TrtRnKm 3-11-2149, p 16; K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 397).

12. Vastustaja on selgitanud, et korralduse andmine nelja kuu möödumisel halduskohtu poolt kaebust rahuldava otsuse tegemisest oli tingitud Keskkonnaameti poolt loa muutmise menetluses uurimisja menetlustoimingute lõpetamisest, mitte kohtuvaidlusest. Keskkonnaamet on käesoleva asja menetluses enne 24.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/211 tegemist läbivalt kinnitanud, et vee erikasutusloa muutmise menetlus kestis kohtumenetluse ajal ja otsuse tegemiseks oli vajalik teha täiendavaid uurimisja menetlustoiminguid. Ka halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuses kinnitas vastustaja, et ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et paisutamise mõju kaebaja kinnistu niiskusrežiimile oles seni kogutud tõenditega kindlaks tehtud, kinnitades seega kogutud tõendite puudulikkust. Keskkonnaameti 24.04.2015. a korralduses esitatud asjaolude kirjeldusest nähtuvalt on Keskkonnaamet pärast Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsust sooritanud kõnealuses vee erikasutusloa menetluses tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks üksnes ühe täiendava järelepärimise. Selleks oli 30.01.2015. a järelepärimine Maanteeameti Lõuna regioonile Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Vana-Nõo tänava aluse truubi tehnilise seisundi, parameetrite ja vee läbilaskevõime kohta. Vastuses kaebaja 12.02.2015. a järelepärimisele, milles kaebaja soovis informatsiooni juba sooritatud ja tulevaste toimingute kohta, selgitas Keskkonnaamet, et jätkab koostöös Nõo Vallavalitsusega Maanteeametiga suhtlemist selgitamaks välja Vana-Nõo tänava aluse truubi seisukorda. Rohkemate menetlustoimingute tegemist ning täiendavate tõendite kogumist vastustaja poolt enne menetluse lõpetamist haldusasja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et ka 24.04.2015. a korralduse andmise ajal ei olnud Keskkonnaamet piisavalt kogunud juurde uusi tõendeid ja välja selgitanud täiendavaid asjaolusid, mis oleksid pidanud üheselt kaasa tooma menetluse lõpetamise. Seega ei saa pidada põhjendatuks Keskkonnaameti väidet, et menetlus on lõpetatud uurimisja menetlustoimingute lõpetamise tulemusena.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei kõrvalda kahtlust menetluse lõpetamise ja kohtuvaidluse vahelise seose esinemise kohta ka vastustaja väited selle kohta, et üheks menetluse lõpetamise põhjuseks oli see, et kaebaja ei teinud Nõo Vallavalitsusega konstruktiivset koostööd. Kohtu jaoks ei ole usutav see, et menetluses, mille raames oli oluline selgeks teha, kas Nõo veskijärve paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi, oli menetluse lõpetamist tingivaks asjaoluks Nõo Vallavalitsuse ja kaebaja vahel kokkuleppe puudumine kaebaja kinnistul kuivendustööde tegemise kohta. Samuti ei pruugi pelgalt läbirääkimiste jätkumine Nõo Vallavalitsuse ja kaebaja vahel tähendada veel kaebaja poolt menetluse takistamist. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud vastustaja esitatud väited ei ole piisavad selleks, et tekitada kohtul veendumust kohtuvaidluse ja menetluse lõpetamise korralduse andmise vahel seose puudumise kohta. Pigem on asjaolude pinnalt usutav, et olukorras, kus halduskohus rahuldas kaebaja kaebuse vee erikasutusloa menetluse jätkamiseks, on halduskohtu otsus olnud üheks mõjukamaks põhjuseks Keskkonnaameti poolt menetluse lõpetamise otsuse tegemisel. Menetluskulude vastustaja kanda jätmise poolt räägivad ka asjaolud, et kaebaja kaebus on osutunud esimese astme kohtus edukaks ning hoolimata halduskohtu otsuse vaidlustamisest ei vaidle vastustaja menetluse lõpetamisele vastu. Seega ei ole vastustaja piisavalt tõendanud seose puudumist 24.04.2015. a korralduse andmise ja sellele eelneva kohtuvaidluse vahel ning esineb HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud alus menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks.

14. HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Haldusasja toimikust nähtuvalt on kaebaja kandnud käesolevas asjas menetluskulusid (v.a. riigilõiv) kokku summas 1650 eurot – halduskohtus 1020 eurot ning ringkonnakohtus 630 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu vastutajaga selles, et halduskohtus toimunud menetluses kantud õigusabikulud ei ole käesoleva asja keerukust ja mahtu arvestades kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kaebajal peab olema võimalus vastustaja seisukohtadele vastata ning selleks õigusalase abi kasutamine on kaebaja õigus. Õigusabiteenuse tasu spetsifikatsioonist nähtuv ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et kaebaja esindaja kulud ja esindamiseks kulutatud aeg oleks ebamõistlikud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud ka apellatsioonimenetluses kantud kulud osas, milles need on tasutud apellatsioonkaebusega tutvumises ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises seisneva õigusabiteenuse eest. Seevastu kohtumine kliendiga, kaasabi haldusorganile kirja koostamisel ning kirjavahetus jm suhtlus kliendiga (2,5 tundi ehk

150 eurot) ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul selline esindaja tegevus, mille eest kantud kulu tuleks vastustajalt käesoleva asja menetluses välja mõista, kuivõrd tegemist ei ole otseselt kohtumenetlusega seotud kuludega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt halduskohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulud summas 1500 eurot (1020 + 480).

15. HKMS § 155 lg 3 järgi, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas asjas tehtud Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsus tühistada.

Maili Lokk Andra Pärsimägi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/