2-14-2420/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-2420

Tsiviilasi

Condor Inkasso OÜ hagi Jelena Koroli vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

707,83 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 08. jaanuari 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Koroli apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

03. juuli 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Jelena Korol (isikukood: XXXXXX);

Vastustaja (hageja): Condor Inkasso OÜ (registrikood:

11081243); esindaja Anne Talviste

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 08. jaanuari 2015 otsus tühistada.

2. Jätta Condor Inkasso hagi Jelena Koroli vastu

rahuldamata.

3. Jelena Koroli apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta rahuldamata Condor Inkasso OÜ taotlus

Eesti Energia AS-i kiri-kinnituse (koos tõlkega) ja

jäätmeveo lepingu nr XX tõendina vastu võtmiseks

ja lugeda need dokumendid tagastatuks Condor

Inkasso OÜ-le.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Condor

Inkasso OÜ kanda.

2. Mõista Condor Inkasso OÜ-lt Jelena Koroli kasuks

menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus välja 143.10

(ükssada nelikümmend kolm eurot ja 10 senti) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Condor Inkasso OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2014 hagi Jelena Koroli (kostja) vastu võlgnevuse

590,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,38 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 07. juunist 2011 korteriomand asukohaga XXXX.

Korterelamus on moodustatud korteriühistu, kes väljastab korteriomanikele majandamiskulude

arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. Kostjal tekkis korteriomandi majandamiskulude võlg

ajavahemikul 30. aprill 2013 – 31. jaanuar 2014, mis pidevalt kasvab. Seisuga 09. aprill 2014

moodustas kostja võlg 664,63 eurot. Korteriühistu XXX 13 loovutas hagejale nõude kostja vastu

05. detsembril 2013 nõude loovutamise lepinguga summas 518,03 eurot ja 02. aprillil 2014 nõude

loovutamise lepinguga summas 145,64 eurot ning teavitas kostjat nõude loovutamisest posti teel.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Võlgnevusena toodud summad on osaliselt tasutud ning osaliselt ei

ole arvetes nimetatud teenuseid osutatud. Kostja ei ole saanud võlateatisi ega nõude loovutamise

lepingut. Nõude loovutamise lepingus ei ole kostja isikukood õige. Korteriühistu tahab raha saada,

aga tööd ei tee. Kostja ei ole nõus tasuma igakuiselt 40 senti soojuse reguleerimise eest, kuivõrd

seda ei tehta. Vett kostja ei tarbi. Kostja tasub arveid vastavalt saadud teenustele. 08. detsembril

2014 toimunud ärakuulamisel tunnistas kostja, et ei ole korteriühistu arveid perioodi 30. aprill 2013

– 31. jaanuar 2014 eest tasunud (tl 181 pöördel).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 08. jaanuari 2015 otsusega Condor Inkasso OÜ hagi J. Koroli vastu ning

mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevusena 590,25 eurot, seisuga 01. aprill 2014

sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,42 eurot ning viivise 0,02 % põhinõudest (590,25

eurot) päevas alates 10. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 300 eurot, sh tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 200 eurot ning

viivise menetluskuludelt (300 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu XXX liige, kostjal on

majandamiskulude võlgnevus hageja ees (perioodi eest 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014),

võlgnevuse summa ja majandamiskulude suuruse arvestamise üle.

Maakohus leidis, et loovutamise kehtivus ei sõltu võlgnikule teatamisest. Võlgnikule loovutamisest

teatamata jätmise tagajärjed on reguleeritud VÕS §-s 169 ning selle tagajärjeks on see, et võlgnik

võib kohustuse täita valele, s.o vanale võlausaldajale, kuid sellisel juhul loetakse, et võlgnik on

kohustuse täitnud uuele võlausaldajale. Nõue on võimalik loovutada ka kohtumenetluse ajal (TsMS

§ 210 lg 1). Nõude loovutamine on kehtiv ja kostja väide, et ta ei ole teadet nõude loovutamise kohta

kätte saanud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Maakohus leidis, et olenemata

eksimusest võlgniku isikukoodis (kostja isikukoodi asemel on lepingus märgitud korteriühistu

juhatuse liikme isikukood), on loovutamislepingust arusaadav, milline nõue, mis perioodi eest ja

kelle vastu loovutati.

Kostja kohustus tasuda majandamiskulusid tuleneb KOS § 13 lg-st 1 ning KÜS § 4 lg-st 2 ja 151

lg-st 1 ega sõltu sellest, kas korteriomanik kasutab korteris muid lisakütteseadmeid. Samuti tuleneb

KOS § 13 lg 1 sätetest üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest

kaasomandi esemele, s.o tasuma ka soojusenergia eest, mis kulub ühisruumide soojendamiseks.

Kostja ei vabane majandamiskulude kandmise kohustusest ka põhjusel, et korteriühistu poolt

tellitud tööd (torude vahetamine) võivad olla tehtud ebakvaliteetselt.

Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole majandamiskulusid tasunud ega ole viivisenõudele

vastuväiteid esitanud, on hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4 alusel

viivist nõudma. Viivis tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, s.o 74,38 eurot. TsMS § 367

kohaselt on põhjendatud ka hageja veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõue protsendina

0,02% päevas põhinõudest alates 10. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagi rahuldamise tõttu mõistis maakohus TsMS § 173 lg 1, § 405 lg 1 p 3, § 162 lg 1, § 138 lg-te

1 ja 2, § 144 p 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on kandnud menetluskulusid

300 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on õigusabikulu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja J. Korol esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu

08. jaanuari 2015 otsus tühistada täielikult ja jätta Condor Inkasso OÜ hagi läbi vaatamata või

alternatiivselt jätta Condor Inkasso OÜ hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud

apellatsioonimenetluses jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna;

2) ei olnud vastustajal õiguslikku alust apellandi vastu nõude esitamiseks, kuivõrd 02. aprilli 2014

nõude loovutamise leping ei ole allkirjastatud ning selle p-s 1.1. on märgitud teine kohustatud isik,

mitte apellant;

3) ei saa antud juhul rääkida nõude loovutamisest, sest vaatamata vastustaja hagile jätkab ka

korteriühistu sama võlgnevuse sissenõudmist;

4) toimetas maakohus kohtukutse mittenõuetekohaselt kätte apellandi alaealisele pojale;

5) ei andnud maakohus apellandile aega dokumentide esitamiseks;

6) ei kaasanud maakohus menetlusse eesti keelt mittevaldavale apellandile tõlki ega andnud

apellandile aega leida endale tõlk või eesti keelt valdav esindaja. Seega asetas maakohus pooled

ebavõrdsesse olukorda. Apellandil ei olnud võimalust oma vastuväidete nõuetekohaseks

põhistamiseks, kuivõrd ta ei saanud kohtuistungil toimuvast aru;

7) maksab apellant igakuiselt korteriühistu arveid;

8) ei ole apellant korteriühistule võlgu.

Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant taotluse võtta asja materjalide juurde 02. aprilli 2014

nõude loovutamise leping, bussipilet, XXX tõend, KÜ XXX arved alates 01. veebruarist 2014 kuni

03. jaanuarini 2015, maksekorraldused apellandi poolt jooksvate arvete tasumise kohta

korteriühistule.

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Vastustaja palub kõik menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuse kohaselt:

1) loovutas KÜ XXX nõude apellandi vastu kahes osas, s.o 05. detsembril 2013 ja 02. aprillil 2014.

Vastustajale ei ole teada, kuidas sattus apellandi kätte ilma allkirjadeta 02. aprilli 2014 nõude

loovutamise lepingu projekt;

2) jõuti 08. detsembril 2014 toimunud apellandi ärakuulamisel nõude loovutamise, loovutamise

lepingul vale isikukoodi ning võla suhtes selgusele, st et puudub vaidlus, et nõue perioodi 30. aprill

2013 kuni 31. jaanuar 2014 eest on loovutatud, et vale isikukood ei vabasta apellanti võla tasumisest.

Apellant ei vaidlustanud võla olemasolu korteriühistu ees;

3) puudub apellandi ja korteriühistu XXX vahel kokkulepe, mille alusel võiks apellant kõrvale

kalduda majandamiskulude maksmisest. Seega lasub apellandil kui korteriühistu liikmel KÜS § 151

lg 1 ja KOS § 13 lg 1 kohaselt majandamiskulude maksmise kohustus korteriühistu ees;

4) selgitas maakohus 08. detsembril 2014 toimunud ärakuulamisel menetluslikku olukorda ja

ärakuulamise iseloomu. Apellant ei väitnud, et ta ei saa toimuvast aru.

Koos vastusega esitas vastustaja allkirjastatud 05. detsembri 2013 ja 02. aprilli 2014 nõude

loovutamise lepingud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vaidlustatud maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et korteriühistu on

majandamiskulude nõude perioodil 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014 loovutanud VÕS § 164

lg 1 kohaselt vastustajale ning apellant on kohustatud täitma KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1

tulenevad kohustused uuele võlausaldajale, st vastustajale.

Apellant leiab, et vastustajal ei ole õiguslikku alust apellandi vastu nõude esitamiseks, kuivõrd

02. aprilli 2014 nõude loovutamise leping ei ole allkirjastatud ning selle p-s 1.1. on märgitud muu

kohustatud isik, kes ei ole apellant. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustaja poolt

maakohtule esitatud 05. detsembri 2013 ning 02. aprilli 2014 nõude loovutamise lepingud olid

allkirjastamata. Maakohus oleks pidanud nimetatud puudusele vastustaja tähelepanu juhtima ja

andma

võimaluse

allkirjastatud

lepingu

esitamiseks.

Vastustaja

on

koos

vastusega

apellatsioonkaebusele esitanud allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, millega on kõrvaldatud ka

apellandi poolt etteheidetav puudus lepingu dokumendis

Ringkonnakohus leiab, et nõude loovutamise lepingutes apellandi nime juures märgitud ebaõige

isikukood ei takista nõude loovutamise lepingu järgi kohustatud isiku tuvastamist ja ei anna alust hagi

rahuldamata jätmiseks. Pooled ei vaidle, et apellant on korteriomandi asukohaga XXXX omanik (tl

31), samuti selles, et XXXX omanikud on moodustanud korteriühistu. Puudub vaidlus, et apellant on

korteriühistu liige. Sellest tulenevalt on nõude loovutamise lepingust arusaadav, et korteriühistu on

loovutanud vastustajale nõuded apellandi vastu.

Asjaolu, et korteriühistu jätkab apellandi väitel loovutatud nõude sissenõudmist, ei muuda õiguslikku

olukorda ja nõude loovutuse kehtivust.

VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude

loovutamise õiguslikuks tagajärjeks on eelkõige võlausaldaja vahetumine ning nõude loovutamisega

tekib võlgnikul kohustus täita nõue uuele võlausaldajale. VÕS § 169 lg 1 kohaselt ei või võlgnik

pärast nõude loovutamisest teatamist täita kohustust vanale võlausaldajale. Ringkonnakohus tuvastas

nõude loovutuse kehtivuse. Vaidlust ei ole, et apellant on nõude loovutamisest teadlik, seega on tal

kohustus vastustaja ees ning vastustajal on õigus nõuda kohustuse täitmist endale. Nõude

tagasiloovutamise kohta andmed puuduvad. Apellant saab esitada vastavad vastuväited

korteriühistule.

8. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata selle ebaselguse ja tõendamatuse tõttu.

Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab vaidlusaluse perioodi eest täiendavalt

tasuma KÜ XXX majandamiskulusid KÜS § 151 lg 1 järgi.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagiavaldusest ei selgu hageja nõude kujunemine ja suurus,

samuti ei ole hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid. Maakohtu menetluses esitas hageja

lisaks nõude loovutamise lepingutele veel üksnes arve nr 3/110022 06. aprillist 2014, millest nähtub

saldo seisuga 01. märts 2014 summas 695, 32 eurot ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa

86,33 eurot (I kd lk 27) ning arve nr 2/110022 02. märtsist 2014, millest nähtub saldo seisuga 01.

veebruar 2014 summas 717,36 eurot ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa 105,07 eurot (I kd

lk 33). Need tõendid ei tõenda kostja vastuväidete korral hageja nõude sisu ja suurust.

Apellant on kostjana maakohtu istungil avaldanud, et ei ole teenuseid, mille eest tasumist hageja

nõuab, saanud (I kd lk 181). Apellant ei ole hagi maakohtu menetluses tunnistanud. Seetõttu on

arvestades olemasolevaid tõendeid ebaõige ja asja materjalidega vastuolus olev maakohtu järeldus,

et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees perioodil 30. aprill

2014 kuni 31. jaanuar 2014. Maakohus on hagi rahuldades rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud

kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohtu otsus ei ole rajatud asjas esitatud

tõenditele, millega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 2 sätestatut.

Maakohus on eelmenetluses rikkunud ka TsMS § 392 lg 1 p 1, 3, 4, mille kohaselt peab kohus

selgitama mh välja poolte nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Hageja ei ole hagis

välja toonud, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel

ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse nimetatud

asjaolude esitamiseks, samuti andis ringkonnakohus hagejale täiendava võimaluse esitada tõendeid

asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks (II kd lk 58).

Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja vastustajana, et tema põhinõue koosneb tasunõudest soojuse,

soojuse reguleerimise, vee arvestuse ja vee ülekulu eest, kuid hageja ei oska öelda, millistest

alasummadest täpselt põhinõue koosneb. Hageja valduses ei ole arveid, mis on korteriühistu poolt

kostjale jooksvalt perioodil 30. aprill 2013 – jaanuar 2014 esitatud ja tõendiks võla suuruse kohta on

korteriühistu koostatud tõend, kus on esitatud võlgnevuse kujunemine (Lisa 1 krediidihaldusteenuse

lepingule, II kd lk 74).

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et „hageja peab KÜS 151 lg 1 järgi tõendama,

kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist

nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki

majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste (nt kütte)

puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on

vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud

KÜS § 151 lg 1 sätestatust pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui

suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme

eluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse“.

Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks,

korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Ka ringkonnakohtu istungil vastustaja poolt viidatud

korteriühistu koostatud tõend (II kd lk 74) on oma olemuselt koondarve, ega tekita apellandile

kohustusi. Tõendamisele kuuluvaid asjaolusid (apellandile kui korteriühistu liikmele langeva osa

suurus majandamiskuludest kulu liigi kaupa perioodil märts 2013 – jaanaur 2014 ei nähtu ka 12. mai

2013 korteriühistu XXX üldkoosoleku protokollist ega ka revisjonikomisjoni 2012. aasta aruandest.

Soojusenergia müügileping ning veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping tõendavad küll

hageja väidet, et korteriühistu XXX vahendas korteriomanikele neid teenuseid (ja sellele ei ole ka

apellant vastu vaielnud), kuid ei tõenda nende mõõtmist vajavate kulude suurust vaidlusalusel

ajavahemikul, samuti korteriühistu liikmele langeva osa suurust kulu liigi kaupa.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole ka pärast ringkonnakohtu poolseid täiendavaid selgitusi

esitanud kohtule selget arvestust, milliste majandamiskulude eest, millisel perioodil ja millises

summas ta tasu nõuab, samuti ei ole hageja esitanud asjakohaseid tõendeid, siis tuleb hagi jätta

täielikult rahuldamata.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest ei saa pidada asjakohasteks AS Eesti Energia

kiri-kinnitust ja jäätmeveo lepingut, kuna vastustaja enda väitel ei nõua ta apellandilt tarbitud elektri

ja jäätmeveo kulude tasumist. Nimetatud tõendid tuleb lugeda vastustajale tagastatuteks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus KÜS § 151 lg 1 alusel esitab

korteriühistu liikme vastu majandamiskulude nõude isik, kellele korteriühistu on oma nõude

loovutanud, kehtivad uue võlausaldaja jaoks samad tõendamisstandardid, mis korteriühistulegi.

Korteriühistu liikmete poolt vaidlustatud nõuete loovutamisel tuleb sellega arvestada.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele täiendavalt veel järgmist.

9.1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on tsiviilasja hinna määranud valesti.

Hagihinna määramist põhinõude ja kõrvalnõuete järgi reguleerib TsMS § 133, mille lõige 2 kohaselt

TsMS §–s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse põhinõudele ning hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

summale. Seega on tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg-te 1 ja 2 järgi

590,25+74,38+(590,25/100*0,02*365)=707,83 eurot ning maakohus on tsiviilasja hinna määranud

õigesti.

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus toimetas kohtukutse apellandile kätte

mittenõuetekohaselt. Maakohus arvestas kostja ärakuulamise aja määramisel kostja (apellandi)

11. novembri 2014 taotlusega (tl 173) ega määranud ärakuulamist apellandi äraoleku ajale.

Vaidlust ei ole, et kohtukutse toimetati 17. novembril 2014 kätte apellandi pojale CCle (sünd.

XX.XX.XXXX), kes oli kutse vastuvõtmise ajal XXaastane. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui

menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks

ka

kättetoimetamisega

tema

eluruumis

elavale

või

perekonda

teenivale

vähemalt

neljateistkümneaastasele isikule. Seega on kutse apellandile kättetoimetatud kooskõlas seadusega.

9.3. Apellant heidab maakohtule ette tõlgi kaasamata jätmist kostja ärakuulamisele. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus apellandi 28. novembri 2014 taotluse osas tõlgi kaasamiseks

seisukoha võtnud. Taotluse lahendamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 34 lg 1 esimeses

lauses sätestatut, kuid nimetatud rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist maakohtu poolt

ega ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. TsMS § 34 lg 1 teise lause kohaselt ei pea kohus tõlki

kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.

Ärakuulamise protokollist nähtuvalt on kostja avaldused olnud kohtule arusaadavad ja need on ka

protokollitud. Apellant ei ole protokollitu osas vastuväiteid esitanud.

9.4. Apellandi väited korteriühistu igakuiste arvete tasumise kohta ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust, kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on perioodil 30. aprill 2013 kuni

31. jaanuar 2014 tekkinud võlgnevus korteriühistu majandamiskulude osas.

10. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis jäävad menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel vastustaja kanda.

Apellant on esitanud menetluskulude nimekirja (II kd lk 36), mille kohaselt on apellandi

menetluskulu suuruseks 312.90 eurot, millest postikulu 5.30 eurot, konsultatsioonikulu 170 eurot,

riigilõiv apellatsioonkaebuselt 125 eurot, panga teenustasu 2.60 eurot, sõidukulu Kohtla-Järve-Jõhvi-

Kohtla-Järve 10 eurot.

Vastustaja on seisukohal, et esitatud kulude seotust käesoleva tsiviilasjaga ei ole võimalik kindlaks

teha. Swedbank teenustasu ei ole käsitletav menetluskuluna. Ka on apellandi esitatud avaldus

allkirjastamata.

Apellandi 06. juuli 2015 avalduses ringkonnakohtule palub apellant kompenseerida sõidukulu

ringkonnakohtu istungile 12.80 ja dokumentide skaneerimise kulu 80 senti, kokku 13.60 eurot.

Vastustaja sõidukulu menetluskuluna ei vaidlusta.

Ringkonnakohus loeb apellandi põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 125 eurot, postikulu 5.30

eurot ja sõidukulu ringkonnakohtu istungile 12.80, kokku 143.10 eurot, milline kulu tuleb vastustajalt

apellandi kasuks välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et apellandil oleks kohtumenetluses olnud

esindaja, puudub esindust tõendav volikiri, ka on apellant kõik menetlusdokumendid allkirjastanud

enda nimelt. Seetõttu puudub õiguslik alus käsitleda konsultatsioonitasusid apellandi õigusabikuluna.

Sõidukulu Kohtla-Järve-Jõhvi-Kohtla-Järve on tõendamata. Swedbank teenustasu 2.60 ei ole

käsitletav menetluskuluna TsMS § 138 lg 1 tähenduses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks