3-15-1725/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-1725

Kohtuasi

taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 02.07.2015 koostas Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) taotluse, milles soovis

saada riigi kulul õigusabi enda halduskohtus esindamiseks. Seejuures ta selgitas, et 29.05.2015

toimus tema ja toidujagaja vahel intsident, millega seoses kohaldati talle samal päeval koostatud

käskkirjaga nr 6-4/283 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, tema esitas 01.06.2015 käskkirja tühisuse kindlaks tegemise nõude ja 08.06.2015 ka

vaide, kuid 01.07.2015 vaideotsusega nr 6-12/121-2 jäeti see täies ulatuses rahuldamata. Ta väitis,

et kuna käskkirja ja vaideotsusega rikuti Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis

sätestatud õigusi, soovib ta käitada õigust kohtulikule kaitsele ning esitada kaebuse käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja nõuda hiljem ka tekitatud kahju

hüvitamist. Taotlust põhjendas kaebaja väidetega, et tema võime ennast efektiivselt kaitsta on

kriminaalmenetlusega kaasneva stressi ja abituse tingimustes nõrgestatud, ta piinleb peatrauma tõttu

pidevate ja tugevate peavalude all, tal puuduvad teadmised enda iseseisvaks kaitsmiseks ja rahalised

vahendid õigusabi palkamiseks, riigi õigusabi aga võrdsustab ta vastustajaga, tagab õiglase

kohtupidamise ja õiguste tõhusa kaitse.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 ja 3

ja § 111 lg 1. Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu

kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada,

et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Riigi õigusabi andmise täpsemad alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg

1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

3. Taotluses esitatud väidetest nähtuvalt soovib kaebaja saada riigi kulul õigusabi selleks, et

vaidlustadaa tema suhtes koostatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Kohtule

teadaolevalt on tema puhul tegemist isikuga, kes on vangla õigusaktide ja toimingute peale

varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul iseseisvalt

vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Ka käesoleva taotluse väited

kinnitavad, et tegelikult on kaebaja teadlik erinevate õigusaktide olemasolust, mõistab nende sisu

ning oskab oma soove ja seisukohti piisava arusaadavusega kirja panna. Lisaks omab siinkohal

olulist tähendust asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt pole kohus

seotud kaebuse sõnastusega ning saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja

selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.

See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise,

kaebaja õiguste tõhusa kaitse, kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste

teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.

4. Eeltoodud põhjustel pole võimalik ega vajalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi

anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 1

lähtuvalt rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane