1-12-12064/217 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

8. juulil 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12064 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Margit Luga Asja läbivaatamise kuupäev 8.07.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid i suhtes N.K karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu N.K, isikukood XXX, viibib Viru Vanglasxxx Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta N.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava i suhtes N.K karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

N.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.06.2014 otsusega KarS § 213 lg 1,

§214 lg 2 p 1, § 120, § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.09.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel vähendati karistust 5 päeva võrra mõistes karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise . algus 21.02.2012 15.08.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

N.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on

2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas Jõhvisxxx. Vabanemisjärgselt kindel elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on N.K aadressiks Narva linnxxx.

Kinnipeetaval on keskharidus, mille ta . Viru omandas Murru vanglas Keila Gümnaasiumisxxx vanglas omandab hetkel

keevitaja kutset alates 02.09.2013. Keeletase omandatud kuni B1.xxx

Enne vangistust oli hõivatud mitteametliku tööga. Ametlik töökogemus 2007 aastal, mil lõi oma osaühingu, mis toimis mõned kuud. Omandatud tööoskused minimaalsed. On varasemalt karistatud vanglas tööst keeldumise eest. Väljendab tahet vabanemisel leida töökohta ning vastavalt võimalustele tasuda võlgnevusi. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi mõned korrad kuus. Kinnipeetava sõnul alkoholiga probleeme ei ole ning see tema käitumist ei mõjuta, jätkab tarvitamist ka vabanemisel. Varasemalt väärteokorras 2010 aastal karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti nähtub kohtuotsusest, et viimane kehaline väärkohtlemine toime pandud alkoholijoobes. Isikul sõnul on proovinud amfetamiini ja kanepit. Kahel korral karistatud isikut 2007 aastal NPALS rikkumise eest. Med. osakonna andmetel tegemist juhutarvitajaga, diagnoos puudub. 19.03.2013 - 02.05.2013 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". Sotsiaalprogrammist "Sotsiaalsete oskuste treening" keeldus. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglakaristust kannab teist kordaxxx. Kuriteod sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kasutatud vägivalda. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Viru Vangla ei toeta N.K karistusjärgset käitumiskontrolli.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et N.K ei esitanud vanglast vabanemisel karistusjärgse käitumiskontrollile oma võimaliku elukoha andmeid. Vanglapäringu nr 170665 vaatlusest selgus, et 2014 suvel oli kinnipeetaval võimalus elama asuda oma ema

TatjanaTxxx KakhanovichKxxxxh Kxxx Narva linn, Rakvere ( ) juurde aadressile N.K

20c-16, kus elabxxx Tatiana Txxx akhanovicxxx Tatiana

K h üksi. Telefonivestluses

Txxx akhanovichigaxxxx K selgus, et ta ei ole enam nõus N.K enda juurde elama võtma, kuna N.K reaalne vangistus saab läbi 15.08.2015 ning seejärel peaks N.K ise oma eluga hakkama saama. Rahvastikuregistri andmetel on N.K viimaseks aadressiks Narva linn.xxxx

Seega kinnipeetava pöördumisel poole on tal õigus taotleda Narva Linnavalitsusexxx sotsiaalpinda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole N.K kindlat töökohta.

Karistusregistri a

ndmetel on N.K kuus korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil.

Prokurör ei toeta N.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist . , kuna käesoleval ei ole teada isiku vabanemisjärgne elukoht

N.K , sest ei ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile kavatse elama asuda oma sissekirjutuse järgselt ema elukohas. Emaga igasugused suhted puuduvad ja

vabanemise korral kavatseb koos sõbraga lahkuda Eestist.

Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja

N.K N.K suhtes karistusjärgse i arvamustega, leiab, et

käitumiskont ei ole põhjendatud. rolli kohaldamine

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil.

N.K on kriminaalkorras karistatud 6 korda.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda N.K puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist.

Kohus leiab, et i suhtes N.K karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Vladimir

Kahhanovitš htes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. i su

/ / Loretta Pikma Kohtunik