4-15-2289/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2015 Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-15-2289 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi T.A süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. mai 2015 otsus Apellatsiooni esitajad Menetlusalune isik T.A ja tema kaitsja Ljudmila Tšeussova Menetlusalune isik T.A

isikukood XXX; elukoht XXX töökoht OÜ XXX Kaitsja Ljudmila Tšeussova Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, Narva politseijaoskond esindaja vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 8. mai 2015 otsus jätta muutmata.

2. Menetlusaluse isiku T.A ja tema kaitsja Ljudmila Tšeussova apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 8. juulil 2015. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 9. juulist 2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 9. juulist 2015.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond koostas 12.03.2015 T.A suhtes väärteoprotokolli AB1370931. Protokolli kohaselt juhtis T.A 12. märtsil 2015 kella 22.26 ajal Ida-Virumaal Narva linnas Rakvere tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.02.2015. Protokolli kohaselt rikkus T.A LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.04.2015 kohtualluvusse saatmisega määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada T.A suhtes aresti.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 8. mai 2015 otsusega tunnistati T.A süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistati

25 päeva arestiga. Karistuse hulka arvati kinnipidamise aeg 12.03.2015 kell 22.26 kuni 13.03.2012 kell 8.40. Aresti kandmise algust tuleb lugeda T.A aresti kandmisele asumisest.

3.1. Maakohus leidis, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada rahatrahviga. Kohus arvestas T.A süüd LS § 201 lg 2 järgi, rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

3.2. on väärteokorras karistatud üheksa korda. Viis neist karistustest on määratud T.A

samalaadse väärteo toimepanemise eest, s.o LS § 201 lg 2 järgi. Karistuseks on T.A-le määratud nii rahatrahv kui üldkasulik töö. Viimati mõisteti T.A-le LS § 201 lg 2 järgi 04.02.2015 toimepandud väärteo eest karistuseks arest 22 päeva. Käesolev väärtegu on toime pandud

12.03.2015, st koheselt pärast aresti ärakandmist. Eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud ja maakohus ei pidanud sellisel juhul põhjendatuks leebemat liiki karistuse mõistmist. Rahatrahvi mõistmine ei ole otstarbekas ka seepärast, et menetlusalune isik ei tööta.

3.3. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, uue väärteo toimepanemist koheselt pärast eelmise karistuse kandmist ning ka süü tunnistamist, pidas maakohus põhjendatuks mõista T.A-le karistuseks arest üle keskmise määra, kuid mitte maksimummääras, s.o 25 päeva.

Esitatud apellatsioonid ja kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

4. , kes vaidlustab 08.05.2015 otsuse Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.A mõistetud karistuse osas. Menetlusalune isik lõpetas 2008. aastal autokooli, kuid tal jäi sooritamata teooriaeksam. ARK-i tingimuste kohaselt ei tohi olla ühe aasta jooksul enne eksami sooritamist kehtivaid õigusrikkumisi. Sellepärast ei olnud võimalik T.A eksameid teha ja juhtimisõigust saada. Isik mõistab, et on viimastel aastatel valesti käitunud ja ta kahetseb siiralt. T.A soovib, et talle mõistetaks rahatrahv, sest ta ei taha kaotada tööd ega jätta hooletusse oma last. Kaebusele on lisatud tööleping, lapse sünni tõend ja õppetunnistus.

5. kaitsja L. Tšeussova, kes palub tühistada maakohtu Apellatsioonkaebuse esitas ka T.A otsus ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Karistuse mõistmisel ei arvestanud maakohus, et T.A on alaealine laps, kes võib jääda ilma ema toetuseta. Menetlusalusel isikul on seoses varasemate trahvidega tekkinud olulised võlad. Praegu on tal töökoht ja püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgnevusi tasuda. T.A on pöördunud psühholoogi poolt ja püüab tekkinud probleeme lahendada. Lisaks on menetlusaluse isiku laps haige, mistõttu tuleb tal külastada erinevaid spetsialiste. Kaitsja palub ringkonnakohtul arvestada kaebusele lisatud dokumente, mis jäid maakohtus õigeaegselt esitamata (sünnitunnistus, tööleping, kviitung rahatrahvi tasumise kohta).

6. Tartu Ringkonnakohtule esitas vastusena apellatsioonidele enda kirjaliku arvamuse kohtuvälise menetleja esindaja D. Narolin, kes jääb oma varasemate seiskohtade juurde ning nõustub Viru Maakohtu otsusega.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonides esitatud seisukohtadega ning neile lisatud dokumentidega, leiab, et Viru Maakohtu 08.05.2015 otsuses esitatud motiivid ja järeldused T.A-le mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioonid jätta rahuldamata.

8. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete selgituste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.

9. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1- 113-12, p 9.1.). Esimese astme kohus lähtus karistuse mõistmisel KarS §-st 56. Kohus arvestas, et tegemist on juba mitmenda samalaadse rikkumisega; T.A on varasemalt ja vahetult enne käesoleva süüteo toimepanemist samalaadse teo eest arestiga karistatud; isik seadis ohtu kõigi liiklejate tervise ja vara. Kohus arvestas ka karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. 10.

Ringkonnakohus on seisukohal, et karistust kergendava asjaoluna ei saa arvestada, et T.A on kunagi autokoolis käinud. Juhtimisõiguse nõude mõte on tagada, et liikluses sõidukijuhina osalevad isikud oleksid vastavate oskustega ning seeläbi oleks tagatud kõigi liiklejate turvalisus. Sealjuures kinnitab isiku valmisolekut liikluses osaleda just vastavate eksamite läbimine. T.A poolt pidev sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta kujutab endast tõsist rikkumist. Kuigi käesoleval süüteol ei olnud kellegi jaoks raskeid tagajärgi, tuleb siiski tõdeda, et need oleksid võinud saabuda.

11. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada isikut rahatrahviga, kuna selline karistus ei omaks enam soovitud mõju ja menetlusalusel isikul puudus töökoht. Kuna T.A on püütud korduvalt suunata õiguskuulekale teele erinevate vahenditega, sh ka lühema arestiga, kuid ükski neist ei ole isikule soovitud mõju avaldanud, peab apellatsioonikohus igati põhjendatuks T.A karistamist arestiga. Kohus nõustub täielikult ka sellega, et kuna varasemalt karistati T.A

22 päeva arestiga ning see soovitud tulemust ei toonud, peab preventiivseid kaalutlusi arvesse võttes seekordne arest olema pikem. Jätkuvalt uute samaliigiliste süütegude toimepanemise puhul ei ole üldjuhul võimalik kohaldada eelmiste karistustega võrreldes leebemaid karistusi. Kuigi menetlusalusel isikul on nüüd töökoht, ei tähenda see siiski, et teda tuleks karistada rahatrahviga. Esimese astme kohus on õigesti märkinud, et karistus peab omama õiguskuulekusele suunavat eesmärki ning arvestades T.A korduvaid varasemaid karistusi, ei oleks rahatrahvi mõistmine tema puhul enam otstarbekas.

12. Aresti kohaldamist ei takista ka alaealine laps. Tuleb arvestada, et tegemist ei ole enam nii väikese lapsega (sündinud 14.01.2011) ja T.A on näiteks võimalik aresti kandmise ajaks leida lapsele hoidja. Samuti on T.A võimalus otsuse täitmise käigus enne aresti kandmisele asumist KarS § 66 lg 1 alusel maakohtult taotleda karistuse kandmist ositi, näiteks kahe päeva kaupa.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

Kohtunik