3-14-50213/73 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50213 Haldusasi U.M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. novembri 2013. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr XXXXXXXXXXXXX ning Sotsiaalkindlustusameti 24. jaanuari 2014. a vaideotsuse nr XXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.M. määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja U.M. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viljandimaa Pensioniameti komisjoni 5. aprilli 1999. a otsuse nr 9 kohaselt otsustati pidada kinni U.M. le määratud lastetoetusest alates 1. maist 1999 igakuiselt 20% kuni enammakse summas 22 020,51 krooni (s. o 1407,37) täitumiseni.

U.M. esitas 24. juulil 2012 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse tõendi väljastamiseks selle kohta, miks temale makstavast peretoetusest peetakse kinni 20%. 18. augustil 2012 esitas SKA Lõuna Pensioniameti Viljandi büroo selgituse nr XXXXXXXXXXX U.M. avaldusele. Selgituses teatas SKA, et tagastamata enammakse jääk on 360,56 eurot.

SKA Tallinna büroo 22. oktoobri 2013. a teavituskirjas nr XXXXXXXXXXXXXX teatati U.M. le, et vastavalt Viljandi Pensioniameti komisjoni 5. aprilli 1999. a otsusele nr 9 ja riiklike peretoetuste seaduse § 30 lg-le 3 kuulub tema poolt tagastamisele 1. jaanuar 1995 kuni 31. märts 1999 enammakstud lastetoetus summas 322,26 eurot. 4. novembril 2013 edastas U.M. vastuväite SKA Tallinna büroo teavituskirjale.

2

SKA Tallinna büroo 15. novembri 2013. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr XXXXXXXXXXXXXX kohaselt kohustati U.M. talle õigusliku aluseta makstud peretoetus summas 322,26 eurot tagasi maksma SKA pangakontole hiljemalt 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest.

U.M. esitas SKA 15. novembri 2013. a ettekirjutuse peale vaide, mis jäeti SKA 24. jaanuari 2014. a vaideotsusega nr XXXXXX rahuldamata.

2. U.M. esitas halduskohtule kaebuse Viljandi Pensioniameti komisjoni 5. aprilli 1999. a otsuse nr 9 ning SKA Tallinna büroo 15. novembri 2013. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr XXXXXXXXXXXXXX õigusvastasuse tuvastamiseks, SKA 24. jaanuari 2014. a vaideotsuse nr XXXXXX tühistamiseks ning temalt ebaseaduslikult kinnipeetud peretoetuse summas 1085,11 eurot väljamõistmiseks. Kaebuses märkis U.M. , et talle ei ole 5. aprilli 1999. a otsust kätte toimetatud.

3. Tartu Halduskohtu 5. juuni 2014. a määrusega jäeti U.M. kaebus käiguta ning paluti selgitada, millal ta sai teada 5. aprilli 1999. a otsusest ning selle alusel teostatud kinnipidamisest.

4. U.M. esitas uue kaebuse, milles palus tuvastada 5. aprilli 1999. a otsuse õigusvastasuse, tühistada 15. novembri 2013. a ettekirjutuse ja hoiatuse ning 24. jaanuari 2014. a vaideotsuse. Ühtlasi palus kaebaja välja mõista ja tagastada talle ebaseaduslikult kinnipeetud rahasumma 1085,11 eurot. Lisaks esitas U.M. taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

5. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määrusega võeti kaebus menetlusse, anti 10-päevane tähtaeg huvitamisnõude osas tähtaja ennistamise taotlus esitamiseks ning jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. U.M. esitas 9. juulil 2014 hüvitamisnõude osas tähtaja ennistamise taotluse.

7. Tartu Halduskohtu 15. juuli 2014. a määrusega rahuldati U.M. riigi õigusabi taotlus ja määrati talle riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Lisaks andis kohus kaebajale täiendava tähtaja hüvitamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

8. U.M. esitas 30. juulil 2014 uue taotluse menetlustähtaja ennistamiseks.

9. Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrusega jäeti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks hüvitamisnõude osas rahuldamata ning vastava nõude osas menetlus ka lõpetati.

10. U.M. esitas Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a määrusega rahuldamata.

11. U.M. esitas Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a määrusele määruskaebuse. Riigikohtu 15. jaanuari 2015. a määrusega jäeti U.M. määruskaebus menetlusse võtmata.

12. Riigikohtusse saabus 14. märtsil 2015 U.M. teistmisavaldus, milles kaebaja soovis menetlustähtaja ennistamist ja menetluse taastamist hüvitamisnõuet puudutavas osas.

13. U.M. esitas 5. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule avalduse talle riigi õigusabi korras määratud advokaadi Valli Murde kõrvaldamist menetlusest. Ühtlasi märkis kaebaja, et ta soovib, et Viljandi Pensioniameti komisjoni 5. aprilli 1999. a otsus nr 9 tühistataks.

14. U.M. le riigi õigusabi korras määratud advokaat V. Murde esitas 5. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule 5. aprillil 2015 taotluse riigi õigusabi korras menetlusabi andmise lõpetamiseks haldusasjas nr 3-14-50213.

3

15. Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 lõpetati haldusasjas nr 3-14-50213 U.M. le riigi õigusabi andmine. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks. Määruse põhjendustes märgiti järgnevat: 15.1. Nii kaebaja kui tema riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud halduskohtule taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks. Advokaat V. Murde on suhte lõpetamise alusena märkinud asjaolu, et kaebaja on tema kui advokaadi suhtes usalduse kaotanud. U.M. selgitab, et advokaat ei ole tema huve piisavalt hoolikalt kaitsnud. Halduskohus leidis, et antud juhul ei esine alust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lg 4 või riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 kohaldamiseks, st advokaat ei ole kaebajat esindades olnud asjatundmatu või hooletu. 15.2. RÕS § 17 lg 1 ls 2 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kaebaja on soovinud advokaadi menetlusest kõrvaldamist, kusjuures ta ei ole soovinud endale riigi õigusabi korras uue advokaadi määramist. Sellest järeldub, et kaebaja on kaotanud huvi riigi õigusabi saamise vastu, kusjuures riigi õigusabi saamise eelduseks on isiku soov seda abi saada. Sellest tulenevalt lõpetas halduskohus kaebajale riigi õigusabi andmise. 15.3. Kaebaja on 5. aprilli 2015. a avalduses märkinud, et soovib nüüd esitada kaebuse Viljandi Pensioniameti komisjoni 5. aprilli 1999. a otsuse nr 9 tühistamiseks. Halduskohus mõistis seda soovina kaebust muuta. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Halduskohus märkis, et juba 26. augusti 2014. a määruses asuti seisukohale, et kaebajale pidi hiljemalt 5. aprillil 2000 olema selge, et talle makstakse toetust ettenähtust vähem. Tartu Ringkonnakohus nõustus selle seisukohaga ning Riigikohtu 15. jaanuari 2015. a määrusega Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrus ka jõustus. Kui hiljemalt 5. aprillil 2000 pidi kaebaja mõistma, et talle makstakse toetust vähem kui ette nähtud, pidi tal samaaegselt tekkima kahtlus, et see toimub pensioniameti otsuse alusel, kuid ta ei astunud samme selle kahtluse kontrollimiseks. 16. augusti 2012. a vastuses nr XXXXXXXXXXX on SKA viidanud 5. aprilli 1999. a Viljandi Pensioniameti komisjoni otsusele, kuid ka seepeale ei astunud kaebaja antud otsuse vaidlustamiseks vastavaid samme. Isegi kui kaebaja ei olnud nimetatud otsust kätte saanud, ei astunud ta ka samme selleks, et see otsus talle väljastataks. Seega leidis halduskohus, et nimetatud otsuse vaidlustamiseks on ilmselgelt tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning puuduvad asjaolud, mis laseksid eeldada, et oleks alust kaebetähtaja ennistamiseks, kuna tühistamisja hüvitamisnõude osas tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ei saaks käesoleval juhul oluliselt erineda. Seetõttu puudub alus rahuldada taotlust kaebuse muutmiseks. 15.4. Seega on halduskohtu menetluses jätkuvalt U.M. kaebus SKA 15. novembri 2013. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr XXXXXXXXXXXXX ning SKA 24. jaanuari 2014. a vaideotsuse nr XXXXXX tühistamiseks. Kuigi kaebaja on Riigikohtule seoses hüvitamiskaebusega esitanud teistmisavalduse, saab antud juhul lähtuda sellest, et hüvitamisnõude osas on menetlust lõpetav määrus jõustunud. Kui teistmisavaldus peaks kaebajale saama soodsa lahenduse, on seda nõuet võimalik läbi vaadata iseseisvas menetluses, kui selle läbivaatamine antud haldusasja raames ei peaks enam võimalik olema.

16. Riigikohus jättis U.M. teistmisavalduse 5. mai 2015. a määrusega nr 3-7-1-3-213-15 menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

17. U.M. esitas hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-de 1, 4 ja 5. Määruskaebuse kohaselt: 17.1. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et advokaat V. Murde ei kaitsnud kaebaja huve. 2015. a ei ole V. Murde kaebajale õigusabi osutanud ning on jätnud kaebaja e-kirjadele ja telefonikõnedele

4

reageerimata. Kohtule taotlusi esitades on advokaat jätnud sisulised taotlused esitamata. Advokaat ei süvenenud asja sisusse ning ei ole kaebajat adekvaatselt esindanud. Kaebaja taotleb talle riigi õigusabi korras määratud esindaja menetlusest kõrvaldamist. 17.2. Kaebaja ei ole soovinud kaebust muuta, vaid sõnastada juba algselt esitatud taotlus vormikohaselt, kuna advokaat jättis selle tegemata. Kaebaja on Riigikohtule esitanud teistmisavalduse ning palunud 15. jaanuari 2015. a määruse uuesti läbivaatamist. Nimelt ei esitanud advokaat kohtule kõiki vajalikke taotlusi ning seetõttu jäid kaebaja huvid kaitseta. 17.3. Halduskohtu väide, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt 5. aprillil 2000 aru saama, et talle on kahju tekkinud, on oletuslik. Kaebaja ei oleks aasta jooksul pidanud märkama, et tema arveldusarvele laekub vähem raha. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei kontrollinud ametnike tööd, kusjuures ametnikud ei märganud nelja aasta jooksul, et nad maksavad kaebajale ekslikult rohkem raha. Kaebaja ei osanud kahtlustada, et riik võiks raha väljamaksmisel eksida. Raha nõuti esmakordselt tagasi alles SKA Tallinna büroo 15. novembri 2013. a ettekirjutuses ja hoiatuses. Kaebaja ei ole saanud 5. aprilli 1999. a otsust. 17.4. On ebaõiglane, et täitemenetluse tulemina võetaks kaebajalt ära kogu talle laekuv raha, mistõttu jääb kaebaja ilma toidust ja esmastest vajadustest arstiabile. Kaebajal on kohustus maksta eluasemelaenud ning lepingu alusel kannab pank selle igakuiselt kaebaja arvelt maha.

18. U.M. esitas 23. mail 2015 taotluse riigi õigusabi määramiseks ning märkis taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamine halduskohtumenetluses.

19. Tartu Halduskohtu 28. mai 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati U.M. määruskaebus osas, milles sellest nõutakse Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsioon p 5, millega kohtuistungi ajaks määrati 28. juuli 2015, tühistamist. Määruse resolutsiooni p-ga 2 võeti menetlusse U.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale ning määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti määruskaebus vastavas osas rahuldamata ning edastati läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Määruses märkis halduskohus, et 23. mail 2015 esitatud riigi õigusabi taotluse osas võtab ta seisukoha pärast seda, kui Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p 1 on kas jõustunud või kõrgema kohtu poolt tühistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruses esitatud põhjendustega, mis puudutavad riigi õigusabi lõpetamist ja kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 2013 lg 3 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

21. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene