2-15-105855/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-15-105855

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada ERGO Insurance SE ja V N kompromiss järgnevalt: 1.1. V N kohustub tasuma liikluskahju 2 879 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot 31 senti ja pool ERGO Insurance SE poolt tasutud riigilõivust 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot 50 senti ehk kogusummas 3 016 (kolm tuhat kuusteist) eurot 81 senti ERGO Insurance SE arvelduskontole nr xxx igakuiste maksetena 50 (viiskümmend) eurot kuus alates 15. juulist 2015 kuni nõude täies ulatuses tasumiseni. 1.2. Menetluskulud kannavad pooled ise. 1.3. Pooled tunnistavad ERGO Insurance SE õigust sundtäitmise kohaldamiseks juhul, kui V N ei tasu eelpool nimetatud summasid tähtaegselt.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-105855 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta ERGO Insurance SE menetluskuludest pool ERGO Insurance SE poolt tasutud riigilõivust 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot 50 senti V N kanda ja ülejäänud ERGO Insurance SE menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta V N menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Kohtuasja number 2-15-105855 Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi ERGO Insurance SE hagi V N vastu liikluskahju nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: ERGO Insurance SE (rk 10017013) Hageja esindaja: Kairi Koppel (lepinguline esindaja) Kostja: V N (ik xxx)

2-15-105855

2(3)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-15-105855, ERGO Insurance SE hagi V N vastu liikluskahju nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et poolte vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Hageja menetluskuludest pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust jääb kostja kanda ja ülejäänud hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

2-15-105855

3(3) menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seetõttu ei esitanud menetlusosalised menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamine

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik