3-14-53238/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedAleksandr Streltsov esitas 15. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. A. Streltsovil olid 2014. a novembris terviseprobleemid, mille suhtes ta ei
Legislator headnote
AI generated3-14-53238/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Aleksandr Streltsov esitas 15. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. A. Streltsovil olid 2014. a novembris terviseprobleemid, mille suhtes ta ei
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R
U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-53238
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a
määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aleksandr Streltsov esitas 15. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
tegevuse peale. A. Streltsovil olid 2014. a novembris terviseprobleemid, mille suhtes ta ei
saanud vajalikku meditsiinilist abi, kuigi ta andis oma probleemist valvurile märku. A. Streltsov
esitas 19. novembril 2014 Viru Vanglale kahjunõude, kuid Viru Vangla keeldus 8. detsembri
2014. a kirjaga nr 6-16/292-2 A. Streltsovi venekeelset kahju hüvitamise taotlust läbi vaatamast.
Kaebuse kohaselt rikkus vangla kaebaja õigusi ja vabadusi, alandas tema inimväärikust,
diskrimineeris teda ning tekitas talle moraalset ja füüsilist kahju. A. Streltsov märkis, et kohus
tuvastaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, mõistaks Viru Vanglalt välja talle tekitatud kahju
ning keelaks Viru Vanglal tema õigusi ja vabadusi rikkuda.
2. Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2015. a määrusega tagastati A. Streltsovi hüvitamiskaebus
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni
nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebaja keelamisnõue
tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2015. a määruse
tühistamiseks. Määruskaebuses palus kaebaja end riigilõivu tasumisest määruskaebuse
esitamisel vabastada.
4. Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti A. Streltsovi
taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:
4.1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtu määruse peale
määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi taotlus lahendamisel juhindutakse
HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1, st riigilõivu tasumisest vabastamiseks
on tarvis tuvastada isiku maksejõuetus konkreetses haldusasjas ning lisaks peab esinema piisav
alus eeldamaks, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
4.2. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 26. aprillil 2015, seega tuleb
HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks kindaks teha ja arvesse võtta
kaebaja sissetulek ja kulud ajavahemikul 26. detsember 2014 kuni 25. aprill 2015. Kaebaja
vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et vaadeldaval ajavahemikul tal sissetulek puudus.
Samas oli määruskaebuse esitamise seisuga tema konto jääk 242, 62 eurot. Halduskohus leidis,
et kaebajal on piisavalt raha riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole talle
menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise näol lubatav. Vastava aluse tuvastamise tõttu
puudus vajadus hinnata kaebuse eduväljavaateid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. juuni 2015. a
määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt RLS § 22 lg 1 p 10 järgi
määruskaebuselt riigilõivu ei võeta. A. Streltsov viitas määruskaebuse esitamisel, et riigilõivu ei
pea maksma, kui isik on esitanud kaebuse ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega
tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamiseks (RLS § 22 lg 3) ning moraalse ja
kehalise kahju hüvitamiseks (RLS § 22 lg 1 p 11).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
16. juuni 2015. a määruse resolutsiooni punktiga 1 ning ei pea vajalikuks korrata määruses
esitatud põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja HKMS § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna
alust halduskohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
siiski järgnevat.
7. A. Streltsov on vaidlustanud halduskohtu määrust, millega tema kaebus tagastati tervikuna.
Nimetatud määrusele määruskaebuse esitamisel tuleb isikul tasuda riigilõivu vastavalt RLS § 60
lg-le 6, st tegemist ei ole RLS § 22 lg 1 p 10 mainitud juhuga, mis näeb riigilõivuvabastuse ette
menetlusabi taotluse läbivaatamisel ja selles asjas määruskaebuse esitamisel.
Ringkonnakohus märgib, et ilmselt on A. Streltsov määruskaebuses viidanud riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamise alustena ka RLS § 22 lg 1 p-dele 4 ja 12, kuid on nende asemele
ekslikult märkinud RLS § 22 lg 3 ja § 22 lg 1 p 11. Samas ei ole ka viidatud alused käesoleval
juhul kohaldatavad, kuna nagu juba eelnevalt mainitud, tuleb isikul kaebuse tagastamise
määrusele määruskaebust esitades tasuda nõutav riigilõiv.
8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 16. juuni 2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/digitaalselt allkirjastatud/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene