Legislator Case Law & Legislation
3-15-1310/18 AI generated

3-15-1310/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-1310/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 19.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis Tartu Vangla 08.05.2015. a käskkirja nr 6-2/573 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga

Legislator headnote

AI generated

3-15-1310/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirja nr 6-2/573 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application visa vat fraud investigation application and registration procedure licensing procedure tibetan asylum request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Andra Pärsimägi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1310

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 08.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/573 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus (resolutsiooni

p 1)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määrus

vaidlustatud osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 19.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse,

millega nõudis Tartu Vangla 08.05.2015. a käskkirja nr 6-2/573 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga

karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega selle eest, et ta kattis korduvalt

kambris kinni valvekaamera ja eiras vanglaametniku seaduslikke korraldusi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 29.05.2015. a määrusega kaebuse, kuna kaebajal oli halduskohtule

kaebuse esitamise aja seisuga kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

3. Kaebaja esitas 12.06.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a määruse

tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise eest nõutava

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 19.06.2015. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis määruskaebuse

käiguta ning andis kaebajale riigilõivu, 15 eurot, tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse

kättesaamisest (resolutsiooni p 2).

Määruse põhjenduste kohaselt tasutakse Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi kohtu tehtud määruse

peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitas riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi

taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 3 kohaselt isikule ei

anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike

võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki.

Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist leidis halduskohus, et käesolevas asjas ei ole

põhjendatud kaebajale menetlusabi andmine, kuna esitatud 12.06.2015. a määruskaebuse

edulootused on vähesed põhjusel, et kaebajal oli halduskohtule kaebuse esitamisel läbimata

kohustuslik kohtueelne kord.

Halduskohus viitas ka sellele, et kaebaja poolt määruskaebuses halduskohtule esitatud

seisukohtadest nähtuvalt tuleb kaebaja hinnangul kaebuse tagastamise määrus tühistada, kuid N.

Lilitškin ei ole määruskaebuses selgitanud, milles seisneb 29.05.2015. a määruse õigusvastasus.

Selle asemel selgitas N. Lilitškin määruskaebuses kaebuse asjaolusid. Halduskohus asus kaebuse

tagastamise määruses, tuginedes Tartu Vangla 28.05.2015. a vastusele, seisukohale, et N. Lilitškinil

on kohtule esitatud tühistamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas,

et käesolevas asjas on tühistamisnõudega kohtusse pöördumise eelduseks, et kohtueelne menetlus

oleks läbitud juba enne kohtusse pöördumist. Sellised asjaolud kaebaja aga tõendanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad N. Lilitškinil 29.05.2015. a määruse peale esitatud määruskaebusel

eduväljavaated, leidis halduskohus. Ühtlasi puudub sellest tulenevalt ka alus kaebajale menetlusabi

andmiseks määruskaebuse esitamisel ja tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel. Juhul, kui kaebaja soovib vaatamata halduskohtu hinnangule tema määruskaebuse

väheste edulootuste kohta, et tema määruskaebus kohtus menetlusse võetaks, tuleb tal tasuda

määruskaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 19.06.2015. a määruse selle osa peale, millega ei rahuldatud

tema menetlusabi taotlust, määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest 12.06.2015. a määruskaebuse esitamisel, kuna see takistab asja

edasist menetlust. Kaebaja leiab esitatud kaebuse põhjendusena, et võimud rikkusid PS § 12, 17 ja

18. 6. Tartu Halduskohus jättis 03.07.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle 06.07.2015 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest 12.06.2015. a määruskaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitamisel

tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Samuti on kohtul HKMS § 110 lg 1 p 1 ja

§ 111 lg-te 1-3 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte,

arvestades kavandatava menetluses osalemise edukuse eeldusi. Halduskohus on asja materjalide

pinnalt õigesti järeldanud, et olenemata kaebaja võimalikust majanduslikust seisundist ei ole

käesolevas asjas põhjendatud talle menetlusabi andmine, kuna esitatud 12.06.2015. a

määruskaebuse edulootused on vähesed põhjusel, et kaebajal oli halduskohtule tühistamiskaebuse

esitamisel läbimata kohustuslik kohtueelne kord.

Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et temalt riigilõivu tasumise

nõudmine takistab asja edasist menetlust. Riigilõivu tasumise üldise kohustuse ja edasikaebustelt

riigilõivu tasumise nõude kehtestamise eesmärk on muuhulgas ka sisutute või menetluslikke

nõudeid eirates esitatud kaebuste kohtumenetlusest kõrvaldamise võimaldamine. Eeltoodut

arvestades on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult viidanud sellele, et kui kaebaja

soovib selgelt väheste edulootustega määruskaebuse menetlusse võtmist kohtus, tuleb tal selleks

tasuda määruskaebuse esitamisel nõutav riigilõiv

9. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 19.06.2015. a määruse vaidlustatud osas muutmata.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/