3-15-1724/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-1724

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1724 Haldusasi A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus.

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.E. esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Edastada määrus A.E.ule, Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 (menetlusabi andmine) peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. A.E. esitas 7. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 6. juuli 2015 käskkirja nr 5-1/1739 täitmise peatamiseks. Kõnealuse käskkirjaga otsustati lukustada vangla neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite uksed alates

6. juulist 215 kella 17.00-st kuni asjaolude välja selgitamiseni. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on kambrite lukustamine vajalik, et paremini tagada järelevalve teostamine kinnipeetavate üle ning selgitada välja 3. juulil 2015 vangla sööklast noa kadumisega seotud asjaolud. Käskkirjas märgitakse, et vangla töötavad abitöölistena ka sektsiooni 4-2 kinnipeetavad. A.E. on seisukohal, et kambrite lukustamine on õigusvastane ja ebaproportsionaalne meede ning on esitanud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 7. juulil 2015 vaide. Taotleja peab esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kuna vaideja kohtumenetlus võivad kesta pikalt ning kambrite lukustamisest kaebajale tingitud täiendavad piirangud ei ole tagantjärgi korvatavad. Samas on A. E. esitanud taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Juhindudes HkMS §-des 110 ja 112 sätestatust, leian, et menetlusabi taotlus tuleb rahuldada. Menetlusabi taotluses sisalduvate kaebaja majandusliku seisundi andmete kohaselt on kaebaja maksejõuetu ega suuda riigilõivu tasuda.

3. Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Eeldades, et A.E. on vanglale esitatud vaides tuginenud samadele asjaoludele, nagu esialgse õiguskaitse taotluses, ei saa vaiet pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sel põhjusel. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda ka sellega, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kambrite lukustamine kujutab endast täienevat vabaduspiirangut võrreldes kinnipeetava suhtes vanglas tavapäraselt kohalduvate piirangutega, sellise täiendava piirangu mõju on vahetu ning sellest tingitud ebamugavusi ei ole põhimõtteliselt hiljem võimalik korvata muul moel kui kahju hüvitamise teel. Kohtupraktikas on asutud üldiselt asutud seisukohale, et hilisem kahju hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.

4. Antud juhul tuleb taotlus rahuldamata jätta aga ülekaaluka avaliku huvi tõttu (HkMS § 249 lg 3). Avalikuks huviks on vanglas korra ja julgeoleku tagamine. Asjaolu, et vangla sööklast on kadunud nuga, mis võib olla sattunud mõne kinni peetava isiku valdusesse, kes võib seda kasutada korrarikkumiste toime panemiseks ja teistele vanglas viibivatele isikutele või iseendale vigastuste tekitamiseks, õigustab üldjuhul täiendavate julgeolekumeetmete võtmist ning kinni peetavate üle põhjalikuma järelevalve teostamist. Pädevus otsustada täiendavate julgeolekumeetmete vajalikkuse üle on esmalt vanglateenistusel. Esialgse õiguskaitse korras selliste meetmete keelamine võiks kõne alla tulla siis, kui võetud meetmed oleks ilmselgelt ebaproportsionaalsed või mittevajalikud. Antud juhul seda väita ei saa. On ilmne, et kinnipeetavate teatav eraldamine, millele kambrite lukustamine suunatud on, aitab tõhusamalt teostada järelevalvet nende tegevuse üle. See, et vanglateenistus ei ole eelnevalt teostanud kõiki võimalikke läbiotsimisi või ei ole väidetavalt kaduma läinud nuga piisavalt kiiresti otsima hakanud, ei muuda kambrite lukustamist ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Täiendavad piirangud, nagu kambrite lukustamine, ei või olla ebamõistlikult pika kestusega, ent antud juhul toimus kambrite lukustamine vähem kui ööpäev tagasi, mistõttu ei saa antud juhul selle meetme ilmselgelt ebamõistlikust kestusest rääkida. Antud juhul ei ole kaebajale käskkirjast tulenevad täiendavad piirangud sedavõrd intensiivsed, et õigustaksid vangla julgeoleku kui kaaluka avaliku huvi tagamiseks võetud meetme keelamise esialgse õiguskaitse korras. Seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik