3-15-1700/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-15-1700/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1700 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba 1) taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 31 000 eurot A.S.ile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe ja 2) taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 18 500 eurot A.S.ile (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 636102, katastritunnusega 56201:001:1240, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja. 2. Sekretäril edastada määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.S.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD 1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 03.07.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek summas 31 000 eurot A.S.ile kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe ja kohtulik hüpoteek summas 18 500 eurot A.S.ile kuuluvale
2(8) kinnisasjale registriosanumbriga 636102, katastritunnusega 56201:001:1240, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt: 1.1. Maksuhalduri menetluses on hetkel SPS Arendus OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. SPS Arendus OÜ (registrikood 10959040) on äriregistris registreeritud 23.07.2003. Äriühingu juhatuse liikmeks oli alates 23.07.2003 kuni 10.12.2014 A.S.. Maksuotsustega nr 12.2-3/18570- 10 ja nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud maksude arvestamise perioodil oli äriregistri andmetel SPS Arendus OÜ põhitegevusalaks ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, enda kinnisvara ost ja müük ning lisategevusaladeks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, lisaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Seisuga 02.07.2015 on SPS Arendus OÜ maksu koguvõlg 45 937,96 eurot, sh intress 11 595,95 eurot. Maksuvõlg summas 34 418,81 eurot koosneb 22.12.2014 maksuotsusega nr 12.2- 3/18570-10 ja 30.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud tasumata maksudest, mille maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kogu ulatuses A.S.ilt välja nõuab. Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena SPS Arendus OÜ endiselt juhatuse liikmelt välja ka intressi summas 8978,68 eurot. See intressivõlg kujunes ajal, kui A.S. oli SPS Arendus OÜ juhatuse liige ehk kuni 10.12.2014, kuna selle ajani pidi A.S. tagama äriühingu kohustuste täitmist. Seega nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena kokku 43 397,49 eurot. Maksuotsusega nr 12.2-3/18570-10 tuvastatud asjaolude osas märgib maksuhaldur, et kontrollis MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt maksuhalduri 15.10.2013 korraldusele nr 12.2-3/18570-2 SPS Arendus OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil august 2013. Kontrolli käigus selgunud andmeid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et, Byggnor Group OÜ (reg.k 12192694) ei osutanud SPS Arendus OÜ-le 01.08.2013 arvel nr 320 märgitud ehitusteenust summas 18 000 eurot, mistõttu oli tegu võltsarvega. Tegelikkuses osutasid nimetatud teenust kas SPS Arendus OÜ enda töötajad, isikud J. B. ja A. B. või keegi tundmatu kolmas isik. Sellest tulenevalt puudus SPS Arendus OÜ-l õigus maksustamisperioodil august 2013 õigus maha arvata sisendkäibemaksu summas 3000 eurot. Samuti kajastas SPS Arendus OÜ seda alusetult väljastatud arvet oma raamatupidamises ning tegi oma arvelduskontolt 27.08.2013 18 000 euro suuruse väljamakse, mis kvalifitseerub ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Sellelt summalt peab SPS Arendus OÜ maksma tulumaksu 4784,8 eurot. Kokkuvõttes kohustati antud maksuotsusega SPS Arendus OÜ-d tasuma kokku 7784,8 eurot. Maksuotsusega nr 12.2-3/015366-15 tuvastatud asjaolude osas selgitas maksuhaldur, et kontrollis MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt 17.04.2013 korraldusele nr 12.2-3/15366- 2 SPS Arendus OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil märts 2013. Kontrolli käigus selgunud andmeid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et: 1) SPS Arendus OÜ märtsikuu 2013 käibedeklaratsioonil on sisendkäibemaksu deklareeritud summas 10 998,92 eurot, kuid esitatud arvetest tuleneb, et sisendkäibemaks on summas 10 999,16 eurot. Tulenevalt eelnimetatud andmetest on SPS Arendus OÜ käibemaksudeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu 0,24 eurot vähem. 2) Allse Grupp OÜ (reg.k 12264365) poolt 20.02.2013 väljastatud arve nr 130220-1, mille kohaselt on Allse Grupp OÜ osutanud SPS Arendus OÜ-le kaevetöid, puude langetamise, kändude juurimise ja utiliseerimise teenust summas 6877,20 eurot (sh käibemaks 1146,20 eurot), on võltsarve ning Allse Grupp OÜ ei osutanud tegelikkuses SPS Arendus OÜ-le nimetatud teenust. Tegelikkuses tellis SPS Arendus OÜ neid töid tundmatult kolmandalt isikult. 3) Byggnor Group OÜ (registrikood 12192694) poolt 11.03.2013 väljastatud arve nr 266, mille kohaselt on Byggnor Group OÜ SPS Arendus OÜ-le osutanud vundamendi ehitustöid, majakarbi fiboja laepaneelide paigaldust, katuslae, varikatuse ja tehnoruumi ehitust summas 58 932 eurot (sh käibemaks sh käibemaks 9822 eurot), on võltsarve ning nimetatud teenust Byggnor Group OÜ
3(8) SPS Arendus OÜ-le osutanud ei ole. Tegelikkuses tellis SPS Arendus OÜ ehitustöid J. B. ja A. B. või nende tööandjalt, kelleks on tundmatu kolmas osapool. 4) Rautakesko AS-lt 26.03.2013 arve nr 027686 alusel soetatud rasvapallid tihastele ei ole ettevõtluse ja maksustatava käibega seotud kulu, seega sellelt arvelt sisendkäibemaks 0,58 eurot KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt mahaarvamisele ei kuulu. Eelnevast tulenevalt puudub SPS Arendus OÜ-l õigus maksustamisperioodil märts 2013 maha arvata sisendkäibemaksu kokku summas 10 968,78 eurot Allse Grupp OÜ ja Byggnor Group OÜ nimel vormistatud alusetute arvete alusel. Samuti tegi SPS Arendus OÜ Byggnor Group arve nr 266 alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 58 932 eurot ning nimetatud summalt kuulus arvestamisele ja määramisele tulumaks kokku summas 15 665,47 eurot. Kokkuvõttes kohustati maksuotsusega SPS Arendus OÜ-d tasuma 26 634,01 eurot. 1.2. Seisuga 03.07.2015 on nimetatud maksuotsustega määratud maksusummad täies ulatuses tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt omab SPS Arendus OÜ pangakontot Swedbank AS-s. 12.02.2015 väljastas maksuhaldur Swedbank ASile SPS Arendus OÜ maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks korralduse äriühingu arvelduskonto arestimiseks. Swedbank AS vastuse kohaselt oli kontojääk 12.02.2015 kella 14:59 seisuga 18,02 eurot. Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust ja X-tee kaudu ligipääsetavast Maanteeameti liiklusregistri andmebaasist tulenevalt ei oma SPS Arendus OÜ registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Lisaks on koostatud intressinõuded, mis on SPS Arendus OÜ-le edastatud ja mille SPS Arendus OÜ on kätte saanud. Maksuhaldur märgib, et 17.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3841 kuulutati välja SPS Arendus OÜ pankrot. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur maksuotsustega määratud maksunõudeid kohtutäiturile edastanud. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SPS Arendus OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril MKS § 96 lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. 1.3. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega SPS Arendus OÜ endise juhatuse liikme A.S.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib A.S. koos SPS Arendus OÜ-ga solidaarselt vastutada maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud SPS Arendus OÜ maksukohustuste ning intressivõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. SPS Arendus OÜ-le maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud A.S.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur on tuvastanud, et A.S. tegeles kontrollitaval perioodil juhatuse liikmena SPS Arendus OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisega. Ta oli SPS Arendus OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksukorralduse seadusest ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul ka SPS Arendus OÜ juhatuse liikmelt A.S.ilt. Seega on kontrolli võimalikuks tulemuseks vastutuskohustus. Üksikjuhtumite kontrollide käigus tuvastatud asjaoludest tulenevalt teadis SPS Arendus OÜ, et kajastab 2013.a märtsija augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid ning esitab nende andmete kinnituseks dokumente, mis ei ole kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. Lisaks on SPS Arendus OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.
4(8) A.S. on äriühingu juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada SPS Arendus OÜ maksukohustusi. Lisaks on tema tegevuse tulemusena SPS Arendus OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Maksuhaldur on seisukohal, et A.S.i eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale. SPS Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S.i tegevuse ja SPS Arendus OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt SPS Arendus OÜ-ga. Tuginedes SPS Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.S. on SPS Arendus OÜ juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on A.S.i solidaarne vastutus SPS Arendus OÜ maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses kogusummas 43 397,49 eurot. 1.4. Maksumaksjate registrist tuleneb, et A.S.i 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 587 eurot ning 2014.a keskmine kuusissetulek 495,75 eurot. Aastatel 2012 ja 2013 A.S. tulumaksuga maksustavaid väljamakseid saanud ei ole. Seega on A.S.i viimase 4 aasta kuusissetulek olnud maksuhalduri hinnangul ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning lisaks ebaregulaarne. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Lisaks andis A.S. maksuhaldurile teadvalt valeütlusi – nimelt väitis A.S., et Byggnor Group OÜ osutas märtsis 2013 ja augustis 2013 SPS Arendus OÜ-le erinevaid ehitustöid ning et Allse Grupp OÜ osutas SPS Arendus OÜ-le perioodil veebruar-märts 2013 kaeveteenust. A.S.i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamist raamatupidamises, maksumenetluses kogutud tõendid ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole A.S. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist iseloomustavad maksuhalduri hinnangul A.S.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib A.S. tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 1.5. Maksuhalduri hinnangul ei esine antud juhul MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, kuna maksuotsusega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2-3/015366-15 määratud maksude aegumistähtaeg hakkab kulgema varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 20.04.2013, kuna vanim maksuotsustega määratud tasumata käibemaksukohustus pärineb 2013.a märtsikuust. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis aegub SPS Arendus OÜ võlgnevuse sissenõudmine A.S.ilt 2016.a aprillikuus. Seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud ning MKS § 96 lõikes 6 sätestatud aluseid ei esine. 1.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et maanteeameti liiklusregistri kohaselt puuduvad isikul sõidukid ja väikelaevad ning väärtpaberi keskregistri kohaselt väärtpaberikonto. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on A.S.i:
5(8) 1) ainuomandis elamumaa 100%, Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja pindalaga 7477 m2. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad; 2) ainuomandis elamumaa 100%, Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe pindalaga 10278 m2. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad; 3) ainuomandis maatulundusmaa 100%, Järvamaa, Koeru vald, Laaneotsa küla, Risti pindalaga 5,14 ha. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad; 4) ainuomandis maatulundusmaa 100%, Järvamaa, Koeru vald, Laaneotsa küla, Risti pindalaga 6,85 ha. Kinnistul koormatised, kitsendused, hüpoteegid puuduvad; 5) ainuomandis 122/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxxx pindalaga 162 m2. Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks; 6) ainuomandis 122/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2. Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks; 7) ainuomandis 36/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2. Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks; 8) ainuomandis 916/17594 mõttelist osa kinnistust elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 627 m2 ja elamumaa 85%, Ärimaa 15%, Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxxxxxxxx pindalaga 162 m2. Korteromandil on hüpoteek summas 332 340,57 eurot AS Sampo Pank kasuks. Maksuhaldur märgib, et ei ole teada, kui suured on A.S.i kohustused hüpoteegi seadnud hüpoteegipidaja AS-i Sampo Pank ees. Seega juhul, kui maksuhaldur taotleks xxxxxxx ja xxxxxxxx kinnistute mõttelistele osadele luba hüpoteegi seadmiseks, ei pruugi olla võimalik maksuhalduri nõuet nende arvelt rahuldada. Seega ei pea maksuhaldur käesoleva taotluse eesmärki täitvaks hüpoteegi seadmist xxxxxxxx asuvatele korteriomanditele. Taotleja on eelpool avaldanud põhjendatult kahtlust, et A.S. võib asuda võimaliku vastutusotsusega määratava kohustuse sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama oma isiklikku vara. Maksuhalduri hinnangul on Harjumaal Padise vallas Vintse külas asuvate ülalnimetatud kinnistutega sarnase asukohaga ehk mereäär ning sarnases suurusjärgus pindaladega kinnistute keskmiseks hinnaks 31 000 eurot. Seega on otstarbekas paluda käesoleva taotlusega luba seada hüpoteek summas 31 000 eurot A.S. elamumaale Harjumaal Padise vallas Vintse külas Rannamäel ning hüpoteek summas 18 500 eurot A.S.i elamumaale Harjumaal Padise vallas Vintse külas Rannaväljal, mis asub esimese vahetus läheduses. Taotleja toob välja, et täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna
6(8) maksuhalduri nõude suuruseks on 43 397,49 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 9 kohaselt kohtutäituri põhitasu 8,75 % nõude summast ehk 3 797,28 eurot. Samuti peab arvestama täitetoimingu võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast ehk 1860 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul hüpoteetiliselt 5673,25 eurot, ümardatult 13,1% nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades maksuhalduri nõude suurust 43 397,49 eurot, kohtutäituri hüpoteetilist tasu 5673,25 eurot ning asjaolu, et A.S.ile kuuluvate kinnisasjade väärtus on hinnanguline, ei saa välistada, et nende koguväärtus on väiksem, kui maksuhaldur hinnanud on. Seega peab maksuhaldur nimetatud tagatiste suurust õiglaseks. 1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.S. vastu suunatud täitetoimingud, kui A.S. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Arvestades, et vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude A.S. vastu tasuda SPS Arendus OÜ võlgnevus kogusummas 43 397,49 eurot ning esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist, hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks ligikaudu 50 000 eurot. Kui A.S. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 43 397,49 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). 4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või
7(8) vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Maksuhaldus algatas esitatud taotlusega A.S.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur leiab, et A.S. on SPS Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult maksukohustust ning vastutab seetõttu maksuotsustega nr 12.2-3/18570-10 ja nr 12.2- 3/015366-15 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud SPS Arendus OÜ maksukohustuste ning intressivõla tasumise eest kokku summas 43 397,49 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et A.S.i eelnevat maksuhalduri esitatud taotluses kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine SPS Arendus OÜ juhatuse liikmena (käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas tagastusnõue, lisaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemine). Määratava maksukohustuse täitmise raskendatusele viitab ka asjaolud, et A.S.i 2015.a keskmiseks kuusissetulekuks on tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 587 eurot ning 2014.a keskmine kuusissetulek 495,75 eurot. Aastatel 2012 ja 2013 A.S. tulumaksuga maksustavaid väljamakseid saanud ei ole. Seega nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et A.S.i viimase 4 aasta kuusissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning lisaks ebaregulaarne. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 9. Taotleja on kirjeldanud, et SPS Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, kuna Harju Maakohtu 17.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3841 kuulutati välja SPS Arendus OÜ pankrott. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. 10. Kohus leiab, et valitud meede – luba seada kohtulik hüpoteek summas 31 000 eurot A.S.ile kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 2328302, katastritunnusega 56201:001:0415, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannamäe ja kohtulik hüpoteek summas 18 500 eurot A.S.ile kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga 636102, katastritunnusega 56201:001:1240, asukohaga Harjumaa, Padise vald, Vintse küla, Rannavälja, on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalne. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastav täitetoiming koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur
8(8) on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui A.S. esitab deposiiti tasutava tagatise summas 43 397,49 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). 11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik