3-15-1706/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1706 Kohtuasi E.S., N.G. ja N.G. kaebus Narva Linnavolikogu 26.03.2015 otsuse nr 24 punktide 3.1.2 ja 3.1.3 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada E.S., N.G. ja N.G. kaebus. 2. Saata määrus kaebajatele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 26.03.2015 võttis Narva Linnavolikogu koolieelsete lasteasutuste ümberkorraldamiseks vastu otsuse nr 24. Selle punktides 3.1.2 ja 3.1.3 otsustati liita lasteaed K. lasteaiaga P. ning korraldada alates 15.09.2015 lasteaia P. tegevus aadressidel Narva linnas Mõisa 1A ja Mõisa 6 asuvates hoonetes. 17.06.2015 koostatud töölepingu ülesütlemisavaldustega nr II-2/46, nr II-2/59 ja nr II- 2/60 teatati lasteaia K. töötajatele E.S.le, N.G.le ja N.G.le, et koolieelsete lasteasutuste ümberkorraldamise tulemusena koondatakse nende ametikohad ning kuna teist tööd pole võimalik pakkuda, öeldakse tööleping alates 14.09.2015 üles.

2. 03.07.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja vahendusel esitatud kaebuses palusid E.S., N.G. ja N.G. (edaspidi kaebajad), et kohus tühistaks Narva Linnavolikogu 26.03.2015 otsuse nr 24 punktid 3.1.2 ja 3.1.3, kuna need riivavad nende tööalaseid õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HMKS) § 120 lg 1 p-st 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks. HMKS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.

4. Valla või linna ametiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ning struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 ja 36 sätestatu järgi kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Sama seaduse § 35 lg 1 ja 2 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses ka valla või linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ja tegevuse lõpetamise üle otsustamine. Vastavad otsustused pole halduskohtu kontrollile alluvad haldusmenetluse seaduse § 51 tunnustele vastavad haldusaktid või üldkorraldused, kuna need ei ole suunatud haldusvälistele isikutele ega tekita, lõpeta või muuda nende õigusi ja kohustusi. Tegemist on halduse siseaktidega, kuid need ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestavad ametiasutuses või selle hallatavas asutuses kehtiva üldise teenistusalase korralduse ega ole seetõttu halduskohtus kaevatav.

5. Kaebuse väidete kohaselt on selle esitamise põhjuseks asjaolu, et vaidlustatud otsus toob kaasa kaebajate teenistussuhte lõppemise koondamise tõttu. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt otsustas kaebajate koondamise lasteaia juhataja kohustusi täitnud isik, kellel oli õigus sõlmida, peatada, muuta ja lõpetada töölepinguid tulevalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg-st 4. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-16-07 otsesõnu leidnud, et kuigi erandlikel juhtudel saab ka halduse siseakti halduskohtus vaidlustada, ei ole see võimalik juhul, kui töölepingu lõpetamine toimus tööõiguslikus suhtes. Seejuures märgiti veel, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses töölepingu alusel töötamise puhul on tegemist tööõigusliku suhtega, vaidlused töötajatega töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle kuuluvad lahendamisele üldkohtus ning kaebajal on võimalus maakohtus esitada motiivid koondamise õigusvastasuse kohta ja kohus saab hinnata koondamise aluseid. Kuna tegemist oli lasteaia töötaja koondamist puudutava küsimuse lahendamisega, on need seisukohad igati kohaldatavad ka käesolevas asjas ning halduskohtul puudub võimalus nende tähelepanuta jätmiseks. Seda, et vaidlustatud otsus nr 24 pole halduskohtus vaidlustatav, on sõnaselgelt kirjas ka kaebajate poolt viidatud haldusasjas nr 3-15-963 Tartu Ringkonnakohtus 03.07.2015 koostatud kohtumääruses.

6. Eeltoodu kohaselt ei kuulu kaebuse lahendamine ühegi kaebaja osas halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta ning peab selle eelnevalt juba osundatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 tulenevalt täies ulatuses tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane