3-15-1642/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-1642

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1642 Haldusasi M.K. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja: M.K. Vastustaja: Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 30. juuni 2015 käskkirja nr 5-2/908 kehtivus.

2. Saata määrus taotluse esitajale ning Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. M.K. esitas 29. juunil 2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida täpsustas 6. juulil 2015 ning millega soovib Tallinna Vangla 30. juuni 2015 käskkirja nr 5- 2/908 kehtivuse peatamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 5 ööpäevase kartserikaristusega 3-kuulise katseajaga. Kaebaja on esitanud eelnimetatud käskkirja peale Tallinna Vangla direktorile vaide. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et vältida kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolule tuginevalt enda ümber paigutamist avavanglast kinnisesse vanglasse. Kaebaja selgituse kohaselt on ta praegu paigutatud avavanglasse ning käib järelevalveta väljaspool vanglat tööl, ent samas on vangla alustanud menetlust tema ümber paigutamiseks kinnisesse vanglasse seoses asjaoluga, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus.

2. Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud. HkMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib sellise taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Antud juhul nähtub, et kaebaja on esitanud Tallinna Vangla 30. juuni 2015 käskkirja nr 5-2/908 peale vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.

3. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik isikul, kes on haldusakti vaidlustanud, ka talle soodsa lahendi korral oma eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks isiku jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Leian, et M.K.l on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust vahetult täitmisele ei pöörata (kohaldatakse katseaega), nähtub taotlusest ja selle lisadest, et vangla on kehtivale distsiplinaarkaristusele tuginevalt alustanud menetlust kaebaja ümber paigutamiseks avavanglast kinnisesse vanglasse. See kujutab endast kaebaja jaoks pöördumatut tagajärge, eriti arvestades, et kaebaja kaotab seeläbi võimaluse jätkata tööd senise tööandja juures ning see võib kaasa tuua töösuhte lõppemise, millel võib olla omakorda negatiivne mõju kaebaja tulevasele taasühiskonnastumisele. Töösuhte lõppemine kujutaks pöördumatut tagajärge, mida ei ole võimalik heastada juhul, kui vaidevõi sellele järgnevas kohtumenetluses peaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistatama. Taotleja vaide eduväljavaateid on menetluse praeguses etapis raske hinnata, ent vaide esitaja on oma seisukohti põhjendatud ning vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sel põhjusel. Leian samuti, et kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu on antud juhul ülekaalukam avalikust huvist selle vastu, et vangla saaks kehtivale distsiplinaarkaristusele tuginevalt kaebaja suhtes täiendavaid piiranguid rakendada. Isegi kui kaebaja talle käskkirjas ette heidetud rikkumise toime pani ja selles süüdi on, ei ole ilmselt tegemist iseäranis raske rikkumisega, mida näitab ka asjaolu, et vangla pidas võimalikuks määratud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätta. Seega ei ole alust arvata, et

M. K.st lähtuv julgeolekuoht oleks sedavõrd suur, et välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kuigi vaidemenetluses vaidlustatud käskkiri iseseisvalt ja vahetult kaebaja õigusi täiendavalt ei piira (ja karistust täitmisele ei pöörata), ei saa esialgse õiguskaitse taotlust pidada antud juhul ennatlikuks. Kaebaja ümberpaigutamine võidakse otsustada väga kiiresti ning sel juhul ei ole välistatud, et pöördumatu negatiivne tagajärg saabub enne kui kaebaja nt. ümberpaigutamise kohta antud haldusakti vaidlustada jõuab. Eeltoodu tõttu leian, et distsiplinaarkaristuse käskkirja peatamine tuleb peatada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik