2-15-277/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-60745

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juunil 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-277 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ). Kohtuistungi toimumise aeg 25. juuni 2015.a Kohtuistungil osalenud isikud Kostja XXX

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud XXX.a. EELK (XXX) poolt, abieluakt nr.XXX. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-13-60745

2(2) Hageja nõue XXX(hageja) esitas 08.01.2015.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Eesti Evangeelse Luteri Kiriku poolt. Abikaasadel on ühine poeg, XXX, sündinud XXX.a. Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted jaanuaris 2013.a. Põhjuseks, et pooled on asunud elama eri riikidesse, kus kummalgi on oma elu ja kumbki abikaasa ei ole nõus asuma elama teise riiki. Kohtuistungil on hageja lisanud, et temal on oma kodumaal tekkinud uus suhe.

Kostja vastuväited Kostja väidab, et abikaasad elasid Eestis ühtse perena ja ehitasid ühiselt maja. Poolte abielulised suhted lõppesid 2014.a.lõpus. Kostja oli nõus asuma elama abikaasa juurde Tšehhi Vabariiki, kuid hagejat see ei huvitanud. Kahtlustas, et abikaasa võib olla loonud uue suhte, kuid hageja sellest ei rääkinud. Abikaasade omavahelised suhted on head, kostja käib poega vaatamas ja viibib sageli Eestis. Kostja lahutust ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PkS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Abielutunnistusest (nr XXX) nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Hagiavaldusest ja poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud, nad elavad eraldi. Kuigi poolte päritolumaad on erinevad, Tšehhi Vabariik ja Eesti Vabariik, on abikaasad mitmeid aastaid elanud koos Eestis. Hageja kinnitab, et ta ei soovi elada Eestis, sest tema töö ja tegevus on siiski seotud Tšehhiga. Samas hageja väidab, et tal on oma kodumaal tekkinud uus kindel suhe. Kostja lahutust ei soovi, kuid ta on samuti kinnitanud, et abielulised suhted on lõppenud. Hageja leppida ei soovi, sest ta ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § XXX3 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Sirje Õunpuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/