1-14-10210/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 7. juul

il 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10210 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 7.07.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.I isikukood XXX viibib Viru vanglas Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Z.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest

vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava elektroonilise Z.I valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.I tunnistati süüdi § 121 järgi

Viru Maakohtu 02.12.2014 kohtuotsusega KarS ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Viru Maakohtu 08.08.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 4 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 22.01.2015 26.03.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses htub, et tal Z.I kohta koostatud iseloomustusest nä

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx, kus

elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on xx põhiharidus, mille omandas lihtsustatud õppes

2 Koolis. xxx. Majandusliku Z.I väidab, et enne vangistust töötas ametlikult teehooldajana

olukorra teeb raskeks maksmata trahvid ja kohtukulud. Vabanemisjärgne töökoht puudub.

Vanemad ja vanavanemad on lubanud Z.I majanduslikult aidata kuni töökoha

saamiseni. Z.I töötab alates 16.02.2015 Viru Vangla majapidamistöödel koristajana.

Töökohustuse täitmisega probleeme ei ole esinenud.

Z.I tunnistab, et 17.a. proovis mõned korrad kanepit ja amfetamiini. Väidetavalt sõltuvusained ei meeldinud talle ning hilisemalt ei ole ta neid tarvitanud. Viru Vangla meditsiiniosakonna teavituse kohaselt seoses alkoholi tarvitusega on diagnoositud

sõltuvus. Z.I tunnistab, et varasemalt tarvitas alkoholi tihti. Z.I lasi panna

endale 2014.a. alkoholi vastase süsti MTÜ Narva Alkohoolikute nõustamiskeskuses Lootus, kehtivusega kaks aastat. Vangistuses 02.03.2015 psühholoog viis läbi vestluse emotsioonidega toimetulekust. Z.I oskab näha emotsioonide mõju iseendale ja teistele ning on teadlik,

kuidas emotsioone valitseda. 24.03.2015 kriminaalhooldusametnik nõustas Z.I

selgitamaks välja tema majanduslik toimetulek, pöörates tähelepanu võlgnevustele ning nende

põhjustele ja tagajärgedele. Z.I teadvustab toimetulekut mõjutavaid tegureid.

Kriminaalhooldusametnik viis läbi ka arutelu senise mõtlemise ja käitumise tagajärgedest. Z.I on võimeline analüüsima enda kuritegu, tunneb ära probleemsed valdkonnad, näeb enda osa probleemide tekkimisel Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Varasemad kuriteod on varavastased, avaliku korra raske rikkumine, kehaline väärkohtlemine.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%.

Viru vangla ei toeta Z.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava elukohaks on pärast vabanemist märgitud xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub Z.I vanaisale. Antud aadressil elavad vanaisa xx xx, vanaema xx xx ja onu xx xx

. Vanavanemad on pensionärid. Isa xx xx xxx. Ema xx xx onu x xx xx xx. töötab ja Lähedased on Z.I vangistuse ajal materiaalselt toetanud tehes rahalisi ülekandeid tema arvele. Isa lubas aidata poega töökoha leidmisel. Vanemad ja xx x vanavanemad on lubanud poega

ja lapselast kuni töökoha saamiseni majanduslikult toetada. xx xx, xx xx ja xx xx andsid kirjaliku nõusoleku Z.I-le elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxx. Antud elupind vastab elektroonilise valve tingimustele. Z.I on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Väärteokorras on karistatud 17 korda (Alkoholiseaduse alusel 7 korda, KarS § 218 lg 1 alusel 6 korda, Liiklusseaduse alusel 4 korda). Kuriteod on sooritatud alkoholi joobes. Z.I käitumiskontrolli toimikutest nähtub, et kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo ning ei sooritanud ettenähtud üldkasuliku töö tunde. Seega Z.I allutamine käitumiskontrolllile ei andnud soovitud tulemusi.

Prokurör Ave Arnim, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega.

Z.I

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja

toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri süüdimõistetu , ja tema kaitsja

arvamustega, leiab, et Z.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

3

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.I isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangla hinnangul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%.

Z.I on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistust kannab teis korda. t

Varasemad kuriteodtoime pandud alaealisena - on varavastased, avaliku korra raske

rikkumine, kehaline väärkohtlemine. Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise eest, mille eale viimast kohtuotsust. ta pani toime ühe kuu möödudes p

Isikut on varasemalt karistatud

üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue

kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Z.I-le garanteeritud töökoht töölisena on vabaduses abi xxx poolt, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Z.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem on Z.I olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.I tema käitumine katseajal võib olla uute kuritegude toimepanemisest ja negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist

ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning

lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Lähedaste toetus ei ,

s

uutnud ka isiku alaealisuse perioodil mõjutada teda seaduskuulekusele.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

4

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise

resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude toimepanemise eelneval katseajal ei ole kohtu korduvust ja käitumist hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla

veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma