3-15-1272/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1272 Haldusasi OÜ Mürin kaebus Maksuja Tolliameti 17. aprilli 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/012242-24 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Mürin määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Mürin, lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta OÜ Mürin määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) korralduse nr 12.2-3/12242-1 alusel kontrolliti OÜ Mürin käibemaksu ja impordimaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni august 2012. MTA 17. aprilli 2015. a otsusega nr 12.2-3/012242-24 kohustati OÜ-d Mürin tasuma maksusumma 28 868,33 eurot. Maksuotsuses leiti, et Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki OÜ Mürin veokite standardsetes kütusepaakides sisse veetud kütust ei ole kasutatud üksnes aktsiisivabastuse eesmärkidel ning on põhjendatud kahtlus, et kütust imporditi kaubanduslikul eesmärgil.

2. OÜ Mürin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud MTA otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Mürin hiljem täiendatud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis MTA 17. aprilli 2015. a otsuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt: 2.1. Maksuotsuse täitmisele pööramisel arestitakse kaebaja arvelduskonto. Vastustaja alustas 25. mail 2015 maksuotsuse täitmist ja arestis kaebaja Danske Pangas oleva konto summas 120 799,10 eurot.

2

2.2. Kaebaja on tegutsev äriühing, kelle põhitegevusalaks on autoveod. Äriühingu kasutuses on erinevate lepingute alusel 31 veoautot. Äriühingul on sõlmitud töölepinguid rohkem kui 25 töötajaga. Äriühingu käive ei võimalda ühekordselt maksta MTA-le 28 863,33 eurot. Arvelduskonto arestimisel ei saa kaebaja oma töötajatele töötasu maksta, samuti ei suuda ta maksta liisinguandjatele ja kütusetarnijatele. Määratud maksusumma on märkimisväärne ja võrdne summaga, mida kaebaja maksab igakuiselt töötajatele ja liisingufirmadele. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mistõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. 2.3. Kaebajal on töötajatele ja võlausaldajatele jäänud maksmata 33 051 eurot. Kaebaja võlgneb Danske Pangale sõlmitud laenulepingu alusel 116 538,76 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015. a määrusega jäeti OÜ Mürin esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt: 3.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3.2. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole piisavalt põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kaebaja ei ole välja toonud, millel põhinevad tema väited äriühingu tegevuse peatumise kohta. Kaebajal on võimalik pangakontode arestimist vältida, kui ta taotleb vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 111 maksuvõla tasumise ajatamist. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks tal ei ole võimalik maksuotsusega määratud maksuvõlga ajatada. Vastustaja on aga sealjuures märkinud, et kaebaja väljavaated maksuvõla ajatamiseks on head, sest kaebaja omab Maanteeameti registri kohaselt hulgaliselt sõidukeid, mida saaks maksuvõla ajatamise taotluse tagatisena esitada. 3.3. Maksuotsuse sissenõutavaks muutumisega alates 20. maist 2015 on vastustaja kaebaja pangakontodele seadnud aresti, mille tulemusena on 28. mail 2015 laekunud 3983,22 eurot ja 29. mail 2015 on laekunud 6570,12 eurot. Lisaks on maksuotsuse katteks 26. mail 2015 ettemaksukontole vabastatud 2015. a aprilli KMD tagastusnõue summas 3631,50 eurot. Seega on maksuotsusest käesolevaks hetkeks täidetud kokku 14 184,84 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Mürin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset kohaldada. Määruskaebuse põhjendused: 4.1. Maksuvõla tasumise ajatamine ei anna alust jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine toob kaasa kaebaja õiguste olulise ja intensiivse riive. Maksuvõla ajatamisel kaebaja põhimõtteliselt tunnistab maksuotsusega tasumisele määratud summasid, mis on täiesti vastuolu kaebuse eesmärgiga. 4.1. Kaebaja arveldusarvete arestimise tõttu on vaidlustatud maksuotsus täies ulatuses sundkorras täidetud. See on oluliselt kaebaja olukorda halvendanud.

5. Maksuja Tolliameti vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 5.1. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et praeguseks hetkeks on maksuotsus täielikult täidetud. Pangakontode arestid ja sõidukite keelumärked on maha võetud vastavalt 12. juunil 2015 ja 15. juunil 2015. Seega puudus vajadus määruskaebuse esitamiseks, kuna taotlus maksuotsuse täitmise peatamiseks ei anna isikule kaitset olukorras, kus maksuotsuse täitmine on juba lõppenud. Isegi kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise, ei

3

tooks see kaasa maksuotsuse tagasitäitmist. Järelikult on vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ära langenud. 5.2. Halduskohtu määrus on õiguspärane ning määrusest nähtuvad asjakohased põhjendused esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumiseks. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust piisavalt põhistanud. Maksuhaldurile õigeaegselt esitatud maksuvõla ajatamise taotlusega oleks kaebaja ise saanud parandada oma n-ö likviidsete vahendite olemasolu jooksvate kulutuste katteks. 5.3. Vastustajale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tugineb seisukoht, et võla ajatamisega kaebaja tunnistaks maksuotsuse õiguspärasust ning seetõttu oleks isiku õiguste kaitseks vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Maksuvõla ajatamine ei oma õiguslikku tähendust maksuvõla aluseks oleva haldusakti ehk maksuotsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel. Antud ajahetkel ei ole maksuvõla tasumist võimalik enam ajatada, kuna maksuotsus on juba täidetud ja seega puudub maksusumma osas võlgnevus, mida ajatada. 5.4. Kui kohtuotsusega tühistatakse maksuotsus, tagastatakse kaebajale maksuotsuse alusel sissenõutud maksusumma ning MKS § 116 lg 1 alusel on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi 0.06% päevas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

7. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lg-s 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 203 lg-st 2 ning §-st 190 koosmõjus HKMS § 187 lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus läbi vaatamata jätta, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtumäärus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi.

8. Antud määruse tegemise hetkeks on vaidlusalusest maksuotsusest, mille täitmise peatamist kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotles, tulenev maksusumma täidetud, st maksuvõlga enam ei ole, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ära langenud. Järelikult ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine isiku õigusi enam puudutada. Ühtlasi ei saa kaebajat enam lugeda isikuks HKMS § 203 lg 1 mõttes, keda halduskohtu määrus antud ajahetkel saaks õiguslikult mõjutada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene