3-15-1343/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kai Kullerkupp ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1343

Haldusasi

Kalle Kauba (Kaup) kaebus Tartu Vangla 07.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/566 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.06.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Vangla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalle Kaup

Vastustaja (määruskaebuse esitaja) Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2015. a määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1.

27.05.2015 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 07.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/566 tühistamiseks, millega vangla karistas kaebajat distsiplinaarkorras

noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 17.1.11 rikkumise eest, kuna 08.04.2015 viibis kaebaja

vanglatööstuses praktikal olles vanglatööstuse sisehoovis ilma loata.

2. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka taotluse vaadata käesolev asi läbi kiirendatud korras,

kuna kõnealune käskkiri on põhjenduseks, miks teda ei lasta avavanglasse, kuigi karistusaja

lõpuni on jäänud natuke üle aasta.

3. Halduskohus peatas 05.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 3 esialgse õiguskaitse

korras Tartu Vangla 07.05.2015. a käskkirja nr 6-2/566 kehtivuse.

Põhjenduses leidis halduskohus, et HKMS ei näe ette võimalust vaadata käesolevat haldusasja

läbi kiirendatud korras, kuid käesolevas asjas esineb esialgse õiguskaitse vajadus HKMS §

249 lg 1 mõttes, kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus välistab justiitsministri 25.03.2008. a

määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt igal juhul kinnipeetava avavanglasse

paigutamise. Kuigi kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust, võib kohus HKMS § 249

lg 1 kohaselt teha esialgse õiguskaitse määruse omal algatusel. Kuigi asjas ei ole nähtavasti

vaidlust selle üle, et kaebaja viibis vanglatööstuse sisehoovis, on olulisteks küsimusteks

kaebajale õpetaja antud loa värske õhu hingamiseks ja välisuksele paigutatud teadete sisuline

tähendus. Samuti tuleb asjas hinnata distsiplinaarkaristuse määramise proportsionaalsust,

kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramine kui niisugune on VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt

kaalutlusotsus ning iga koosseisupärane tegu ei pea tingimata kaasa tooma

distsiplinaarkaristuse määramist. Nendes küsimustes kohtu poolt siduva seisukoha võtmine

eeldab asja sisulist läbi vaatamist, kuid käesoleval ajal ei ole kohtul põhjust pidada kaebust

perspektiivituks. Avalik huvi eeldab distsiplinaarkaristuste võimalikult kiiret määramist ja

täitmist. Samas on vangla ise käskkirjas möönnud, et tegemist ei ole raske

distsiplinaarsüüteoga ning kinnipeetav on teinud juhtunust vajalikud järeldused, mistõttu on

distsiplinaarmenetluse preventiivne eesmärk tõenäoliselt suuresti saavutatud. Seevastu

olukord, kui isiku avavanglasse paigutamine on välistatud, mõjub tema õigustele intensiivselt,

kuivõrd see võib oluliselt mõjutada tema kohanemist ühiskonnas pärast vanglast vabanemist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning selle kehtimisel haldusasja menetluse lõpuni ei ole

välistatud, et see kehtib kuni ajani, mil kaebaja distsiplinaarkaristus kustub või ta vabaneb

vanglast ning sellisel juhul on kaebuse eesmärk saavutatud isegi siis, kui kaebus jääb

rahuldamata. See aga ei saa õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist olukorras, kus

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab isikul oma õiguste hilisema kaitse sisuliselt

võimatuks. Samuti on kohtul HKMS § 253 lg 1 kohaselt võimalik menetlusosalise taotluse

alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määrus igas menetlusstaadiumis tühistada või

seda muuta. Menetlusosalised saavad selleks kohtule esitada oma seisukohti ning tõendeid,

mis võivad sundida kohut kaebuse perspektiivi või muude esialgse õiguskaitse kohaldamise

aluseks olevate asjaolude suhtes oma seisukohta ümber hindama. Muuhulgas võib seda

tingida ka see, kui kaebaja on kohut eksitanud oma avavanglasse paigutamise perspektiivi või

karistusaja pikkuse osas või ka see, kui muud avavanglasse paigutamist välistavad asjaolud

tekivad pärast käesoleva määruse tegemist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Tartu Vangla esitas 17.06.2015 halduskohtu määruse p-le 3 määruskaebuse.

Tartu Vangla on seisukohal, kaebajal puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse vajadus.

Isik peab vajama esialgse õiguskaitse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi

kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega

kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumisega. Kuigi avavangla režiim on kinnise vangla režiimist vabam, ei saa siiski rääkida

pöördumatutest tagajärgedest, mis võiksid saabuda, kui kaebaja viibiks ka edaspidi kinnises

vanglas. Kinnises vanglas karistuse kandmise jätkumine ei ole kaebaja õigusi rikkuv.

Tartu Vangla hinnangul ei seisne avalik huvi pelgalt selles, et distsiplinaarkaristus määrataks

ning viidaks täide võimalikult kiiresti. Avalik huvi seisneb ka selles, et vanglas

kriminaalkaristust kandev isik ei saaks kasutada seaduses tema jaoks ette nähtud soodustusi

siis, kui ta ei suuda vanglas kehtivat korda järgida. Kui kinnipeetav ei ole võimeline järgima

kinnises vanglas ranget režiimi, siis väheneb tõenäosus, et ta on võimeline avavanglas

järgmina vabamat režiimi.

Tartu Vangla nendib, et avavangla režiim soodustab lähedastega suhtlemist ning suhete

hoidmist rohkem, kui seda teeb kinnise vangla režiim. Samas ei nähtu kinnipeeturegistrisse

kantud andmetest, kaebaja oleks kinnise vangla režiimil viibides kasutanud maksimaalselt

talle ette nähtud võimalusi vanglaväliste isikutega suhtlemiseks. Vangla esitab kohtule

väljatrüki kinnipeeturegistrist, millest nähtub, et viimane lühiajaline kokkusaamine oli

kaebajal 22.08.2014 ning kokku on lühiajalisi kokkusaamisi olnud neli. Pikaajaliste

kokkusaamiste võimalust kaebaja kasutanud ei ole. Küll aga on kaebaja kasutanud

regulaarselt telefoni. Kuna kinnises vanglas viibival isikul on sarnaselt avavanglas viibivale

isikule võimalus käia tööl väljaspool vanglat ning külastada lühiajaliste väljasõitude raames

oma pereliikmeid, samdui on kinnise vangla režiimil viibides võimalik kohtuda lähedastega

kas lühi- või pikaajaliste kokkusaamiste raames, siis ei mõjuta kaebaja õigusi kuigi

intensiivselt karistuse edasine kandmine kinnises vanglas.

5. Kaebaja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja selgitab, et kuna ta on Tallinna elanik, siis on kokkusaamised tema elukaaslasega

toimunud Tallinna Vanglas. Tallinna Vanglas viibides kasutas ta kokkusaamise õigust kaks

korda kuus. Samuti peaks ta minema avavanglasse Tallinnasse.

Järelepärimise peale on Tartu Vangla ametnik T. Kukk kinnitanud kaebajale, et Tartu Vanglast

ei käi ükski kinnises vanglas viibiv kinnipeetav väljaspool vanglat tööl.

Kaebaja on vanglas omandanud keevitaja eriala.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 05.06.2015. a määruses esitatud

põhjendustega, mis puudutavad esialgse õiguskaitse kohaldamist, mistõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses

esitatu ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 05.06.2015. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

Maili Lokk

Kai Kullerkupp

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/