2-12-46814/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-46814

Tsiviilasi

OÜ Swedre Invest hagi Mati Antsi vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

99 390,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04. juuli 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Antsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Mati Antsi (isikukood: XXXX), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (hageja): OÜ Swedre Invest (registrikood:

10695428), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Mati Antsi taotlus võtta uue

tõendina

asja

materjalide

juurde

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

2013.a

kokkuleppe

projekt

kriminaalasjas nr 10760000142 ja lugeda nimetatud

dokument apellandile tagastatuks.

2. Jätta Tartu Maakohtu 04. juuli 2014.a otsus muutmata

ja Mati Antsi apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Mati Antsi kanda.

2. Mõista

Matsi

Antsilt

riigituludesse

välja

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasumisele

kuulunud

riigilõiv summas 600 (kuussada) eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda apellandile pärast käesoleva otsuse

jõustumist

eraldi

edastatavas

makseinfos

näidatud

Rahandusministeeriumi

pangakontole,

märkides

makseinfos näidatud viitenumbri.

3. Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist

puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Swedre Invest esitas 14. novembril 2012.a maakohtule hagi, milles palus välja mõista

Mati Antsilt OÜ Swedre Invest kasuks 92 702,44 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab

48 965,65 eurot, intress 1459,37 eurot ja viivis kuni 12. novembrini 2012.a 42 277 eurot.

Alates 13. novembrist 2012.a palus hageja kostjalt välja mõista viivisena 0,1 % päevas

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12. augustil 2009.a OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi

notariaalse laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt

tunnistas Mati Antsi, et ta võlgneb OÜ-le Swedre Invest 850 000 krooni ning kohustus võla

tagastama kahes osas: 20. detsembriks 2009.a 200 000 krooni ning 30. septembriks 2010.a

ülejäänud 650 000 krooni. Lisaks sellele kohustus laenusaaja tasuma intressi 10 000 krooni

kuus ning laenu tagastamisega viivitamisel maksma viivist 0,1 % põhivõlast iga tasumisega

viivitatud päeva eest.

OÜ Swedre Invest nõuete tagamiseks seati hüpoteek kostja ja tema abikaasa XX ühisvarasse

kuuluvale kinnistule XXX alevikus XXX vallas Võrumaal. Mati Antsi maksis hagejale 14.

septembril 2009.a 10 000 krooni ja 13. oktoobril 2009.a 10 000 krooni. 01. septembril 2010.a

esitas OÜ Swedre Invest kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnevuse

sissenõudmiseks. Laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi kohtutäituri poolt ning hagejale

laekus 1460,64 eurot. Kostja on võlast käesolevaks ajaks tasunud kokku 2738,87 eurot.

Lepingu p 3.2.2 kohaselt tuli laenusummalt tasuda intresse 10 000 krooni kuus. Kuna raha

saamise ajal oli kostja OÜ Swedre Invest juhatuse liige ja osanik, siis ei pea hageja

võimalikuks rakendada VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäära. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4

p 6 kohaselt loetakse erisoodustuseks, millelt äriühing peab maksma tulumaksu, laenu

andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga. M. Antsiga

laenulepingu sõlmimise ajal kehtis Rahandusministri 29. detsembri 1999.a määruse nr 120

„Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2 redaktsioon, mille kohaselt oli

laenuintressi alammääraks 3% aastas. Hageja on arvestanud intressi laenusummalt

809 000 krooni (51 704,52 eurot) alates 12. augustist 2009.a kuni 20. detsembrini 2009.a s.o

130 päeva eest summas 8634,46 krooni (551,84 eurot); laenusummalt 609 000 krooni

(38 922,19 eurot) alates 21. detsembrist 2009.a kuni 30. septembrini 2010.a s.o 284 päeva eest

14 199,69 krooni (907,53 eurot), kokku 22 834,15 krooni (1459,37 eurot).

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 3.2.3 kohaselt tuli laenu saajal tasumisega viivitamise

korral tasuda viivist 0,1 % päevas. Hageja on viivist arvestanud järgnevalt: võlgnevus

summalt 180 000 krooni (11 504,10 eurot) tasumise tähtaeg 20. detsember 2009.a, viivise

arvestamise algus 21. detsember 2009.a kuni 30. september 2010.a s.o 284 päeva summas

51120 krooni (3267,16 eurot), summalt 789 000 krooni (50426,29 eurot) tasumise tähtaeg

30. september 2010.a, viivise arvestamise algus 01. oktoober 2010.a kuni 25. september

2012.a s.o 727 päeva summas 573 603 krooni (36 659,91 eurot), summalt 48 965,65 eurot

alates 26. september 2012.a kuni 12. november 2012.a s.o 48 päeva summas 2350,35 eurot,

kokku 42 277,42 eurot. Seega olid pooled leppinud kokku seaduses sätestatud määrast

kõrgema viivisemäära ning hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest 21. detsembrist

2009.a kuni 12. novembrini 2012.a viivis summas 42 277,42 eurot.

Hageja märgib, et AS Serv-In-Tex on laenulepinguga samal päeval s.o 12. augustil 2009.a

müünud OÜ-le Swedre Invest Võru maakonnas XXX vallas XXX alevikus XX asuva

kinnistu, kuid tegemist on kahe eraldiseisva tehinguga. Kinnistute müük toimus kahe

juriidilise isiku vahel, samas laenulepingus on laenu saajaks märgitud füüsiline isik Mati

Antsi, kes pidi laenu tagastama. Laenu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule. Hageja selgitab, et

OÜ-l Swedre Invest oli tunnustatud nõue AS-i Serv-In-Tex pankrotimenetluses, kuid see oli

juriidilise isiku vastu ja asjakohatu on väide, et tegemist on 12. augustil 2009.a sõlmitud

lepingust tuleneva nõudega. AS Serv-In Tex pankrotimenetluses on tunnustatud OÜ Swedre

Invest nõue 72 539,72 euro ulatuses (tsiviilasi nr 1-10-19189). M. Antsi oli OÜ Swedre Invest

juhatuse liikmena andnud ulatuslikke laene AS-le Serv-In-Tex ning laenu saaja ei suutnud

neid kohustusi täita. Pankrotimenetluses tehtud kohtulahendeid ei ole Mati Antsi ega AS

Serv-In-Tex pankrotihaldur vaidlustanud. Samas on pankrotimenetluses tuvastatud andmete

põhjal alustatud kriminaalmenetlus M. Antsi suhtes seoses AS Serv-In-Tex vara

omastamisega. Seega ei ole Mati Antsi kohustus hageja ees seotud AS Serv-In-Tex tehingute

ja pankrotimenetlusega.

Kostja on asunud laenulepingut täitma. 14. septembril 2009.a tasus Mati Antsi hagejale

10 000 krooni ja 13. oktoobril 2009.a 10 000 krooni. Seega möönis kostja kohustuse

olemasolu ja asus seda vastavalt lepingus sätestatule täitma. Hageja toob esile asjaolu, et

tsiviilasjas nr 2-10-48055 on kostja oma võlgnevust tunnistanud, vastuväited on esitatud vaid

41 000 krooni (2620,38 euro) ja intressi osas. Hageja loobub 41 000 krooni nõudest kostja

vastu ja vähendab ka intressinõuet. Mati Antsi võlgnevus tulenes sellest, et Mati Antsi olles

OÜ Swedre Invest juhatuse liige, tegi osaühingu arvelt ülekandeid, milleks temal puudusid

õigused. Kostja väited oletatava vara “väljakantimise”, tehingute näilisuse, kohustuse täimise

jms kohta on paljasõnalised ning otseses vastuolus Mati Antsi poolt teistes kohtuasjades (2-

10-19189; 2-10-48055) väljendatud seisukohtadega.

Hagejale on arusaamatud kostja väited, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. OÜ Swedre

Invest ei ole krediidiasutus või ettevõte, mille majandustegevus seonduks krediidi andmisega.

Mati Antsi kohustus hüvitama tema poolt äriühingule tekitatud kahju ning ta vormistas oma

kohustuse 12. augusti 2009.a lepinguga, mida tuleks käsitleda konstitutiivse võlatunnistusena.

Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased Mati Antsi väited kohustuse aluseks olevatele

asjaoludele ja nende väidetavale puudumisele.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et laenukohustus on täidetud AS Serv-In-Tex (pankrotis)

kuulunud kinnistute (XXX alevikus asuvad korteriomand ja tootmishoonetega kinnistu)

kirjutamisega hageja nimele, millega loeti 12. augusti 2009.a laenuleping täidetuks.

Kostja selgitas, et OÜ Swedre Invest ja AS Serv-In-Tex (pankrotis) huviks oli

müügilepingutega peita pankrotistuva ettevõtte raha ja päästa tootmishooned. AS-ilt Serv-In-

Tex välja vormistatud kinnistud katsid selle laenukohustuse. Tegelikult raha liikumist

toimunud ei ole, tegemist on näiliste lepingutega. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et

samal kuupäeval, s.o 12. augustil 2009.a, on sõlmitud kolm lepingut.

AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel 12. augustil 2009.a sõlmitud

müügilepingu punkti 3.2 kohaselt müügi esemeks olev korteriomand müüakse ostjale

(hagejale) hinnaga 794 000 krooni, milline summa on ostja poolt müüjale täielikult tasutud

enne lepingu sõlmimist. Tegelikult ei ole OÜ Swedre Invest AS-ile Serv-In-Tex (pankrotis)

midagi maksnud. Mati Antsiga vormistatud laenuleping pidi tagama korteri eest raha

mittenõudmist, samuti oli poolte vahel kokkulepe, et hageja ei hakka kunagi laenulepingu

järgi raha sisse nõudma. Pooled soovisid jätta muljet laenulepingu olemasolust ja M. Antsi on

selle tarbeks ka paar korda intressi tasunud. Tegemist on näilise tehinguga ja tehing on tühine,

sest pooled ei soovinud lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. 12. augusti 2009.a

laenulepingu p. 3.1 kohaselt varasemat laenu ei eksisteerinud, mistõttu ei saanud pooled antud

laenulepingu punktis mingit varasemat kohustust laenuks vormistada. Laenulepingu

punktis 3.1 kinnitavad pooled, et laenuandja on andnud laenusaajale enne käesoleva lepingu

sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni. Hageja poolt esitatud

pangatehingud, millest nähtuvalt on Mati Antsile tehtud ülekandeid selgitusega „väljamaks“

ei nähtu Mati Antsile varasemalt laenu andmist, seega on tuvastatav, et pooltel ei olnud

varasemat laenusuhet, mida 12. augusti 2009.a laenulepingus uuesti laenuks vormistada.

Juhul on laenuleping on kehtiv, tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kunagi osutanud

kostjale teenust 41 000 krooni ulatuses, pole näidatud, mis teenus või kohustus see on. VÕS

§ 396 lg 2 kohaselt saab laenuks ümber kujundada vaid olemasolevat võlgnevust.

Laenulepingus ei ole märgitud intressimäära, seega tuleb lähtuda seadusjärgsest

intressimäärast, mitte aga 0,1% päevas, nagu hageja on nõudmas, hageja viivisearvestus on

ebaõige. Lähtudes tarbijakrediidilepingu sätetest tuleb kostja poolt 2 korda 10 000 krooni

tasumist lugeda põhivõlgnevuse katteks ja seega on hageja põhivõla ja intressiarvestus vale.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 04. juuli 2014.a otsusega OÜ Swedre Invest hagi Mati Antsi vastu

ja mõistis Mati Antsilt OÜ Swedre Invest kasuks välja 92 702,44 eurot, millest põhivõlgnevus

on 48 965,65 eurot, intress 1 459,37 eurot ja viivis kuni 12. novembrini 2012.a 42 277 eurot.

Mati Antsit kohustati tasuma OÜ-le Swedre Invest viivist 0,1% päevas põhivõlgnevuselt

(48 965,65 eurot) alates 13. novembrist 2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõuded kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega summas 42 277 eurot ei tohi ületada põhinõuet

summas 48 965,65 eurot. Menetluskulud jättis maakohus Mati Antsi kanda.

Maakohus leidis, et hagiavaldusele lisatud 12. augusti 2009.a notariaalselt tõestatud

laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt on poolte s.o OÜ Swedre

Invest ja Mati Antsi vahel lepingulised suhted (VÕS § 396 lg 1). Lepingu p 3.1 kohaselt on

hageja, OÜ Swedre Invest (laenuandja) ja kostja Mati Antsi (laenusaaja) kinnitanud, et

laenuandja on andnud enne käesoleva lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb

laenuandjale 850 000 krooni, sellest 809 000 krooni põhivõlg ja teenustasu 41 000 krooni.

Lepingu p 3.2.1 on pooled kokku leppinud, et laenusummast 200 000 krooni tagastatakse

hiljemalt 20. detsembriks 2009.a ja 650 000 krooni hiljemalt 30 septembriks 2010.a. Samuti on

pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intresse iga kuu 10 000

krooni (tl 18-24). Lepingu punktidest 4 ja 5 nähtub, et laenulepingu tagamiseks seati hüpoteek

Mati Antsile kuulunud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa numbrile 2466341(kinnistule) summas 950 000 krooni.

Kostja vastuväite kohaselt on sõlmitud leping rahatu st tegelikult raha poolte vahel ei liikunud,

samuti saab kohustuse laenulepinguna vormistada siis, kui kohustus on juba tekkinud. Hageja on

esitanud kohtule OÜ Swedre Invest pangatehingute väljavõtte, millest nähtuvalt on OÜ Swedre

Invest arveldusarvelt teostatud Mati Antsile väljamakseid järgmiselt: 19. septembril 2008.a

summas 100 000 krooni, 31. oktoobril 2008.a summas 99 000 krooni ja 16. aprillil 2009.a

summas 1 500 000 krooni (tl 91). Hageja selgitas, et Mati Antsi on juhatuse liikmena ülekanded

teinud põhjendamatult ja Mati Antsi kohustus on vormistatud 12. augusti 2009.a võlasuhtena

summas 850 000 krooni. Maakohus märkis, et õige on kostja väide, mille kohaselt saab

pooltevahelise kohustuse vormistada laenuna alles siis, kui kohustus on tekkinud (VÕS § 396 lg

2). Samas, hinnates kohtule esitatud tõendeid, leidis maakohus, et antud juhul ongi OÜ Swedre

Invest ja Mati Antsi vaheline kohustus vormistatud laenuna pärast selle kohustuse tekkimist.

Notariaalselt on laenuleping tõestatud ja sõlmitud 12. augustil 2009.a, OÜ Swedre Invest

arveldusarvelt on väljamakseid Mati Antsile teostatud muuhulgas ka 25. märtsil 2009.a summas

10 000 krooni ja 16. aprillil 2009.a summas 1 500 000 krooni. Seega on pooled laenulepingu

sõlminud pärast kohustuse tekkimist. Teostatud väljamaksete tõttu oli OÜ-l Swedre Invest

tekkinud rahalised nõuded Mati Antsi vastu ning tekkinud rahaliste nõuete täitmise tagamiseks

sõlmiti laenuleping VÕS § 396 lg 2 kohaselt ning laenulepingu täitmine tagati hüpoteegiga.

Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 12. augusti 2009.a notariaalselt tõestatud

korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu Mati Antsi, XX ja OÜ

Swedre Invest vahel. Tagasiostuõigusega müügilepingust nähtuvalt müüja (Mati Antsi ja XX)

müüb tagasiostuõigusega ja ostja (OÜ Swedre Invest) ostab tagasimüügi kohustusega kinnistu

nr XXXX koos oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 15 000 krooni. Tagasiostuõigusega

müügilepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks

tagasiostja poolt tingimusel, et Mati Antsi on tasunud OÜ-le Swedre Invest kogu oma võla

vastavalt 12. augusti 2009.a sõlmitud laenulepingule. Tagasiostuõigusega müügilepingu p 3.3 ei

ole täpsemalt määratletud, millisele 12. augusti 2009.a sõlmitud laenulepingule viidatakse,

samas ei ole pooled esitanud maakohtule tõendeid ega väited selle kohta, et poolte vahel oleks

12. augustil 2009.a sõlmitud veel mingeid laenulepinguid. Eeltoodu alusel luges maakohus

tuvastatuks, et 12. augustil 2009.a tagasiostuõigusega müügilepingu punktis 3.3 on silmas

peetud laenulepingut, mis on sõlmitud Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahel 12. augustil

2009.a ning mille üle toimub vaidlus käesolevas tsiviilasjas. Samas tuleneb viidatud punktist

selgelt ja üheselt, et kinnistu nr XXXXX tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu

müügihind tasutuks siis, kui Mati Antsi on tasunud OÜ-le Swedre Invest laenusumma s.o 850

000 krooni. Maakohus nõustus hagejaga, et 12. augustil 2009.a notariaalselt tõestatud ja

sõlmitud tagasiostuõigusega müügileping ei tõenda asjaolu, et Mati Antsi oleks laenukohustuse

OÜ Swedre Invest ees täitnud.

Kostja on esitanud maakohtule 12. augusti 2009.a notariaalselt tõestatud korteriomandi

tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre

Invest vahel, kinnistu nr XXXXX osas. Tartu Maakohtu 26. juuli 2010.a määrusega tsiviilasjas

nr 2-10-19189 kuulutati välja AS Serv-In-Tex pankrot 26. juulil 2010.a kell 15.00.

Viidatud lepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks

tagasiostja poolt tingimusel, et Mati Antsi on tasunud kogu oma võla vastavalt 12. augusti

2009.a sõlmitud laenulepingule. Vastuseks kostja väidetele märkis maakohus, et TsMS § 5 lg 1

järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna

AS Serv-In-Tex (pankrotis) vastu ei ole nõuet esitatud ja pooled ei ole taotlenud tema kaasamist

käesolevasse menetlusse, ei saa maakohus väljuda esitatud hagi piiridest ega hinnata, kas ja

millised nõuded on või olid AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel.

Eelnimetatud põhjusel jättis maakohus tähelepanuta kostja väited, et tegelikult OÜ Swedre

Invest AS-le Serv-In-Tex (pankrotis) midagi ei maksnud. Sellise seisukoha võtmine väljuks

esitatud hagi piiridest.

Maakohus asus seisukohale, et käsitledes nii 12. augustil 2009.a sõlmitud tagasiostuõigusega

müügilepingut Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest (kinnistu XXXX) vahel kui ka 12. augustil

2009.a sõlmitud lepingut AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel (kinnistu nr

XXXXX), ei ole kostja tõendanud, et rakendunud oleks viidatud lepingutes p 3.3 s.t, et oleks

kasutatud tagasiostuõigust ning Mati Antsi oleks tasunud võla 12. augustil 2009.a sõlmitud

laenulepingu alusel.

Hageja on viidanud asjaolule, et Mati Antsi on eelnevalt vaidlustanud sundtäitmise OÜ Swedre

Invest kasuks ja esitanud hagiavalduse OÜ Swedre Invest vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes (tl 55-63). Hageja väidete kohaselt on Mati Antsi esitatud hagiavalduses

tunnistanud laenulepingu sõlmimist ja vaidlustanud nõude osaliselt. Nähtuvalt kohtu käsutuses

olevast andmebaasist KIS ja poole esitatud väidetest on tsiviilasjas nr 2-10-48055

kohtumäärusega menetlus lõpetatud seoses hagist loobumisega. Hageja seisukohtadest

tulenevalt kui ka määrusest nähtuvalt on kostjale saanud teatavaks, et nende suhtes täitemenetlus

lõpetati, sest kinnistu on müüdud uutele omanikele. Maakohus märkis, et TsMS § 328 lg 1 järgi

menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.

Olukorras, kus pool ühes tsiviilmenetluses sama poole vastu jaatab teatatud õigussuhete

olemasolu ja asub teises neid eitama, lähtub maakohus TsMS § 231 lg-st 2 ning leiab, et kostja

on maakohtule tsiviilasjas 2-10-48055 esitatud hagiavalduses omaks võtnud laenulepingu

kehtivuse OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vahel ning seega tunnistanud ka rahalise kohustuse

olemasolu.

Kostja väidete kohaselt on laenulepingu näol tegemist näiliku ja seega tühise tehinguga. Kostja

toob esile asjaolu, et tehingute tegelik eesmärk oli AS Serv-In-Tex (pankrotis) varast tühjaks

teha, poolte vahel oli kokkulepe, et AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel

sõlmitud korteriomandi müügi eest raha ei hakata nõudma ning hageja ei hakka mitte kunagi

laenulepingu kohaselt raha sisse nõudma. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka hetkel

kehtiva TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Maakohus kostja järeldustega ei nõustunud. Viidatud sätte puhul saab näilik tehing aset

leida poolte vahel, kuid kostja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist samade

pooltega. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all olevas laenulepingus laenukohustuse võtnud

endale füüsiline isik Mati Antsi ning korteriomandi müügitehing on toimunud kahe juriidilise

isiku vahel, seega on asjakohatu väide poolte kokkuleppest. Samuti ei ole kostja tõendanud kas

ja kuidas said füüsilise isiku Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahelised lepingulised suhted

mõjutada AS Serv-In-Tex (pankrotis) väidetavat „varast tühjaks tegemist“.

Maakohus leidis, et OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vahel on 12. augustil 2009.a sõlmitud

notariaalselt tõestatud laenuleping, laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu on Mati Antsi

omaks võtnud tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses, samuti tunnistanud kohustuse

olemasolu oma tegevusega s.o tasunud 2 korral laenulepingust tulenevaid makseid. Kostja Mati

Antsi ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid laenulepingust tulenevale põhinõudele s.o 48 965,65 eurot. Maakohus ei

nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei ole

esile toonud asjaolusid, millest maakohus saaks järeldada, et OÜ Swedre Invest vastaks VÕS

§ 402 sätestatud krediidiandja tunnustele. Seega ei saa käeolevale võlasuhtele kohaldada VÕS-s

nimetatud tarbijakrediidilepingu sätteid. Maakohus rahuldas hagi esitatud võlgnevuse s.o

48 965,65 euro nõudes.

Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega intressinõudele, mille kohaselt laenulepingus ei ole

märgitud intressi määra, mistõttu tuleks kohaldada VÕS § 94 sätestatud intressimäära.

Maakohus

nõustus

hageja

seisukohaga,

et

laenulepingu

sõlmimise

ajal

kehtinud

Rahandusministri 29. detsembri 1999.a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate

õigusaktide kinnitamine” § 2 redaktsioonis oli laenuintressi alammääraks 3% aastas. Seega on

Tulumaksuseadusest tulenev intressimäär kindlaks määratud ja kohaldada tuleb seaduses

sätestatud intressimäära so 3 % aastas. Maakohus nõustus hageja poolt esitatud intressimäära

arvutuskäiguga ning mõistis kostjalt välja intressi summas 1459,37 eurot.

Kostja on esitanud vastuväite hageja viivisenõudele, sest viivisenõude arvutuskäik ei ole õige.

Laenulepingus p 3.2.3 on OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi kokkku leppinud, et tasumisega

viivitamisel kohustub laenusaaja tasuma viivist 0,1 % põhivõlast iga tasumisega viivitatud päeva

eest. Seega tuleb kohaldada lepingus ettenähtud viivisemäära ning nõustudes hageja poolt

esitatud viivisearvestusega, mõistis maakohus kostjalt välja viivise seisuga kuni 12. november

2012.a summas 42 277 eurot ja alates 13. novembrist 2012.a kuni põhinõude täitmiseni viivise

0,1% päevas. Maakohus pidas vajalikuks piirata viivisesummat, et viivise kogusumma koos

väljamõistetud viivisega ei tohi ületada põhinõuet s.o 48 965,65 eurot.

TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Mati Antsi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 04. juuli 2014.a otsuse

tühistamist, millega maakohus rahuldas OÜ Swedre Invest hagi, ning uue otsuse tegemist,

millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on 12. augusti 2009.a. kinnistu müügileping sõlmitud laenulepinguga samal päeval. Poolte

tahe oli suunatud sellele, et päästa AS Serv-In-Tex saabuvast pankrotist teatud vara. Mati Antsi

oli sellel ajal AS Serv-In-Tex juhatuse liige/omanik ja üks OÜ Swedre Invest osanikest;

2) müüdi AS Serv-In-Tex ja hageja vahelise 12. augusti 2009.a. müügilepingu punkti 3.2.

kohaselt müügi esemeks olev kinnistu ostjale (hagejale) hinnaga 794 000 krooni, milline summa

on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne müügilepingu sõlmimist. Tegelikult ei ole hageja

AS-le Serv-In-Tex kinnistu eest midagi maksnud, mida on kinnitanud AS-i Serv-In-Tex

pankrotihaldur. Mati Antsiga vormistatud laenuleping pidi tagama kinnistu eest raha mitte

nõudmist, samamoodi oli poolte kokkulepe, et hageja ei hakka kunagi laenulepingu järgi raha

sisse nõudma. Sellises olukorras on pooled soovinud jätta muljet laenulepingu olemasolust,

M. Antsi on selle tarbeks paar korda intressi maksnud jms. Tegelikult on selline leping näilisuse

tõttu tühine, sest pooltel ei olnud soovi lepingust tulenevateks õiguslikeks tagajärgedeks;

3) on 12. augusti 2009.a. laenuleping rahatu. Maakohus on tuvastanud, et hageja ei ole andnud

kostjale spetsiaalselt laenu, vaid antud juhul on OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vaheline

kohustus vormistatud laenuna pärast selle kohustuse tekkimist VÕS § 396 lg 2 kohaselt.

Apellant on seisukohal, et maakohtu järeldus VÕS § 396 lg 2 kohalduvusest ja Mati Antsi

tekkinud kohustustest on põhjendamatu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et Mati

Antsile tehtud ülekanded on alusetud või miks on Mati Antsil muul põhjusel tekkinud kohustus

saadud summade tagastamiseks. Apellandile tehtud ülekanded olid tavapärased ja temale kui

hageja omanikule tehtud kanded;

4) ei ole hageja tõendanud, et ülekannete näol oleks tegemist mingite laenudega või oleks need

olnud alusetud ülekanded - hageja on esitanud vaid kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on Mati

Antsile tehtud ülekandeid selgitusega „väljamaks“. Maakohus ei ole tegelenud nende ülekannete

sisustamisega ja luges need automaatselt Mati Antsi kohustuseks, mis on hiljem vormistatud

laenuks;

5) kinnitavad pooled laenulepingu p-s 3.1., et laenuandja on andnud laenusaajale enne lepingu

sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni, sellest 809 000 krooni

põhivõlg ja teenustasu 41 000 krooni. Kuidas on pooled jõudnud 850 000 kroonini ja milles

seisneb väidetav teenustasu, ei ole maakohtus välja selgitatud. Tl 77-90 asuvate müügilepingute

kaudu on nähtav, et müügisummad 794 000 ja 15 000 krooni moodustavadki kokku 809 000

krooni, mis on märgitud laenulepingust põhivõlgnevuseks. Maakohus ei ole sellele tähelepanu

pööranud;

6) on apellant arvamusel, et ei saa olla juhuslik kokkusattumus, et samal päeval sõlmitud

müügilepingud, mida ei ole hageja poolt täidetud ja laenuleping sisaldavad kokkuvõttes sama

võlgnevust. Tegelikkuses oli laenulepingu sõlmimise mõte vaid selles, et Mati Antsi ei asuks

AS-i Serv-In-Tex juhina nõudma raha (kokku 809 000 krooni) hageja nimele kirjutatud

korteriomandi ja kinnistu eest, see oli n.ö tagatiseks. Selline laenuleping on näiline ja seega

tühine, kuna ei pidanud kaasa tooma mingeid õiguslikke tagajärgi;

7) on maakohus jätnud tähelepanuta viidatud olulise tõendi – AS-i Serv-In-Tex ja hageja

vahelise müügilepingu. Apellant on seisukohal, et maakohtul oli õigus anda hinnang tõendile,

mille kaudu soovib kostja oma vastuväiteid tõendada, ka ilma tõendil viidatud kolmandaid

isikuid protsessi kaasamata;

8) peab apellant vajalikuks selgitada, mil viisil said füüsilise isiku Mati Antsi ja OÜ Swedre

Invest vahelised lepingulised suhted mõjutada AS Serv-In-Tex (pankrotis) väidetavat varast

tühjaks tegemist. Mati Antsi oli AS Serv-In-Tex (pankrotis) juhatuse liige ja omanik, samuti oli

ta OÜ Swedre Invest 1/3 osanik. Selliselt oli võimalik leppida kokku AS Serv-In-Tex

(pankrotis) kinnistu minek (enne pankrotti) OÜ Swedre Invest omandisse, ilma, et OÜ Swedre

Invest selle eest midagi maksnud oleks. Nüüd on OÜ Swedre Invest omandis tasuta saadud

kinnistu ja nõutakse lisaks veel samavõrd suurt summat Mati Antsi käest;

9) järeldas maakohus, et apellant on laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu omaks võtnud

tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) ja

seetõttu lähtus kohus TsMS § 231 lg 2 järgsest omaksvõtust. Apellant on arvamusel, et selline

maakohtu järeldus ei ole õiguspärane – kohus ei saa lugeda teises menetluses tuvastatud

asjaolusid siduvaks käesolevas tsiviilasjas. Maakohus ei tuvastatud tsiviilasjas nr 2-10-48055

mingeid asjaolusid, kuna hagist loobuti ja apellant ei soovinud esile tuua AS Serv-In-Tex

(pankrotis) kaudu sõlmitud kokkuleppeid;

10) kui kohus leiab, et laenuleping on siiski ehtne ja täidetav ning pooltel puudusid

eelkirjeldatud

kokkulepped,

tuleb

apellandiga

sõlmitud

laenulepingu

lugeda

tarbijakrediidilepinguks. Maakohus järeldas, et puuduvad VÕS §-st 402 tulenevad alused, oma

seisukohta piisavalt põhjendamata. Maakohus oli seisukohal, et hageja on teinud kostjale

mitmeid rahalisi ülekandeid ja andnud seega laenu süstemaatiliselt. See teeb hageja oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks krediidiandjaks. Laenulepingus ei ole märgitud

intressimäära, mistõttu tuleb lähtuda seadusjärgsest intressimäärast (VÕS § 408 lg 4, § 415 lg 1,

§ 113 lg 1, § 94). Käesoleval juhul tuleb viivisemääraks lugeda seadusjärgne määr, mitte aga

0,1% päevas, nagu hageja nõuab;

11) on hageja viivisearvestus ebaõige (VÕS § 415 lg 2). Kostja on tasunud intressi 2 korda

10 000 krooni, mis tuleb lugeda kantuks põhivõlgnevuse katteks, hageja põhivõla ja

intressiarvestus on sellest tulenevalt valed. Maakohus on lugenud, ilma pikemalt põhjendamata,

hageja arvestused õigeks.

5. OÜ Swedre Invest vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, mille kohaselt 12. augusti

2009.a laenuleping oli rahatu. Kostja poolt maakohtule esitatud arvukad dokumendid kinnitavad

poolte vahel toimunud erinevaid tehinguid, kuid ei anna alust M. Antsi väitele, et tehing oli

teeseldud ning kantud soovist säästa AS Serv-In-Tex vara. Hageja juhatuse liikmetel puudus

seos AS-ga Serv-In-Tex ning jääb arusaamatuks, millisel motiivil oleksid nad pidanud

tegutsema apellandi poolt kirjeldatud viisil;

2) on apellant vaidlustanud maakohtu järelduse, et M.Antsi on laenulepingu omaks võtnud

tsiviilasjas nr 2-10-48055 tehtud avaldustega, kuna tegemist olevat teise tsiviilasjaga ning selles

tehtud avaldused ja väited ei ole siduvad käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebuses ega ka

varasemas menetluses ei ole Mati Antsi esitanud ühtegi põhjendust, miks ta on samade poolte

vahel sama laenulepingu kohta toimunud vaidluses tunnistanud sõnaselgelt võlasuhte olemasolu

ning esitanud vastuväiteid vaid osale võlausaldaja nõudest. Vastustajale on arusaamatu apellandi

väide, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-48055 menetlus lõpetati, siis ei tuvastanud kohus mingeid

asjaolusid. Apellant on jätnud tähelepanuta, et maakohus ei ole tuginenud mitte eelnevas

menetluses tuvastatud asjaoludele, vaid Mati Antsi enda poolt esitatud seisukohale, milles ta

tunnistas laenusuhte olemasolu;

3) ei ole alust arvata, et Mati Antsi oleks tsiviilasja nr 2-10-48055 menetluse käigus teinud

ebaõigeid ning talle kahjulikke avaldusi (TsMS § 328 lg 1). Vastustaja on seisukohal, et

maakohus on põhjendatult käsitlenud M.Antsi poolt teise tsiviilasja menetluses tehtud avaldusi

omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes;

4) on alusetu apellandi taotlus lugeda Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud

laenuleping tarbijakrediidilepinguks. OÜ Swedre Invest tegevusalaks ei ole laenude või

krediitide väljaandmine, mistõttu ei ole põhjust käsitleda Mati Antsiga sõlmitud lepingut

tarbijakrediidilepinguna. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et laenulepingu sõlmimise ajal oli

Mati Antsi OÜ Swedre Invest juhatuse liige ja osanik ning seetõttu on hageja oma nõude puhul

arvestanud Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 ja laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

rahandusministri 29. detsembri 1999. a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate

õigusaktide kinnitamine” § 2 regulatsioonidega;

5) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, mille kohaselt olevat viivise ja intressi arvestus

maakohtu otsuses ebaõige ka seetõttu, et M.Antsi poolt tasutud 20 000 krooni oleks tulnud

lugeda põhivõla katteks. Apellant ei ole ilmselt pidanud vajalikuks tähelepanelikult tutvuda

hagiavaldusega, milles vastustaja on palunud apellandilt välja mõista põhivõlana 48 965,65

eurot, s.o 766 146 krooni. Nimetatud summa on kujunenud järgmiselt: M. Antsi poolt eelnevalt

tunnistatud põhivõlg 809 000 krooni – tasutud 20 000 krooni – täitemenetluse käigus laekunud

22 854 krooni = 766 146 krooni. Seega on M. Antsi poolt tasutud summad ning ka

täitemenetluse käigus laekunud raha arvestatud mitte intressi või viivise vaid põhivõla

tasumisena ning väited intressi ja viivise ebaõige arvutuskäigu kohta on alusetud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja Mati Antsi

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellandi 19. juunil 2015.a taotluse kohta võtta uue

tõendina asja juurde Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 2013.a kokkuleppe projekt kriminaalasjas.

Kokkulepet ei kinnitatud ja see ei jõustunud, kuid selles on süüdistuse osas kajastatud nii

12.08.2009.a laenuleping kui ka kinnistu müügileping. Apellant leidis, et selgitamaks

12.08.2009.a laenulepingu ja müügilepingu vahelisi seoseid võib osutuda vajalikuks saata asi

uueks arutamiseks maakohtule. Samuti võib kerkida vajadus peatada käesoleva tsiviilasja

menetlemine kuni kriminaalasjas lahendi jõustumiseni, kus vaatluse (süüdistuse) all on samad

tehingud.

7.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust

ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on

ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

7.2. Apellant pidanuks seega uue tõendi asja materjalide juurde võtmist taotlema hiljemalt

apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtu poolt TsMS § 647 lg 1 järgi

kirjalikus menetluses seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud tähtpäevaks (18.06.2015.a)

on apellant minetanud menetlusliku õiguse taotleda uue tõendi asja juurde võtmist. Selles

menetlusstaadiumis saaks uue tõendi asja materjalide juurde võtmine olla TsMS § 652 lg 3 järgi

põhjendatud üksnes äärmise erandina. Apellant ei ole põhistanud niisuguse erandolukorra

esinemist. Esitatud dokument - kriminaalasjas sõlmitava kokkuleppe projekt - on dateeritud

25.04.2013.a ning selle olemasolu ei saanud olla apellandile varem teadmata. Taotluses küll

märgitakse, et prokuratuur on projekti edastanud apellandi esindajale 16.06.2015.a, kuid

puuduvad põhistused, et apellandil puudus võimalus taotleda prokuratuurilt kõnealuse projekti

väljastamist juba varem.

Ringkonnakohtu arvates puudub alus heita maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist, mis

annaks aluse võtta apellatsioonimenetluse viimases staadiumis asja materjalide juurde uue

tõendina kriminaalasja kokkuleppe projekt.

8. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant peamiselt sellele, et samal kuupäeval laenulepinguga,

s.o 12. augustil 2009.a, on sõlmitud ka kinnistu müügileping AS-i Serv-In-Tex ja OÜ Swedre

Invest vahel. Viidates kinnistu müügilepingu ning laenulepingu vahelistele väidetavatele

seostele on apellant seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on kaetud hagejale võõrandatud

kinnistute maksumusega (s.o 794 000 krooni + 15 000 krooni).

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega maakohtule, mille kohaselt ei ole

maakohus pööranud piisavat tähelepanu kõnealuste lepingute (s.o laenulepingu ning sellega

samal kuupäeval sõlmitud kinnistute müügilepingute) vahelistele seostele. Apellant ei ole

põhistanud kohtule usutavalt oma väiteid 12. augustil 2009.a OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi

vahel ning samal kuupäeval AS-i Serv-In-Tex ning OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud tehingute

vaheliste seoste osas.

Hageja on tuginenud asjaolule, et OÜ Swedre Invest arveldusarvelt tehti Mati Antsile

ülekandeid õigusliku aluseta. Kostja (apellant) on seevastu asunud apellatsioonimenetluses

seisukohale, et tegemist oli tavapäraste, osanikule tehtud väljamaksetega. Mõlema poole

seisukohtade järgi on seega tegemist OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi kui füüsilise isiku vahelise

võlasuhtega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tulnuks kostjal tõendada, et tal oli õiguslik alus saamaks

OÜ-lt Swedre Invest vastavas ulatuses väljamakseid (nt dividendidena vms). 12.08.2008.a

laenulepingu p 3.1 on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 II alternatiivi

tähenduses. Ringkonnakohtu arvates on samatähenduslikuna käsitatav VÕS § 396 lg 2 järgi

muul õiguslikul alusel tekkinud rahalise kohustuse vormistamine laenuna.

8.2. Võla tunnistamise tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, s.o võlausaldaja ei

pea täiendavalt tõendama kohustuse tekkimise aluseid, vaid võlgnikul tuleb tõendada, et

kohustust tegelikult ei eksisteeri. Ka Riigikohus on selgitanud (nt tsiviilasjades nr 3-2-1-146-05;

3-2-1-7-03 ja 3-2-1-84-03), et kui isik on kandnud rahasumma üle teisele isikule, siis

rahasumma saaja peab tõendama, et tal oli alus ülekandjalt raha saada ning ta ei pea laekunud

summat tagasi maksma. Seega lasub rahasumma saajal (s.o käesoleval juhul kostjal/apellandil)

laenusuhte puudumise tõendamise kohustus.

AS-i Serv-In-Tex poolt 12.08.2009.a OÜ-ga Swedre Invest sõlmitud kinnistu (XXX, XXX tn X)

müügilepingu puhul on kostja (apellant) väitnud, et kinnistu võõrandamise ajendiks oli "peita"

pankroti äärel oleva AS-i Serv-In-Tex vara ning "päästa pankrotipesast tootmishooned."

Apellant ei ole kohtule arusaadavalt selgitanud, miks ja millisel alusel tuli AS-i Serv-In-Tex

vara "väljakantimise" tulemusena hagejale üleantud kinnisvara väärtus arvestada apellandi, s.o

M. Antsi kui füüsilise isiku kohustuse katteks. Ka juhul, kui Swedre Invest OÜ tegelikult

tõepoolest kinnistu eest AS-ile Serv-In-Tex kokkulepitud müügihinda ei tasunud, ei anna see

iseenesest alust lugeda n-ö tasuta saadud kinnistu hoopis M. Antsi võlgnevuse katteks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja hinnangutega tõenditele, mille kohaselt

on OÜ Swedre Invest arveldusarvelt teostatud M. Antsile väljamakseid mh 25.03.2009 summas

10 000 krooni ja 16.04.2009 summas 1 500 000 krooni ning nimetatud rahaliste väljamaksete

tagajärjel sai lugeda OÜ-l Swedre Invest tekkinuks tagasinõudeõiguse Mati Antsi vastu.

Teostatud väljamaksete tagasinõue vormistati VÕS § 396 lg 2 järgi 12.08.2009.a laenulepinguga

ning laenulepingu täitmise tagamiseks seati hüpoteek.

9. Apellant ei ole menetluses tõendanud ega põhistanud oma väiteid, et Mati Antsiga

vormistatud laenuleping pidi tagama AS-i Serv-In-Tex poolt OÜ-le Swedre Invest võõrandatud

kinnistu eest raha mitte nõudmist ning et pooltel oli ühtlasi kokkulepe, et hageja ei hakka kunagi

laenulepingu järgi raha sisse nõudma. Põhistamata on ka apellandi väited, mille kohaselt

soovisid laenulepingu pooled üksnes jätta muljet laenulepingu olemasolust ning tegelikkuses oli

tegemist näilise tehinguga. Asjas ei ole tõendatud, nagu oleks tegemist olnud ühe ja sama

võlgnevusega. Hageja kinnitusel oli AS-il Serv-In-Tex endal täitmata rahaline kohustus hageja

ees ning AS-i Serv-In-Tex pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 72 539,72 euro ulatuses

(tsiviilasi nr 1-10-19189). Puudub alus lugeda kahe äriühingu vahelise tehinguga kaetuks kostja

isiklik kohustus hageja ees. Sellist õigust ei tulenenud kostjale asjaolust, et ta oli üheaegselt

tegev AS-i Serv-In-Tex juhatuse liikme ja aktsionärina ning OÜ Swedre Invest osanikuna.

10. Apellandi väidete õigsuses ei veena ka asjaolu, et 12.08.2009.a laenulepingu järgi tunnistas

kostja oma kohustust hageja ees summas 850 000 krooni (sh 809 000 kr põhivõlg ja teenustasu

41 000 kr), kuid täpselt sama summa moodustub kinnistute müügilepingutes näidatud

müügihindadest (794 000 kr + 15 000 kr = 809 000 kr). Summade kattuvus ei tõenda, et

M. Antsil puudus tegelikult kohustus tagastada OÜ-le Swedre Invest viimaselt alusetult saadud

rahasumma. Maakohtul ei olnud VÕS § 396 lg 2 alusel laenuna vormistatud võlgnevuse puhul

kohustust täiendavalt analüüsida, millistel alustel on kohustuse suurus kujunenud.

Ringkonnakohtu arvates puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist seoses

sellega, et kohus ei asunud sisuliselt analüüsima 12.08.2009.a AS-i Serv-In-Tex ning

OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud kinnistu nr XXXXX müügilepingust ja asjaõiguslepingust

tulenevaid õigussuhteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva

tsiviilasja raames ei olnud kohtul võimalik hagi piiridest väljumata asuda hindama, kas ja

millised nõuded ja/või õigussuhted on või olid AS-i Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre

Invest vahel.

11. Põhjendatud ei ole ka apellandi etteheide maakohtule, mille kohaselt ei oleks maakohus

saanud käesolevas menetluses tugineda tsiviilasjas nr 2-10-48055 kohtule esitatud

menetlusdokumentides avaldatule. Tsiviilasjas nr 2-10-48055 oli tegemist menetlusega samade

poolte vahel, s.o Mati Antsi ja XX hagi OÜ Swedre Invest vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kuna hageja (OÜ Swedre Invest) on käesolevas menetluses läbivalt viidanud

Mati Antsi poolt teistes tsiviilasjades (s.o nr 2-10-19189 ja 2-10-48055) väljendatud

seisukohtadele, siis oli kohus õigustatud nimetatud tsiviilasjade materjalidega arvestama.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud käsitada M. Antsi poolt tsiviilasjas nr 2-10-48055

kohtule esitatud hagiavalduses esitatut sarnaselt omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses.

30.09.2010.a esitatud hagiavalduses (tl 55-63) esitab M. Antsi ise üheselt mõistetavaid väiteid,

millest tulenevalt pidas ta ennast põhiosas seotuks 12.08.2009.a laenulepingust tulenevate

kohustustega. Tsiviilasja nr 2-10-48055 menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu põhjusel, et

hagejad võõrandasid täitemenetluse esemeks olnud kinnistu ja hagi edasine menetlemine muutus

esemetuks. Menetlus lõppes seega Mati Antsi’st endast olenevatel põhjustel.

Ehkki TsMS § 231 lg 2 järgi ei tule omaksvõtu korral asjaomast faktilist asjaolu enam tõendada,

ei ole maakohus siiski piirdunud 12.08.2009.a laenulepingu kehtivuse hindamisel ainuüksi

tõdemusega, et M. Antsi oli tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud seisukohtade järgi laenusuhte

olemasolu jaatanud ja sellele ise hagiavalduses tuginenud. Maakohus on nõuetekohaselt

hinnanud ka kõiki teisi asjas esitatud tõendeid ning puudub alus heita maakohtule ette

menetlusnormide rikkumist.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostja

M. Antsi toonud menetluses esile asjaolusid, mis tingiksid hagi rahuldamata jätmise. Kostjal on

12.08.2009.a hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus, mille olemasolu on kostja

muuhulgas kinnitanud tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses ning ühtlasi tunnistanud

kohustuse olemasolu oma tegevusega, tasudes kahel korral laenulepingust tulenevaid makseid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puuduvad alused lugeda 12.08.2009.a

laenuleping tarbijakrediidilepinguks. Ebaõiged on apellandi väited, nagu muudaks laenulepingu

tarbijakrediidilepinguks asjaolu, et hageja on teinud kostjale korduvaid rahalisi ülekandeid,

seega andnud laenu süstemaatiliselt. Hageja on menetluses selgitanud, et M. Antsi võlgnevus

OÜ Swedre Invest ees tulenes sellest, et olles OÜ Swedre Invest juhatuse liige, tegi kostja

osaühingu arvelt ülekandeid, milleks tal õigused puudusid. Iseendale osaühingu arvelt korduvate

ülekannete tegemine ei muuda osaühingut krediidiasutuseks VÕS § 402 tähenduses. Kuivõrd

tegemist ei olnud tarbijakrediidilepinguga, siis ei kuulu kohaldamisele VÕS § 408 lg 4.

Maakohus on põhjendatult kohaldanud intressimäära 3 % aastas, arvestades nii VÕS §-s 397 kui

Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 alusel kehtestatud Rahandusministri 29. detsembri 1999.a

määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine“ §-s 2 sätestatut.

Samuti ei kohaldu VÕS § 415 lg 1 ning laenulepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist

0,1 % päevas.

Põhjendatud ei ole apellandi väited viivisearvestuse ebaõigsuse kohta. Hageja esitatud

arvestuste kohaselt oli 12.11.2012.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 42 277

eurot. Hageja arvestus on rajatud põhinõudele summas 766 146 krooni, s.o M. Antsi poolt

varem tunnistatud põhivõlast 809 000 krooni on maha arvatud tema poolt tasutud 20 000 krooni

ja lisaks täitemenetluse käigus laekunud 22 854 krooni. Seega on ebaõige apellandi väide, nagu

ei oleks tema poolt intressidena tasutud 2 × 10 000 krooni arvestatud põhivõlgnevuse katteks.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu otsuse ülejäänud põhjendustega ega korda neid TsMS

§ 654 lg 6 alusel.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel Mati Antsi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on maakohtu lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles

menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks

maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele

mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide

esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-

2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise

lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

14. Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014.a määrusega vabastati Mati Antsi apellatsioonkaebuse

esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest 600 euro ulatuses. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, kuulub riigilõiv Mati Antsilt TsMS § 190 lg-te 2 ja 5 alusel riigituludesse

väljamõistmisele.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/