3-15-1396/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1396 Haldusasi OÜ PK Arendus esialge õiguskaitse taotlus Pärnu Linnavalitsuse 4. mai 2015. a korralduse nr 245 täitmise peatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2015. a määrus Menetlusosalised Taotleja – OÜ PK Arendus, esindajad v.adv Elmer Muna ja adv Kadri Lember Vastustaja – Pärnu linn Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ PK Arendus määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OÜ PK Arendus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2015. a määruse peale haldusasjas nr 3-15-1396. 2. Jätta OÜ PK Arendus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

12. juuni 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1396 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.12.2001 otsusega nr 83 Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu.

2. Pärnu Linnavalitsus kiitis 04.05.2015 korraldusega nr 245 heaks arhitektuurivõistluse „Port Artur 2 ja parkimismaja ühendava hoone ja galerii ideeplaneering“ tingimused.

3. OÜ PK Arendus esitas 02.06.2015 vaide Pärnu Linnavalitsuse 04.05.2015 korralduse nr

245 kehtetuks tunnistamiseks.

3-15-1396 2(4) 4. OÜ PK Arendus esitas 02.06.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Pärnu Linnavalitsuse 04.05.2015 korralduse nr 245 täitmise peatamiseks. Arhitektuurivõistluse tingimuste kinnitamise korraldus on õigusvastane ja rikub OÜ PK Arendus õigusi. Tegemist on eelhaldusaktiga tulevikus antava ehitusloa suhtes. Korralduse täitmise peatamata jätmisel koostatakse arhitektuurivõistluse võitnud tööle vastav ehitusprojekt ning väljastatakse ehitusluba kavandatud galerii ehitamiseks, mis raskendaks OÜ PK Arendus võimalusi tõhusalt kaitsta oma õigusi. Mõistlik on peatada korralduse täitmine võimalikult varajases menetlusstaadiumis, sest muidu puuduvad takistused galerii reaalseks valmisehitamiseks.

5. Pärnu linn palus 11.06.2015 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlusalune korraldus puudutab OÜ-d PK Arendus, kuid taotlusest ei selgu, milline isiku õigus võib saada rikutud ja kuidas oleks taotleja eesmärgi saavutamine raskendatud ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Kehtiva detailplaneeringu järgi on arhitektuurikonkursi korraldamine kohustuslik ja konkursiga selgitatakse välja kõige sobivam lahendus linnaruumi kujundamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest OÜ-l PK Arendus puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Pärnu Linnavalitsuse 04.05.2015 korralduse kehtivus või täitmine (sh arhitektuurivõistluse läbiviimine) ei kahjusta pöördumatult või raskesti korvatavalt taotleja huve või õigusi. Võimalus, et korraldusele tuginedes antakse edaspidi veel haldusakte, mida taotleja peab oma huvide ja õiguste kaitseks vaidlustama ning tegema selleks eelduslikult täiendavaid kulutusi, ei ole üldjuhul käsitatav esialgse õiguskaitse vajadusena. Isegi kui möönda, et arhitektuurivõistluse tingimuste kehtestamine on käsitatav ehitusloa eelhaldusaktina, on ehitamise alustamiseks igal juhul vaja ehitusloa väljastamine. Kui võistluse tulemusena valitakse töö, mille realiseerimist peab OÜ PK Arendus oma huvide vastaseks, saab ta vaidlustada ehitusloa ning vajaduse korral taotleda selle kehtivuse või täitmise peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada ka kolmandate isikute õiguste ja avalike huvidega. Vaidlusaluse korralduse täitmise peatamine tooks kaasa kogu protsessi peatumise ilma erilise vajaduseta ning sellega kaasnev täiendav ajakulu ei oleks hiljem kuidagi hüvitatav, kui vaie või edasine kaebus peaks jääma rahuldamata. Võimalikku kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid isegi eduväljavaadete olemasolu ei saa eraldivõetuna olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks, kui puudub õiguskaitsevajadus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ PK Arendus palub 29.06.2015 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus lähtus OÜ PK Arendus esialgse õiguskaitse vajaduse osas vastustaja ebaõigest käsitlusest ning jättis määruskaebuse esitaja väited põhjendamatult tähelepanuta. OÜ PK Arendus väidete kohta ei sisaldu määruses jälgitavat ega kontrollitavat analüüsi. Puudub sisuline hinnang väitele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendab vaidega taotletava eesmärgi saavutamist. Kohus ei ole põhjendanud järeldust, et edasiste vaidluste vältimise eesmärk ei tingi HKMS §

249 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse vajadust. Kui arhitektuurivõistlus galerii ja Aida tn 10 hoone lahenduse leidmiseks viiakse lõpule ning selle alusel jätkub edasine haldusmenetlus (nt asutakse ehitusluba väljastama või detailplaneeringut muutma), on vaidega taotletava eesmärgi (vältida võimalikult varases haldusmenetluse staadiumis ehitusõiguse andmist galeriile ja hoonele, mis rikuvad OÜ PK Arendus õigusi) saavutamine ohustatud. Kuna galeriid, selle asukohta ega tingimusi ei ole detailplaneeringus ette nähtud, siis antakse galerii

3-15-1396 3(4) ehitusõigus vaidlusaluse korraldusega. Korralduse täitmise peatamata jätmisel muutub vaidemenetlus sisutuks. Ebaõige on kohtu käsitlus, et haldusakti kehtivuse peatamine on õigustatud üksnes n-ö kõige hilisemas haldusmenetluse etapis (st ehitusloa vaidlustamisel). Kohtupraktika kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisega välistada ka edasiste potentsiaalselt õigusvastaste haldusaktide andmine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kuna arhitektuurivõistluse tingimused ei nõua OÜ PK Arendus õiguste ja huvide arvestamist, siis ei saa edasine haldusmenetlus olla ühelgi juhul õiguspärane. OÜ-d PK Arendus ei ole ka enne haldusakti andmist ära kuulatud ning hilisemad aktid ei saa seetõttu olla õiguspärased. Kuna korralduse aluseks olev detailplaneering pärineb 2001. aastast ning huvitatud isikud on ehitusõiguse realiseerimisega seega viivitanud üle 13 aasta, ei kaasne korralduse täitmise peatamisega ebaproportsionaalset ajakulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. OÜ PK Arendus määruskaebus tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. OÜ PK Arendus on tasunud õiges suuruses riigilõivu (15 eurot – riigilõivuseaduse § 60 lg 6).

9. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Kuivõrd käesoleval juhul on Pärnu linn 11.06.2015 esitanud Tallinna Halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi uut sisulist väidet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Pärnu linna täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse viivitamata (HKMS § 252 lg 1), arvestades vastustaja varasemaid seisukohti.

10. HKMS § 210 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Kuivõrd praegusel juhul oleks OÜ PK Arendus määruskaebuse läbivaatamine kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt võimalik alles pärast puhkusteperioodi möödumist, siis lahendab selle ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.

II

11. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

OÜ PK Arendus on oma õiguskaitsevajadust põhjendanud korduvate vaidluste vältimise eesmärgiga. Ringkonnakohus möönab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada asjaoluga, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa täiendava kohtuvaidluse (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44- 09, p 13). Tegemist ei ole siiski ainumäärava argumendiga ning esialgse õiguskaitse kohaldamine uue kohtuvaidluse vältimiseks juba mitmeetapilise haldusmenetluse algfaasis saab olla põhjendatud vaid olukorras, kus taotlejal poleks hiljem üldse võimalik oma õigusi

3-15-1396 4(4) kaitsta (nt detailplaneeringu vaidlustamise korral isiku poolt, kellel puuduks asjaoludest tulenevalt kaebeõigus hilisema ehitusloa vaidlustamiseks) või haldusorgani ilmselgelt õigusvastane tegevus kahjustab oluliselt taotleja õigusi. Üldjuhul peab kohus siiski vältima ennetavat sekkumist haldusorgani läbiviidavasse menetlusse, kui see pole just taotleja õiguste kaitseks vältimatu.

12. OÜ PK Arendus on 02.06.2015 vaides ja esialgse õiguskaitse taotluses viidanud üksnes sellele, et teda ei ole enne vaidlusaluse haldusakti andmist ära kuulatud, kuid pole esitanud ainsatki konkreetset väidet, kuidas saab arhitektuurivõistluse korraldamine rikkuda tema mittemenetluslikke õigusi (nt omandiõigus, ettevõtlusvabadus). Asjaolust, et 04.05.2015 korraldusega heakskiidetud võistluse tingimustes ei ole toodud selgesõnaliselt välja elementaarset kohustust arvestada muu hulgas naaberkinnistute omanike (sh OÜ PK Arendus) õigustega, ei saa järeldada, et koostatav eskiis või ideelahendus rikub vältimatult määruskaebuse esitaja õigusi. Võimalik ärakuulamisviga on kõrvaldatav edasistes menetlusetappides.

Halduskohus märkis põhjendatult, et Pärnu Linnavalitsuse 04.05.2015 korralduse alusel ei ole galerii ehitamine võimalik. Isegi kui tingimuste p-s 9 võistlustöödele esitatavaid nõudeid saaks sisuliselt pidada nt ehitise arhitektuurseteks ja ehituslikeks lisatingimusteks (vt kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 ning Pärnu Linnavolikogu 30.06.2009 määruse nr 18 „Pärnu linna ehitusmäärus“ § 32) ning seega eelhaldusaktiks ehitusloa suhtes, ei ole sellega antud ehitusõigust galerii püstitamiseks. Sellises olukorras oleks esialgse õiguskaitse korras arhitektuurivõistluse läbiviimise keelamine ilmselgelt põhjendamatu ning tooks kaasa huvitatud isiku õiguste ja avalike huvide kahjustamise. Määruskaebuse esitaja viide detailplaneeringu pärinemisele juba 2001. aastast ei ole asjakohane ega saa kuidagi õigustada esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist, kui selle järele puudub tegelik vajadus.

13. Eelneva põhjal jääb OÜ PK Arendus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets Kohtunik