1-15-4708/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4708 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. juuni 2015 kohtu alla andmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav B.R, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav B.R määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 23. detsembri 2014 määrusega vahistati B.R.

2. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 28. aprilli 2015 määrusega loeti B.R suhtes kohaldatud vahistamine põhjendatuks ja jäeti tõkend muutmata. 3. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. juuni 2015 määrusega anti B.R kohtu alla kriminaalasjas nr 1-15-4708 süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p-de 1, 2, 3; § 424 ja § 120 järgi. Kriminaalasja arutamise ajaks määrati 4. september – 21. detsember 2015. Kohtu alla andmise

määrusega jäeti süüdistatava B.R tõkend vahistamine muutmata. Kohus käsitles eelistungil B.R tõkendi küsimust KrMS § 275 lg-te 2, 3 alusel.

Määruskaebus 4. Maakohtu 19. juuni 2015 määruse peale esitas kaebuse B.R, kes ei ole nõus tema vahi

all hoidmisega ja kriminaalasja arutamisega Jõgeva kohtumajas. Süüdistataval on isiklikud

probleemid prokurör A.H. ga, kes oli B.R naaber. Lisaks ei ole süüdistatav rahul Jõgeva

politsei ja prokuratuuri tööga käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse läbiviimisel. Sellepärast soovib B.R, et kriminaalasja arutamine toimuks Tartu kohtumajas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. KrMS § 385 p 16 kohaselt ei ole kohtu alla andmise määrus määruskaebemenetluse korras vaidlustatav. Selle määruse peale esitatud kaebus tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata, kuna kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi kaebeõigust. Riigikohus on määruskaebeõigust jaatanud juhtudel, mil kohus on kohtu alla andmise määruses võtnud seisukoha ka kohtumenetluse poole taotluse osas kohaldada vahistamist või asendada vahistamine elektroonilise valvega (vt RKKKm nr 3-1-1-86-10, p 10.1; 3-1-1-104-13 p 14). Praegusel juhul on maakohus aga jätnud süüdistatava suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (see pole edasikaevatav vt nt RKKKm nr 3-1-1-126-06) ning

seega ei ole tegemist eelnimetatud eranditega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus B.R määruskaebuse läbi vaatamata.

6. KrMS § 385 p 6 kohaselt on vaidlustatav KrMS § 275 lg-s 2 nimetatud määrus. Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu, et nimetatud säte ei olnud praegusel juhul kohaldatav. Nimelt on KrMS § 275 lg-s 2 mõeldud olukorda, kus süüdistatav on olnud maakohtu menetluses vahi all, st on juba eelnevalt kohtu alla antud. B.R anti kohtu alla aga alles 19. juuni 2015

määrusega ja seega ei saanud maakohus sama määrusega kontrollida ka tema vahistamise põhjendatust KrMS § 275 lg 2 alusel. Seega on maakohus viidanud ekslikult KrMS § 275 lg-le 2 ja sellest veast tulenevalt leidnud, et kohtu alla andmise määrus on vahistamise põhjendatuse osas vaidlustatav. Lahendi edasikaebamise kord tuleneb seadusest ning maakohus ei saa oma lahendis kehtestada erinevat kaebekorda. Ka Riigikohus on nentinud, et edasikaebamisel peab lähtuma seaduses sätestatud kaebekorrast, mitte kohtulahendis kajastatust (vt RKKKm nr 3-1-1-75-08, p 10). Seega ei olnud B.R õigust Tartu Maakohtu 19.06.2015 määruse peale kaebust esitada ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 385 p-st 16 ja § 326 lg 2 p-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale.

Mati Kartau Kohtunik