4-15-1135/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1135 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2015 Väärteoasi

B.S-i väärteoasi Tolliseaduse §73 lg.1 järgi Kaebuse esitaja B.S sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kaitsja Arri TOOMING vandeadvokaat Kohtuvälise menetleja esindaja Txxx Pxxx Maksuja Tolliameti jurist Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektor Mxxx Vxxx

06.02.2015 otsus väärteoasjas nr.930015000034

B.S-i karistamise osas Tolliseaduse §73 lg.1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot – jätta muutmata.

B.S-i kaebus jätta rahuldamata.

Rahuldada vandeadvokaat Arri TOOMINGA taotlus, määrata tema poolt B.S-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 40 senti (s.h. tutvumine väärteomaterjalidega, telefonivestlus menetlusaluse isikuga, asjaolude selgitamine, tutvumine kohtupraktikaga 100 €, vestlus ja konsultatsioon menetlusaluse isikuga 20 €, osalemine kohtuistungil 60 €, käibemaks 36 €, sõidukulud 42 €, käibemaks 8,40 €).

Välja mõista B.S-ilt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arri TOOMING) kohtulikus menetluses makstud tasu 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 40 senti.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v 6.07.2015. õimalik tutvuda alates 0

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna xxx

Jxxx Zxxxa koostas 07.01.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.930015000034 B.S-i kohta järgmises. xxxx).

Autos viibis kaasreisijaks B.S. Isik deklareeris piiriületusel 1 l kanget alkoholi ja 40 sigaretti Winston, mis olid pagasiruumis ja tagaistme peal. B.S oli suunatud täiendavale läbivaatusele. Tolli §41 lg1, 2 ning §42 lg.2, 3 seaduse

alusel vaadati reisija ning tema pagas läbi (reisija läbivaatuse akt nr.15-12.1-

5/00/108). Kontrolli käigus avastati lisaks deklareeritule veel 120 sigaretti Next

Supeslims Violet, mis olid peidetud käekotis asuvatesse naiste hügieenitoodete pakenditesse ning ei olnud isiku poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud.

Sigarettide pakenditel asusid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. Vastavalt seadusele toimub isiku tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. B.S esitas Eesti passi xxx piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale esimene piiriületus kalendrikuu jooksul. 120 sigaretti Next Superslims Violet peeti kinni ja hoiustati Ida Tollipunkti laos. Alkoholi-, tubaka- - , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi tekstis ATKEAS) §57 lg.1 kohaselt vähemalt 18-aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul

esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt 40 sigaretti, 100 sigarillot,

50 sigarit, 50 grammi suitsetamistubaka

t või 50 grammi närimistubakat. Toimetades üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 120 üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, neid peites, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes, pani B.S toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona

Tolliseaduse §73 lg.1 alusel, s.o. deklareeritava kauba toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, seega deklareerimata jättes.

Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektor Mxx

Vxxx

06.02.2015 otsusega väärteoasjas nr.930015000034 määrati B.S-ile Tolliseaduse §73 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

160 €. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendava asjaoluna arvestas otsuse tegija omakasu. Sama otsusega 120 sigaretti Next Superslims Violet konfiskeeriti. Sama otsusega määrati, et rahatrahv tuleb vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §74 lg.1 p.13 ning Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 tasuda ositi viies võrdses osas.

B.S esitas 18.02.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt andis avastatud 6 pakki sigarette menetlusalusele isikule tema sõbranna sügisel 2014. Menetlusalune isik pani need vanasse kotti ja unustan nende olemasolu. 07.01.2015 unustas menetlusalune isik kontrollida käekoti sisu, kui sõitis Venemaale. Menetlusalusel isikul ei olnud tahtlust 6 pakki sigarette tuua üle Eesti piiri. Samuti leiti kaebuses, et väärteoprotokolli koostanud tolliametnik rikkus

Tolliseaduse §42 lg.4, kuna ei andnud võimalust selgitada sigarettide kohta.

Läbivaatuse aktis on märgitud läbiva – atuse aeg 14.40 14.50, tegelikult toimus läbivaatus 13.40 – 13.50. Väärteoprotokolli p.8 on trükitud tekst, kuid tegelikkuses ei ole kaebuse esitaja seda väljendanud ja kirjutas seletuse omakäeliselt. Kuna seal oli ruumi vähe, tahtis menetlusalune isik oma seletusi täiendada, kuid selleks võimalust ei antud. Kaebuse esitaja leidis, et iseaduse

tema teos puudub süütegu Toll §73 lg.1 järgi.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et on väga süüdi selles, et kui võttis koti, ei kontrollinud, et seal olid sigaretid. Seega viis ta sigaretid Eestist Venemaale ja tõi tagasi. Sigaretid peitis ta kotti septembris. Selle käekoti võttis ta kaasa juhuslikult, tavaliselt ta seda kotti ei kasuta. xxx ja Kingissepas koos abikaasa, venna ja vennanaisega, kogu aeg olid koos ja koos käisid ka kauplustes. Sel korral kaebuse esitaja sigarette üldse ei ostnud, abikaasa ostis piiripunkti poest 40 sigaretti, need olid pakiruumis, kaebuse esitaja deklareeris need suuliselt. Viimase 8 9 aasta – jooksul käib kaebuse esitaja xxx, kontrolli protseduur on talle teada.

Menetlusaluse isiku kaitsja möönis maakohtu istungil, et formaaljuriidiliselt on Tolliseaduse §73 lg.1 sätestatud koosseis täidetud, kuid inimlikus mõttes on tegemist raske kaasusega, eksimine on inimlik. Kaitsja palus kaebus rahuldada ja alternatiivselt kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja tegemist oli vaid 6 paki sigarettidega.

Kohtuvälise menetleja esindaja Ti jäi maakohtu istungil väärteoprotokollis ja xxx Pxxx kaebusele esitatud kirjaliku vastuse väidete juurde ning leidis, et kui menetlusalune isik isegi läks sigarettidega §73 lg.1 koosseis xxx, siis tagasi tulles on Tolliseaduse täidetud.

Tunnistaja Jxxx Txxx

i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on menetlusaluse isiku seaduslik abikaasa, mingit vihavaenu nende vahel ei olexxx Tunnistaja ostis Duty free-st 4 pakki, kuna tal paluti sigarette tuua. Venemaal olid nad umbes kella 9-st kuni 13-ni. Tunnistajal oli abikaasaga kokkulepe, et jätavad suitsetamise maha, et abikaasa uuesti suitsetama hakkas, tunnistaja ei teadnud. Sigarettide olemasolust abikaasa käekotis ei teadnud tunnistaja midagi. Abikaasa ütles alles pärast sigarettide avastamist, et ta

teeb töö juures suitsu ja need sigaretid tõi talle sõbranna.

Tunnistaja B.S Axxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on menetlusaluse isiku sõbranna, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. Septembri lõpus xxx B.S palus sigarette tuua, tunnistaja tõi ja B.S peitis need käekotti mehe ja laste eest ära. Tunnistaja tõi 6 pakki sigarette, olid sigaretid Next lillas pakis. Kuna tunnistaja ise ei suitseta, siis sigarettidel ta vahet ei tee. 07.01.2015 ta koos B.S-iga Vxxx

ei käinud.

Tunnistaja Vlxxx Pxxxi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on menetlusaluse isiku vend, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. 07.01.2015 oli tunnistaja koos menetlusaluse xxx ka poodides käisid nad koos. Tunnistaja kinnitas, et tema ei näinud, et menetlusalune isik oleks sellel päeval sigarette ostnud ja kotti peitnud. Tunnis

taja ei näinud üldse, et keegi nende seltskonnast oleks sigarette ostnud.

Tunnistaja Oxxx Pxxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on menetlusaluse isiku venna abikaasa, nendevahelised suhted on sõbralikud, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. xxxx. Kauplustes käisid nad põhiliselt koos, kuid oli ka momente, kui nad käisid poodides menetlusalusest isikust eraldi. Tunnistaja kinnitas, et tema ja tema abikaasa sel

päeval sigarette ei ostnud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maaskohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et B.S-i kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Tolliseaduse §73 lg.1 alusel.

Tolliseaduse §73 lg.1 näeb ette vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.

Maksuja Tolliameti poolt 07.01.2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt toimetas

B.S üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 120 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, neid peites, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik pani nimetatud väärteo toime.

Nagu nähtub 07.01.2015 koostatud väärteoprotokollist, on vastavalt ATKEAS §57 lg.1 lubatud vähemalt 18 aasta vanusel reisijal kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga xxx

liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, menetlusalune isik deklareeris 40 sigaretti ja jättis deklareerimata 120 sigaretti.

Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et pani väärteoprotokollis sätestatud teo toime, kuid need sigaretid ol xxx id tal käekotis sõites ja ta oli unustanud nende olemasolu.

Menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on lisaks menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse 07.01.2015 aktiga nr.15-12.1-5/00/108. Selle kohaselt saabus 07.01.2015 kell 13.30 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti xxx tos viibis kaasreisijaks Au B.S. Isik deklareeris piiriületusel 1 l kanget alkoholi ja 40 sigaretti Winston, mis olid pagasiruumis ja tagaistme peal. B.S oli suunatud täiendavale läbivaatusele. Tolliseaduse §41 lg.1, 2 ja §42 lg.2, 3 alusel vaadati reisija ning tema pagas läbi. Kontrolli käigus avastati lisaks deklareeritule veel 120 sigaretti Next

Superslims Violet, mis olid peidetud käekotis asuvatesse naiste hügieenitoodete pakenditesse ning ei olnud isiku poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud.

Sigarettide pakenditel asusid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid. Vastavalt seadusele toimub isiku tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida, mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. B.S esitas Eesti xxx piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale esimene piiriületus kalendrikuu jooksul. 120 sigaretti Next Superslims Violet peeti kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos.

Maakohus peab eelnimetatud Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo tõendamisel. Rikkumine on tuvastatud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Menetlusalune isik on oma maakohtule esitatud kaebuses viidanud menetlusnormide rikkumisele reisija läbivaatusel. Tegemist on toimingutega, mis teostatakse haldusmenetluse, mitte väärteomenetluse käigus ning nende vaidlustamine toimub samuti haldusmenetluse, mitte väärteomenetluse käigus. Haldusmenetluse käigus väidetavad menetlusnormide rikkumised ei anna käesolevas väärteoasjas alust väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Menetlusalune isik on oma maakohtule esitatud kaebuses viidanud tunnistajatele, kes võivad kinnitada asjaolu, et menetlusalune isik ei ostnud 07.01.2015 Venemaalt sigarette.

Vastavalt kaebuses esitatud taotlusele kuulas maakohus üle tunnistajad Jxxxi xx

Vxxx ja OxxxPxxx ning NxxAxxx

. Ükski nimetatud tunnistajatest ei kinnitanud asjaolu, et läbivaatuse käigus B.S-i käekotis avastatud sigaretid olid menetlusalusel isikul kaasas juba xxx Axxx sõites. Tunnistaja B.S küll kinnitas, et tõi menetlusalusele isikule septembris 2014 sigarette, mille B.S ära peitis, kuid kuna tunnistaja ise ei suitseta, siis ta sigarette ei tunne. Kuna ta ise 07.01.2015 koos menetlusaluse isikuga xxx ei saanud ta ka kinnitada, et avastatud ei käinud, siis

sigarettide näol oli tegemist tema poolt varem toodud sigarettidega. Tunnistajad Vxxx ja Oxxx Pxxxt kinnitasid maakohtu istungil, et 07.01.2015 nende seltskonnast keegi sigarette xxxlt ei ostnud, kuid Oxxx Pxxx olnud nad kogu ütluste kohaselt ei aeg kauplustes koos ja käisid ka eraldi. Nimetatud kahe tunnistaja ütluste õigsust selles osas, et seltskond ei olnud kogu aeg koos, kinnitavad omakorda tunnistaja

Jxxx Trexxx ütlused, mille kohaselt ostis tema 07.01.2015 Vexxx tuttava palvel sigarette.

Maakohus peab menetlusaluse isiku selgitusi selle kohta, et sigaretid olid tal kodus peidetud käekotis olevatesse naiste hügieenitoodete karpidesse ja ta võttis V sõites xxx

kogemata kaasa just selle käekoti, mida ta igapäevaselt ei kasuta, eluliselt mitteusutavateks ja ennast õigustavateks, et vältida väärteokaristust. Maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et menetlusalusel isikul oli 07.01.2015 võimalus sigarette osta ja neid ka peita. Samuti nõustub maakohus kohtuvälise xxx menetleja seisukohaga selles osas, et ka juhul, kui menetlusalune isik viis avastatud sigaretid tõepoolest samal päeval Eestist Venemaale ja tõi tagasi, on Tolliseaduse §73 lg.1 sätestatud väärteokoosseis täidetud.

Menetlusalune isik on oma maakohtule esitatud kaebuses viidanud ka menetlusnormide rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt.

Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et kohtuvälise otsuse teinud ametnik ei ole andnud asjas täielikku hinnangut ning lähenenud asjale formaalselt ja subjektiivselt.

Koos menetlusaluse isikuga autos olnud kolme isikut ei ole ta üle kuulanud.

Maakohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Tegemist oli B.S-i väärteoasjaga ja kõrvaliste isikute ülekuulamise vajalikkuse üle otsustab menetleja. Käesoleval juhul ei pidanud ta seda vajalikuks ning tegemist ei ole menetlusnormide rikkumisega. Juhul, kui menetlusalune isik pidas tunnistajate ülekuulamist vajalikuks, oli tal õigus esitada vastavasisuline taotlus. Maakohtule kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteotoimikust sellise taotluse esitamist menetlusaluse isiku poolt ei nähtu. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui menetlusalune isik peab kohtuvälise menetleja ametniku sellekohast tegevust subjektiivseks, siis maakohtu istungil on nimetatud küsimus saanud lahenduse. Maakohus kuulas menetlusaluse isiku taotlusel isikud üle.

Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et tal ei olnud võimalik tutvuda kõikide väärteoasja materjalidega, kuna puudus J.Zxxx ettekanne. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtule on kohtuvälise menetleja poolt esitatud kogu väärteotoimik, kus leheküljed on nummerdatud ja mis algab sisukorraga. Nimetatud sisukorrast ei nähtu, et käesolevas väärteoasjas kogutud väärteotoimikus oleks olnud J.Zxxa ettekanne. Nimetatud ettekannet on nimetatud vaid saatekirjas distsiplinaarmenetluse asjas. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et tegemist on teise ja teiseliigilise asjaga, mis on nähtav ka kirjade registreerimisnumbritest.

Menetlusalune isik on kaebuses viidanud sellele, et väärteoprotokollis olevat trükitud teksti pole tema öelnud ja ta on oma seletuse lisanud omakäeliselt. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuna menetlusalusele isikule oli antud võimalus seletuse kirjutamiseks omakäeliselt, siis seega oli tal ka võimalus sinna märkida, et nimetatud trükitud tekst ei ole õige. Menetlusalune isik on, vastupidiselt, omakäeliselt kirjutanud, et vastavalt tema sõnadele on tema ütlused kirja pandud õigesti ja talle vene keelde tõlgitud. Nimetatut on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et siinkohal ei ole võimalik teha kahesugust järeldust, menetlusalune isik on kohapeal trükitud tekstiga nõustunud, see oli talle vene keelde tõlgitud ning ta kinnitas selle õigsust oma allkirjaga.

Kaebuse d menetlusnormide rikkumise kohta haldusmenetluse väite raames jätab maakohus tähelepanuta, kuna nende rikkumiste tuvastamine ja hindamine ei kuulu maakohtu pädevusse väärteoasja läbivaatamisel.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut o

li põhjendatult karistatud Tolliseaduse §73 lg.1 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik toimetas üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 120 sigaretti üle ATKEAS s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale -

hoidudes ja deklareerimata jättes, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tolliseaduse §73 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendavaks asjaoluks luges kohtuvälise menetleja esindaja omakasu. Sama kohtuvälise menetleja otsusega määrati rahatrahvi tasumine ositi viies võrdses osas.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Tolliseaduse §73 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suuruse karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.6 võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme sama paragrahvi lg. 1, 2, 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses sätestatud korras kohtuväline menetleja.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.2 võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja 06.02.2015 otsusest väärteoasjas nr.930015000034, et 120 sigaretti Next Superslims Violet kuuluvad Karistusseadustiku §83 lg.2, 6 alusel konfiskeerimisele.

Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise osas tuleb samuti jätta muutmata. Konfiskeerimist on kohaldatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus B.S-i karistamise osas

Tolliseaduse §73 lg.1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Vastavalt menetlusaluse isiku taotlusele osales maakohtu istungil määratud korras kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 266,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kuulub nimetatud summa riigituludesse väljamõistmisele menetlusaluselt isikult.

( lkirjastatud digitaalselt) al Anne PALMISTE kohtunik