3-15-1459/2 · 3-15-1459/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1459 Haldusasi AS Volex ja O.R.i ühine kaebus Tallinna Transpordiameti 05.09.2014 kirjale nr 404KV, Tallinna Kommunaalameti 05.11.2014 kirjale nr 6.1-2/1744, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.03.2015 kirjale nr 3-4/2130-4, Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2015 korraldusele nr 712-K, ning Tallinna linna kohustamiseks vaatama AS Volex 31.07.2014 taotlus haldusmenetluse algatamiseks uuesti läbi. Menetlusosalised Kaebajad — AS Volex ja O.R., ühine esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman; vastustaja — Tallinna linn Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Toimetada määrus kätte kaebajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. AS Volex ja O.R. esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Tallinna Transpordiameti (TTA) 05.09.2014 kirja nr 404KV tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Kommunaalameti (TKA) 05.11.2014 kirja nr 6.1-2/1744 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 19.03.2015 kirja nr 3-4/2130-4 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2015 korralduse nr 712-K (vaideotsus) tühistamiseks, ning Tallinna linna kohustamiseks vaatama AS Volex 31.07.2014 taotlus haldusmenetluse algatamiseks uuesti läbi. 1.1 Kaebuse kohaselt saatis AS Volex juhatuse liige O.R. 31.07.2014 TLPA-le haldusmenetluse alustamise avalduse seoses probleemse liiklusolukorraga Mustakivi kaubanduskeskuse (Mahtra tn 1/5/5a/7/7a/27, Tallinn) juures.

2 Avaldusega soovis kaebaja AS Volex nelja eesmärgi saavutamist: väljasõidu Laagna teelt Mahtra tänavale ümberehitus; Mahtra tänava T3 parkla teekatte parandus; veokite Mustakivi Kaubanduskeskuse juurdesõidu ümberehitamine; juurdesõidu rajamine Mustakivi sillalt Laagna teele. Avalduse põhimotiiv oli saavutada planeerimislahenduse muutmise vajaduse kaalumine. Avalduses märgiti, et AS Volex nagu ka Statoil Fuel & Retail Eesti AS, kes opereerib Mustakivi kaubanduskeskuse juures asuvat kütusetanklat, ja Premier Restaurants Eesti AS, kes opereerib Mustakivi kaubanduskeskuse juures asuvat kiirsöögikohta McDonald’s, on nõus kaaluma taotletud tööde osalist rahastamist. Kaebaja AS Volex volitatud esindaja pöördus 30.10.2014 TLPA poole, saamaks teavet haldusmenetluse käigu kohta. TLPA teatas 31.10.2014 vastuses, et vastab planeeringut puudutavatele küsimustele; teistele küsimustele vastuse saamiseks edastas TLPA kaebaja AS Volex avalduse vastamiseks TTA-le ja TKA-le. Kaebaja AS Volex saatis 28.01.2015 päringud nii TLPA-le kui TTA-le ja TKA-le, paludes teatada, millises staadiumis on kaebaja AS Volex avalduse alusel alustatud haldusmenetlus. TTA vastas päringule 26.02.2015 kirjaga, märkides, et on juba kaebajas Volex taotlusele vastanud. Vastuse sisuks oli, et küsimus ei ole TTA pädevuses. TLPA ja TKA 28.01.2015 päringule ei vastanud. Kaebaja AS Volex esitas 12.03.2015 vaide. Kaebaja AS Volex lepingulise esindajaga võttis 02.04.2015 ühendust sisekontrolöri teenistus, esitas vaidemenetluse käigus kogutud dokumendid ja uuris, kas kaebaja soovib vaidemenetluse jätkamist. Kaebaja AS Volex lepinguline esindaja palus 07.04.2015 vaidemenetluse peatamist. Selle taotluse sisekontrolöri teenistus rahuldas. Kaebaja AS Volex esitas 20.04.2015 vaide täienduse. Tallinna Linnavalitsus jättis kaebaja AS Volex vaide 06.05.2015 korraldusega nr 712-k rahuldamata. 1.2 Kaebajad leiavad, et nii vastused kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotlusele kui ka vaideotsus on ebaõiged ja rikuvad kaebajate õigusi. Kaebaja AS Volex on Mustakivi kaubanduskeskuse operaator, kaebaja O.R. on Mustakivi kaubanduskeskuse aluse maa omanik ja AS Volex ainuaktsionär. Muud Mustakivi kaubanduskeskuse ja kaebajas Volex aktsiatega võrreldavat vara kaebajal O.R.il ei ole. Sellepärast kaebaja O.R.i vara väärtus ja sissetulek sõltuvad otseselt Mustakivi kaubanduskeskuse edukast opereerimisest. Kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotluse ebaadekvaatne menetlemine ja selle menetluse tulemusena vastuvõetud haldusaktid ja vaideotsus rikuvad kaebaja AS Volex õigust heale haldusele, õigust tegelda ettevõtlusega, omandiõigust Mustakivi kaubanduskeskusele. Ülalviidatud haldusaktid ja vaideotsus rikuvad kaebaja O.R.i õigust heale haldusele, omandiõigust Mustakivi kaubanduskeskuse alusele maale ja kaebaja AS Volex aktsiatele. Kaebajad leiavad ühiselt, et vaidlustatavates otsustes ei ole nõuetekohaselt teostatud diskretsiooni, ei ole arvestatud tähtsust omavate asjaoludega, põhjendused on ebamäärased ja teineteist välistavad. Kaevatav vaideotsus ei vasta nõuetele. Jättes jõusse vaidlustatavad korraldused, on vaideotsus neid täiendavalt põhjendanud ja ka sisuliselt muutnud, muutes olukorda veelgi segasemaks. Seeläbi rikub vaideotsus kaebajate õigusi iseseisvalt. Kaebaja AS Volex 31.07.2014 taotlusele on nõuetekohaselt vastamata. Seetõttu tuleb taotlus uuesti läbi vaadata. TKA peab kaebajale AS-le Volex väljastama nõuetekohase haldusakti, mille sisu vastaks TKA 20.03.2015 kirjale nr 6.1-2/572. Vastasel juhul viibib AS Volex õiguslikus ebaselges olukorras ning ei saa oma õigusi kaitsta, kui TKA oma lubadust ei täida. Arusaadav ei ole, mis on TKA lõplik seisukoht. Pärast vaide esitamist on osa aukudest ära lapitud, kuid olukord ei vasta jätkuvalt liiklusohutuse nõuetele. 2. Kohus, kontrollinud HKMS §-st 120 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole selle perspektiivituse tõttu võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Kohus nendib, et kaebus vastab vähemalt kaebuses esitatud vaideotsuse tühistamisnõude osas ja kohustamisnõude osas formaalselt HKMS § 37 lg 2 punktidele 1 ja 2, kuna vaideotsuse tühistamisnõude ja kohustamisnõude üheaegne esitamine ja mõlema nõude menetlemine on iseenesest võimalik, kuid esitatud kaebus jääks praegusel juhul rahuldamata. Mistahes vajadust ei ole kaebajatel nõuda erinevate ametite poolt saadetud mitteformaalsete kirjade (toimingute) õigusvastasuse tuvastamist, kuivõrd

3 kohustamisnõude rahuldamine eeldab iseenesestki viivituse või tegevusetuse aluseks olevate toimingute õigusvastasust. Praegusel juhul soovib kaebaja saavutada kaebusega olukorda, milles vormistatakse kaevatav TKA 20.03.2015 kiri nr 6.1-2/572 haldusaktiks. Viidatud kirjas märkis TKA muuhulgas, et Mahtra T3 asuv parkla on lisatud 2015. aastal hooldusremonti vajavate objektide nimekirja ning hiljemalt 01.05.2015 teostatakse remondiobjektide ülevaatus, määratakse tööde maht ja kinnitatakse remondikava /…/ parkla asfaltkatte mittevastavused likvideeritakse käesoleva aasta III kvartali jooksul (tl 22). Kaebuse kaugem eesmärk on saavutada parklast väljasõidu ja Mustakivi Kaubanduskeskuse juurdesõidu planeeringulahenduse muutmine. Kaebuses märgitakse, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole uurinud vaide esitaja poolt väljatoodud probleeme ja riske, mis ilmnesid planeerimislahenduse elluviimisel ega kaalunud planeerimislahenduse muutmise vajadust. Just viimatinimetatu oli aga taotluse põhimotiiv (tl 5). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 järgi võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda üksnes juhul, kui avaliku võimu kandja on selleks kohustatud, ning toimingu sooritamine või haldusakti andmine puudutab isiku õigusi. Kaebuses märgitakse, et kaebaja O.R. on Mustakivi Kaubanduskeskuse aluse maa omanik. Kinnistusraamatu elektroonilisest registrist ilmneb, et Mahtra tänav T3, millel asuva parkla teekate linnale esitatud pöördumise järgi sõidukite tehnilist seisundit ohustab, kuulub Tallinna linnale. Ülejäänud kaubanduskeskust teenindav parkimisala on eraomandis ning parkimisplatsi teeseisundi säilitamise kohustus lasub ülejäänud osas parkimisplatsi omanikel. Praegusel juhul on kõneall üksnes Mahtra tänav T3 parkimisala. Tallinna Linnavalitsus on kaebajale vaiet lahendavas korralduses selgitanud, et liikluskorraldusskeemi muutmine on võimalik selleks huvitatud isiku poolt TLPA-le esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemise läbi detailplaneeringu koostamise korral ning on kaebajale soovitanud algatada detailplaneering kaebaja enda kulul (tl 29 pöördel). Kaebuses leitakse, et selline soovitus on taunitav ja vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõikega 2 (tl 4 pöördel). Olgugi, et teede- ja tänavate korrashoid on kohaliku omavalitsuse üks omapädevusse kuuluvaid põhiülesandeid (KOKS § 6 lg 1, lg 3 p 1; Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-23-15, p 9), ei lasu kohalikul omavalitsusel isiku avalduse alusel automaatset kohustust planeerida ümber kogu liikluskorraldusskeem. Kohtu seesugust seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika. Riigikohus on kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 13 tõlgendades leidnud, et olukorras, kus kohalikul omavalitsusel puudub võimalus detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, kusjuures detailplaneeringu taotleja ei ole nõus vastavate tööde eest tasuma, võib kohalik omavalitsus põhjendatult keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-26-10, p 14). Alates 01.07.2015 kehtetuks muutunud EhS § 13 järgi tagas kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja teisiti kokku ei leppinud. Kuna sarnane nõue sisaldub alates 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lõigetes 1 ja 2, on Riigikohtu varasemad kehtetut EhS § 13 puudutavad seisukohad asjakohased ka täna. Seega leiab kohus, et kohalikul omavalitsusel ei tule isiku pöördumise alusel asuda liikluskorraldust läbi detailplaneeringu ümber korraldama, kui liikluskorraldusskeemi põhjalikuks muutmiseks puuduvad rahalised vahendid ning kui huvitatud isikud ei ole nõus kandma detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulusid. Teeseaduse (TeeS) § 10 lõikest 1 tulenes kohalikule omavalitsusele AS Volex pöördumisele vastamise ajal kohustus tegeleda liiklusohtliku teekattega ning tagada majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“ kehtestatud vastav seisunditase. Sealjuures oli viidatud määruse lisas 2 parkimisplatsile seatud madalaim seisunditase (seisunditase 1). Nii TeeS kui selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 kaotasid kehtivuse 01.07.2015, mil jõustus ehitusseadustik (EhS; vt EhSRS § 31 p 3). Küll aga ei ole uue EhS jõustumisega muutunud teeohutuse tagamise põhimõte. Kohalikul omavalitsusel tuleb talle kuuluvad teed ja selle toimimiseks vajalikud rajatised ka uue EhS järgi hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehkki uuest EhS-st tuleneva

4 volitusnormi (EhS § 97 lg 2) alusel ei ole veel jõutud kehtestada teeseisundinõudeid, ei ole see teeohutuse tagamise kohustuse tõttu antud juhul määrav. TKA 20.03.2015 kirjast ning ka vaideotsusest ilmneb, et teekatte puudujäägid on praeguseks hetkeks kõrvaldamisel (tl 22, 29 pöördel). Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada teede ja tänavate liiklusohutu seisund ning seda ka vaid mõni päev kehtinud EhS uue alusel. Seda ei ole ei TKA ega Tallinna Linnavalitsus ka eitanud. Vastupidi, kaebaja on kaebuses möönnud, et osaliselt on teekatet parklas juba parandatud (tl 3 pöördel). Vaideotsuse kohaselt korraldatakse parkla teekatte parandamist kolmandas kvartalis (tl 29 pöördel), s.o juulist septembrini. Kohtul puudub põhjus vaideotsuses märgitus kahelda. Kaebuses ei ole sellistele põhjustele ka viidatud. Seega oleks kaebaja lähim eesmärk, s.o TKA 20.03.2015 kirja sisuga TKA-lt haldusakti väljastamise kohustamine üksnes formaalsus. Kohtu hinnangul on kaebaja 31.07.2014 pöördumine TLPA poole märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt käsitatav märgukirjana, arvestades, et kaebaja tegi TLPA-le ettepaneku olemasoleva liiklusolukorra analüüsimiseks ja parandamiseks (tl 9 pöördel). TLPA-l lasus kohustus märgukirjale vastata samuti MSVS alusel, kuid vastus märgukirjale ei ole käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 mõistes, kuna sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebajate õigusi ega kohustusi. Seega on vastused märgukirjale toimingud, mille kehtetuks tunnistamiseks ei olnud kaebajatel kohtu hinnangul õigust vaietki esitada (HMS § 72 lg 1). Seetõttu ei saaks kohus kaebajatele adresseeritud praeguses asjas kaevatud kirju ka tühistada, ning kaevatav vaiet lahendav korraldus ei saa seetõttu kirjade jõussejätmise tõttu olla kaebajate õigusi ka iseseisvalt rikkuv (vt tl 5). Esitatud kaebusega ei ole kaebajatel niisiis võimalik saavutada planeeringulahenduse muutmist. Planeeringuga seotud küsimused lahendab küll TLPA, kuid kaebajatel tuleb liikluskorraldusskeemi muutmiseks esitada vormikohane planeeringu koostamise algatamise taotlus, ning alles selle menetlemise tulem võib olla haldusakt, mille vaidlustamine võiks kaebajad viia liikluskorraldusskeemi muutmise eesmärgini. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajatel ei ole võimalik esitatud kaebusega kaebajate eesmärki saavutada. Esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Seega puuduvad kaebusel ilmselgelt eduväljavaated. 3. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik Kohtunik