4-15-3996/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 18.juuni 2015.a. Rapla

18.juuni 2015.a. Väärteoasja number 4-15-3996 Väärteoasi

M.D kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Olimar Merilaini 15.mai 2015.aasta otsusele

M.D väärteoasjas Liiklusseaduse § 227 lg. 4 järgi Kaebuse esitaja

M.D, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xxxxx t. x xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2,

79514 Rapla, laane@politsei.ee, esindaja Elle Tikki

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 2; 155 lg.

1 p. 1, 156 lg. 1, 1-1 ja lg. 3 RESOLUTSIOON

Jätta M.D kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik Olimar Merilaini 15.mai 2015.aasta otsusele Liiklusseaduse § 227 lg. 4 järgi rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni, mis tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest.

Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks arvates kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 26.juunist 2015.a. ja samast kuupäevast algab ka karistuse tähtaeg.

Viie päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest on M.D kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile.

Asjaolud

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis M.D 18.aprillil 2015.a. kella 12.23 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Ülejõe-Ridaküla tee 1.kilomeetril sõiduautot kiirusega 137 km/h. Sellel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h ja seega oli kiirus lubatust suurem 67 km/h võrra.

Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud M.D teo väärteona liiklusseaduse § 227 lg. 4 järgi ja määranud karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise viieks kuus.

M.D tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb. Kaebuses palub M.D asendada karistus rahatrahviga või määrata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ainult väljaspool tööaega, kuna töökohustused nõuavad väga palju autoga liikumist. Viimasest sõltub töötasu. M.D kinnitab, et on oma eksimusest seaduse vastu ja teo raskusest aru saanud.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et süüks pandud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on M.D tegevuses tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokollist (t.l. 15-16) nähtub, et M.D poolt juhitud sõiduauto kiiruseks mõõdeti 142 km/h ja mõõtmise lõplikuks tulemuseks jäi 137 km/h.

Karistust raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku tegevuses ei ole. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda oma teo ülestunnistuse ja kahetsuse. Väärtegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Ületades olulisel määral kiirust teelõigul, kus kehtib niigi kiiruse piirang, tekitas M.D kõrgendatud ohu teistele liiklejatele ja avaldas lugupidamatust õiguskorra vastu. Menetlusaluse isiku elulised ja tööalased vajadused ei kuulu karistuse liigi ja määra valikul arvestamisele. Vajadusest iga päev töö pärast autot juhtida pidi M.D teadma ka enne väärteo toimepanemisele asumist. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja lisaks raskendavatele ja kergendavatele asjaoludele tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Liiklusseaduse § 227 lg. 4 ette nähtud väärteo eest on põhikaristustena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Kiiruse ületamise ulatust arvestades tuleb M.D sü ü lugeda keskmisest suuremaks ja

rahatrahv ei vastaks sellele ohule, mille M.D väärteo toimepanemisega kaasliiklejatele põhjustas ega oleks küllaldane ära hoidma uusi kiiruse ületamisi. Seepärast tuleb mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lugeda põhikaristusena põhjendatuks. Karistuse määr jääb antud juhul suurimast võimalikust alla ühe neljandiku. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud alla valikul arvestanud M.D varasemate karistuste puudumist, kahetsust ja muid kergendavaid asjaolusid. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kehtestamist ühele osale ööpäevast või puhkepäevadele seadus ette ei näe ja see ei oleks praktikas ka teostatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik