3-15-1671/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-1671

Kohtuasi

taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 29.06.2015 koostas (edaspidi kaebaja) Tartu Halduskohtule adresseeritud taotluse,

milles soovis saada riigi kulul õigusabi, et esitada halduskohtule kaebus samal päeval Viru Vanglas

koostatud käskkirja nr 6-4/353 õigusvastasuse tuvastamiseks. Taotlust põhjendas ta väidetega, et

sellega jätkati tema suhtes varasemalt kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist, tal

endal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks ning ta pole vanglaga seaduse ees võrdne, õigusabi

aga võrdsustab pooled, tagab õiglase kohtupidamise ja tema õiguste kaitse.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 ja 3

ja § 111 lg 1. Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu

kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada,

et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Riigi õigusabi andmise täpsemad alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg

1 p 1, 2, 5 ja 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või on tema võimalus

oma õigusi kaitsta asjaoludest tulenevalt vähene ning kui talle asjast tulenev võimalik kasu on

võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike.

3. Taotluses on selle esitaja selgitanud, et soovib esitada tema suhtes koostatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale tuvastamiskaebust. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 45 lg 2 kehtestatu võimaldab niisuguse kaebuse esitamist üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel halduskohus üksnes

konstateerib, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuid niisugune kohtuotsus ei muuda

haldusakti kehtetuks ega kõrvalda ka muul viisil selle tagajärgi. Seetõttu ei saa sellise kaebuse abil

üldreeglina oma õigusi ka kaitsta. Kaebaja väited lubavad seega järeldada nii seda, et tema poolt

nimetatud nõude esitamise abil ei saa ta oma õigusi kas üldse kaitsta või on vastavad võimalused

vähesed ja kasu neist võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike kui ka seda, et tal on

tühistamisnõude näol olemas tõhusam õiguskaitsevahend. Selle nõuedega saab ta vangistusseaduse

§ 1’ lg-st 5 tulenevalt halduskohtusse pöörduda aga vaid peale kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist. Riigi õigusabi taotluse esitamine juba samal päeval, kui anti välja selle põhjuseks olev

käskkiri kinnitab selgelt, et kaebajal ei saa tühistamiskaebuse eelduseks olev kohustuslik kohtueelne

menetlus veel kuidagi läbitud olla.

4. Veel omab antud juhtumi puhul olulist tähendust asjaolu, et kohtule teadaolevalt on kaebaja puhul

tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud

kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega.

Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud

vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud

asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei oska neid ise

õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse, kui ka selle, et menetluse

pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus.

5. Eeltoodud põhjustel pole võimalik ega vajalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi

anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1,

2, 5 ja 12 lähtuvalt rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane