3-15-1698/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1698 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Merlin Paas Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T.P. (isikukood xxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 20 852,34 eurot T.P.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga xxxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx. 2. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte T.P.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 03.07.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek summas 20 852,34 eurot T.P.le (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga xxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt: 1.1. Maksuhalduri menetluses on hetkel Brait Arendus OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. Brait Arendus OÜ (registrikood 12393022) on registreeritud äriregistris 14.12.2012. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli Brait Arendus OÜ juhatuse liige perioodil 14.12.2012 kuni

2(6) 06.01.2015 T.P. (isikukood xxxxxxxxxx), perioodil 06.01.2015 kuni 22.01.2015 A. S. (isikukood xxxxxxxxxxxx) ning alates 22.01.2015 J. P. (isikukood xxxxxxxxxxxx). Seisuga 30.06.2015 on Brait Arendus OÜ maksuvõlg kogusummas 65 651,24 eurot, sh arvestuslik intress summas 18 784,07 eurot. Äriühingu põhimaksuvõlg koosneb 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 ja 30.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030843-6 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata maksukohustusest vastavalt summades 27 783,47 eurot ja 18 241,45 eurot ning deklareeritud ja tasumata maksukohustustest summas 842,25 eurot. Maksuhaldur alustas T.P. suhtes vastutusmenetluse eesmärgiga tuvastada, kas T.P. vastutab seaduse alusel Brait Arendus OÜ maksukohustuse täitmise eest summas 17 472,83 eurot. Vastav maksuvõlg koosneb 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 Brait Arendus OÜ- le määratud maksukohustustest perioodi 11.2014 ja 12.2014 eest, mis on jäetud äriühingu poolt tähtaegselt tasumata (so 15 842,13 eurot) ning tasumata maksusummadelt arvestatud intressist summas 1 630,7 eurot. Maksuotsuses nr 12.2-3/030533-6 asus maksuhaldur seisukohale, et põhjusel, et maksukontrolli käigus ei esitanud Brait Arendus OÜ piisavat teavet ega kõiki vajalikke dokumente maksustamisperioodi 11.2014 kuni 01.2015 käibedeklaratsioonides esitatud andmete kohta, vähendati maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 Brait Arendus OÜ sisendkäibemaksu kogusummas 67 992,93 eurot ning ühendusesisest käivet summas 12 500 eurot. Samuti kohustati Brait Arendus OÜ-d tagastama maksuhaldurile ettemaksukontole alusetult kantud maksusumma 247,62 eurot. 1.2. Seisuga 30.06.2015 on maksuotsusega määratud maksusummast tasumata 27 783,47 eurot ning tasumata summadelt arvestatud intressist summas 2 562,13 eurot. Brait Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, kuna Harju Maakohtu 02.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5193 otsustati lõpetada Brait Arendus OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit likvideerima ja kustutama Brait Arendus OÜ Tartu Maakohtu registriosakonna registrist kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla täielikuks sissenõudmiseks Brait Arendus OÜ-lt, on MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt täidetud alus T.P.le vastutusotsuse koostamiseks. 1.3. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud taotlusega Brait Arendus OÜ juhatuse liikme T.P. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksumenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas T.P. vastutab Brait Arendus OÜ maksukohustuste täitmise eest MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel. Vastutusotsuse koostamisel muutub T.P. solidaarselt Brait Arendus OÜ- ga vastutavaks äriühingule maksuotsustega nr 12.2-3/030533-6 täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksustamisperioodi 11.2014 ja 12.2014 maksukohustuste täitmise eest summas 15 842,13 eurot ning tasumata summadelt arvestatud intressist summast, mis seisuga 30.06.2015 on 1 630,7 eurot. 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 täiendavalt tasumisele määratud maksustamisperioodide 11.2014 ja 12.2014 maksukohustused on tekkinud T.P. juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksumenetluse raames ei esitatud maksuhaldurile piisavat teavet, mille alusel olnuks võimalik tuvastada 11.2014 kuni 01.2015 sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud tehingute seos maksustava käibega, mistõttu jättis maksuhaldur perioodi 11.2015 kuni 01.2015 tagastusnõuded rahuldamata. Maksuhaldur tuvastas, et Brait Arendus OÜ kajastas maksustamisperioodide 11.2014 kuni 01.2015 käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu lubatust suuremana ning tekitades äriühingule alusetult

3(6) käibemaksu tagastusnõuded. Maksuhaldur on tuvastanud, et T.P. kui Brait Arendus OÜ seadusliku esindaja nimi on märgitud mitmetele dokumentidele, mis on maksuhaldurile esitatud Brait Arendus OÜ poolt. Näiteks on T.P. märgitud teostatud ehitustööde aktidele nr 141121- S0322, nr 141138-S0322 ja nr 141204-S0322, alltöövõtulepingule nr 2014/06/01 ning ehituse töövõtulepingule nr 01-09-2014, kuid kumbki osapool ei ole allkirjastanud ühtegi eelnimetatud dokumenti. Maksuhalduri hinnangul oli T.P. kui Brait Arendus OÜ juhatuse ainuliikme tegevuse eesmärgiks tekitada Brait Arendus OÜ-le läbi sisendkäibemaksu suurendamise alusetud tagastusnõudeid ning seeläbi hoiduda kõrvale maksukohustuste täitmisest. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevuse. T.P., olles Brait Arendus OÜ juhatuse ainuliige, on enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest, ehk antud juhul Brait Arendus juhatuse liikmelt T.P.lt. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Brait Arendus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.P. tegevuse ja Brait Arendus OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik äriühingu seadusliku esindajana vastutab äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt Brait Arendus OÜ-ga. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.P. on Brait Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks nende suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev T.P. solidaarne vastutus Brait Arendus OÜ maksuvõla eest summas 17 472,83 eurot 1.4. Maksuhaldurile kättesaadavatest andmetest tuleneb, et T.P.le on tehtud viimati töötasu väljamakseid 2014. aasta detsembrikuus. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. T.P. käitumine, mis seisnes Brait Arendus OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas tagastusnõue, iseloomustab maksuhalduri hinnangul T.P. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib T.P. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine T.P. suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 1.5. Maksuhalduri hinnangul ei esine antud juhul MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, kuna maksuotsusega nr 12.2-3/030533-6 täiendavalt tasumisele määratud varaseima maksusumma tasumise tähtpäev oli 22.12.2014, st vähem kui kolm aastat tagasi, mistõttu ei ole aegunud ükski maksusumma määramise tähtaeg.

4(6) 1.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et maanteeameti liiklusregistri kohaselt puuduvad isikul sõidukid ning väärtpaberi keskregistri kohaselt väärtpaberikonto. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on T.P. ainuomandis kinnisasi ning ühisomandis J. P. (isikukood xxxxxxxxxx) korteriomand. T.P.le kuulub kinnisasi registriosa nr xxxxxx all katastritunnusega xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, pindalaga 17,49 ha, maatulundusmaa 100%. Ehitisregistri andmetel ei ole kinnistul ehitisi. Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu kohaselt on sarnase kinnistu väärtuseks ca 26 235 eurot, võttes aluseks perioodil 01.01.2015 kuni 01.07.2015 toimunud tehingud (eur/m2 0,15 EUR). Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäituri nõude summalt 13 001 kuni 25 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 9,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 2 300 eurot. Kuna maksuhalduri nõude võimalikuks suuruseks T.P. vastu on 17 472,83 eurot, siis on põhitasu suuruseks 1 616,24 eurot. Lisaks tuleb tagatise suuruse määramise arvestamisel lähtuda ka muude võimalike täitekulude suurusest (sh võimalikud lisakulud ja muud täitekulud TMS § 37 mõistes). Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 1 747,3 eurot. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Taotleja peab otstarbekaks ja põhjendatuks paluda käesoleva taotlusega luba seada kohtulik hüpoteek summas 20 852,34 eurot (17 472,83 + 15,97 + 1 616,24 + 1 747,3) T.P. kinnisasjale asukohaga Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Metsküla, Tooma. Maksuhalduri hinnangul ei piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. 1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur T.P. vastu suunatud täitetoimingud, kui isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui T.P. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 472,83 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

5(6) MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). 4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Maksuhaldus algatas esitatud taotlusega T.P. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur leiab, et T.P. on Brait Arendus OÜ juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult maksukohustust ning vastutab seetõttu 12.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030533- 6 Brait Arendus OÜ-le määratud maksukohustuste eest perioodi 11.2014 ja 12.2014 eest, mis on jäetud äriühingu poolt tähtaegselt tasumata (so 15 842,13 eurot) ning tasumata maksusummadelt arvestatud intresside summas 1 630,7 eurot eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et T.P. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine

6(6) muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab nimetatud isiku käitumine Brait Arendus OÜ juhatuse liikmena (käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ning saada riigilt tagasi alusetult suuremas summas tagastusnõue). Määratava maksukohustuse täitmise raskendatusele viitab ka asjaolud, et T.P.le on tehtud viimati töötasu väljamakseid 2014. aasta detsembrikuus, seega ei ole isiku sissetulek tõenäoliselt piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 9. Taotleja on kirjeldanud, et Brait Arendus OÜ-lt ei ole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, kuna Harju Maakohtu 02.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-5193 otsustati lõpetada Brait Arendus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. 10. Kohus leiab, et valitud meede – luba seada kohtulik hüpoteek summas 20 852,34 eurot T.P. kinnisasjale asukohaga Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Metsküla, Tooma on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalne. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastav täitetoiming koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui T.P. esitab deposiiti tasutava tagatise summas 17 472,83 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). 11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik