3-14-51402/74 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2015.a Tallinn Haldusasja number 3-14-51402 Haldusasi D.L.i (L.) kaebus Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkirja nr

639 ja 07.04.2014 käskkirja nr 474 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja D.L.. Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindajad Irene Iskül ja Kerli Lubja. Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2015 ja 25.06.2015.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 tühistamiseks rahuldamata.

2. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 03.07.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 20.06.2014 D.L.i kaebus (tl 1–3, tõlge tl 5–6). Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tunnistada ebaseaduslikuks ja tühistada talle ettekannete nr 5-15/14/10983-3 ja nr 5-15/14/14076-4 alusel määratud karistused. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkiri nr 639. L. le distsiplinaarkaristuse määramise kohta (tl 11–12) ning 28.05.2014 vaideotsus nr 5-15/14/14076-4 (tl 13), millega jäeti rahuldamata D. L. i vaie käskkirja nr 639 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja viitas kaebuses korduvalt ka otsusele nr 5-15/14/10983-3, aga ka ettekandele nr 5-15/14/10983-3 ja ettekandele nr 558, mille alusel talle määratud karistuse tühistamist ta soovib. Kaebusele ei olnud vastavaid dokumente lisatud ning ka kaebusest ei selgunud kõnealuste dokumentide sisu ega kuupäev.

Kohus jättis kaebuse 14.08.2014 määrusega käiguta (tl 18–20). Määruse kohaselt tuli kaebajal oma taotlust täpsustada ja märkida, milliste haldusaktide tühistamist ta kohtult taotleb. Kaebaja vastas määrusele 02.09.2014 (tl 35–39, 45–46). Kohus leidis, et kaebuses esitatud taotlustest, vastuseks käiguta jätmise määrusele esitatud täpsustustest ning kohtule esitatud dokumentidest (tl 11–14 ja 51– 84) nähtuvalt taotleb kaebaja Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 tühistamist (käskkirja andmisel tugineti ettekandele nr 558, vaie käskkirja peale lahendati 26.05.2014 vaideotsusega nr 5- 15/14/10983-3) ja 09.05.2014 käskkirja nr 639 tühistamist (käskkirja andmisel tugineti ettekandele nr 908 ning vaie käskkirja peale lahendati 28.05.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/14076-4). Kohus võttis 08.10.2014 määrusega menetlusse kaebuse nõuetega Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr

474 ja 09.05.2014 käskkirja nr 639 tühistamiseks (I kd tl 86-90).

2. Kohus arutas 21.05.2015 kohtuistungil lõplikult ära kaebuse Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkirja nr 639 tühistamiseks ja tegi selle nõude osas osaotsuse 02.06.2015 (II kd tl 23-27 ja 57-59).

3. Käesolev kohtuotsus tehakse kaebuse nõudes tühistada Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkiri nr 474.

3.1 Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirjaga nr 474 karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. Samuti piirati kartserikaristuse kandmise ajal kaebajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) ( I kd tl 67-69). Käskkirjas märgitu kohaselt ei allunud kaebaja 08.03.2014 kella 07.30 paiku hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse teisel korrusel kambris 34 vanglateenistuse ametniku korduvale korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi. Käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud VangS § 63 lg 1, § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punktid 6.4 ja 6.2.

3.2 Kaebaja esitas Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 peale 11.04.2014 vaide (I kd tl 125). Tallinna Vangla 26.05.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/10983-3 (tl 66) jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 83-84).

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 vaidlustamisega seonduvalt.

4.1 Kaebuse ja kaebaja täiendavate seisukohtade ( I kd tl 1-3, tõlge tl 5-6; tl 175-178, tõlge 181- 182; II kd tl 11-12, tõlge tl 15.) kohaselt koostati 08.03.2014 ettekanne nr 558 selle kohta, et kaebaja keeldus kontrollimisel oma nime nimetamast. Kuigi kaebaja oli andnud läbi viidud uurimisel selgitusi ning selgitusi andis veel kaheksa inimest, tehti otsus (nr 474) ettekande põhjal kaebaja kahjuks. Vanglates on nõnda kombeks, et kui kirjutatakse ettekanne, siis reeglina sellele tagasikäiku ei anta, olenemata sellest, kas ettekanne on põhjendatult kirjutatud või mitte, tehakse selle kohta otsus. Uurimise käigus kirjutatakse midagi juurde või parandatakse, täpsustatakse ja lisatakse. Otsuse tegemisel jäi kontaktisik uskuma kirjapandut. Samuti nagu ettekanne on käskkiri nr 474 põhjendamatu ja välja mõeldud.

4.2 Kaebaja väidab, et 08.03.2014 toimunud loenduse ajal nimetas kaebaja kohe oma eesja perekonnanime. Seda kinnitavad kõik, kes juures viibisid. Kui korrapidaja K. K. uuesti eesti keeles kaebaja poole pöördus, siis kaebaja ei saanud aru, mida temalt tahetakse, kuna ta ei valda eesti keelt. Aga oma nime üks kord nimetades oli kaebaja enda arvates justkui kõik kontrollimise toimingud täitnud ning ta ei teadnud, mida temalt veel tahetakse. Alles siis, kui kaebaja oli vene keeles öelnud, et ta ei saa aru ja korrapidaja ütles vene keeles, et ta ikkagi veel kord oma nime nimetaks, siis nimetas kaebaja teist korda eesja perekonnanime. Vale on see, et kaebaja olevat loenduse ajal voodil pikali olnud.

4.3 Kaebaja Tallinna Vanglas viibimise kolme aasta jooksul on see ettekanne ainukene, kus kaebaja olevat rikkunud loenduskorda. Vangla ignoreerib kambrikaaslaste ütlusi. Uurimisel esitas kontaktisik

M. K. kõikidele küsimuse – mida ta 08.03.2014 vahejuhtumi kohta mäletab? Kuid kuna mingeid vahejuhtumeid polnud, ei saanud keegi midagi meenutada. Kaebaja juhib tähelepanu, et kaheksast inimesest ainult ühel tuli meelde täpselt, kuidas ja mis oli, kuna ta oli oma asukoha poolest kaebaja kõrval.

4.4 Tallinna Vangla tunnistab, et ettekanne polnud päris täpselt koostatud selles osas, et loenduse ajal viibis kohal veel ka teine korrapidaja. See asjaolu näitab hooletut suhtumist dokumendi koostamisse, samuti viitab sellele, et ettekanne kirjutati mingitest teguritest ajendatud emotsioonide mõju all (isiklik antipaatia, halb tuju, perekonnavõi muud probleemid).

4.5 Kaebaja ei eita, et tunneb Tallinna Vangla kodukorda. Puudutavalt vangla viidet, et kaebaja keeldus algul kodukorraga tutvumise kohta allkirja andmast, siis kaebaja selgitab, et Tallinna Vanglas muutub kodukord päris tihti ning kuna muudetud kodukord oli eesti keeles, siis kaebaja seda ei allkirjastanud. Kui kaebaja tutvus venekeelese versiooniga, siis ta allkirjastas selle kuskil 2014.a. märtsi keskpaigas. Kaebaja ei ole kodukorda rikkunud loenduse osas mitte ühtegi korda nende 3 aasta ega ka viimase 8 aasta jooksul.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja palub kaebuse rahuldamata jätta.

6. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Loenduse läbiviimist Tallinna Vanglas reguleerivad Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi ka Kodukord) punktid 6.1 kuni 6.6. Loenduse läbiviimise korra kohaselt on kinnipeetav loenduse ajal kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel tõusma püsti ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Tulenevalt Kodukorra punktist 6.4 ütleb kinnipeetav loendust teostava ametniku korraldusel selgelt oma eesja perekonnanime ning ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajadusel küsib ametnik täiendavaid andmeid.

7. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 07.04.2014 käskkirja nr 474 kohaselt seisnes D. L.i distsipliinirikkumine selles, et 08.03.2014 kella 07.30 paiku hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse teisel korrusel kambris nr 34 ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele öelda oma eesja perekonnanimi.

Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla IV üksuse valvuri K. K. 08.03.2014 ettekandega nr 558. Ettekandest tulenevalt ei tõusnud kinnipeetav D. L. 08.03.2014 kella

07.30 paiku sektsioonis 4-2 kambris nr 34 hommikuse loenduse ajal rivistuse ajaks püsti, vaid lebas voodis edasi, kuni ametnikud olid sunnitud andma temale eraldi korralduse tõusta püsti. Kinnipeetav

D. L. ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda korrektselt oma eesja perekonnanimi, kuna väidetavalt oli ta juba öelnud oma eesja perekonnanime. Ettekandest tulenevalt andis valvur

K. K. kinnipeetav D. L.ile korduvalt nii eesti kui ka venekeelseid korraldusi öelda oma ees – ja perekonnanimi, kuid kinnipeetav D. L. keeldus.

8. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta ei mõistnud, mida vanglaametnik temalt loenduse ajal ootas, ei ole usutavad. Nimelt on D. L.i näol tegemist kinnipeetavaga, kes kannab käesoleval ajal oma üheksandat vangistust. Tallinna Vanglas viibib ta käesolevat vangistust kandes alates 02.03.2012. Seega on tegemist isikuga, kes on vangistuses viibinud pikka aega ja seega väga hästi kursis vanglas kehtestatud korraga loenduse läbiviimise osas. D. L. on tutvunud ka Tallinna Vangla kodukorraga ning andnud sellega tutvumise kohta ka oma allkirja. Seega pidi kaebuse esitaja väga hästi tundma loenduse läbiviimise korda ja mõistma, et tal on kohustus loenduse ajaks tõusta voodist püsti ning vanglaametniku korraldusel öelda selgelt oma ees – ja perekonnanimi.

Samuti nähtub valvur K. K. ettekandest, et D.L.ile anti korduvalt nii eestikeelseid kui ka venekeelseid korraldusi öelda oma eesja perekonnanimi, millest ta aga keeldus. Seega isegi juhul, kui kinnipeetav ei saanud ebapiisava eesti keele oskuse tõttu millegipärast ühel hommikul enam aru loenduse läbiviimise korrast, pidi ta sellest aru saama hiljemalt siis, kui vanglaametnik talle arusaadavas keeles korralduse uuesti üle kordas.

9. Tallinna Vangla hinnangul ei ole usutavad kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta täitis kõik kontrollimise toimingud ning kui tal kästi uuesti oma nimi öelda, siis ta seda ka tegi. Tallinna Vangla ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglaametnik K. K. on ettekandes esitanud tõele mittevastavaid andmeid selle kohta, et kinnipeetav ei täitnud talle antud korraldust. Kuigi ettekande sõnastusest võib aru saada, et sündmuse juures viibis ka teine vanglaametnik, siis tegelikult see siiski nii ei olnud ja selles osas on vanglaametnik K. K. ettekanne ebatäpne. Nimelt on vaidemenetluse käigus tuvastatud, et teine loendust läbi viinud vanglaametnik ei viibinud sündmuse toimumise ajal kambris nr 34, mistõttu temalt ka menetluse käigus kirjalikke ütlusi ei võetud.

10. Distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja M.K.13.03.2014 võtnud kirjalikud ütlused samas kambris viibinud kinnipeetavatelt. Kirjaliku seletuse 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal toimunu kohta andsid kokku 8 kambris viibinud kinnipeetavat. Kaheksast kinnipeetavast 7 (V. P., V. A., E. M., V. A., A. V., S. S. ja I. K.) kirjutavad oma seletuskirjades, et olid 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal väga unised ja/või ei mäleta, mis toimus. Vaid üks seletuskirja kirjutanud tunnistaja

A. T. on andnud sündmuse kohta täpsema tunnistuse. A.T.i selgituse kohaselt käskis valvur L.il teist korda oma perekonnanime korrata. L. nimetas veel kord oma nime ja valvur hakkas talle midagi eesti keeles ütlema. Mida täpselt – sellest ta aru ei saanud. Kuid talle jäi see meelde, kuna valvur on korduvalt diskrediteerinud L.i ja teda provotseerinud. Kui palju oli valvureid, seda ta ei mäleta. Edasi

L. ütles oma perekonnanime umbes kaks korda, täpselt ta ei mäleta. Valvur rääkis ainult eesti keeles. Seega esineb vastuolu vanglaametniku poolt ettekandes märgitu ning tunnistajana sündmuse kohta kirjalikke selgitusi andnud A. T.i ütluste vahel.

Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud, miks ta peab käesoleval juhul vanglaametniku poolt kirjalikus ettekandes märgitut usaldusväärsemaks, kui kaebuse esitaja ning ka ainsana sündmust mäletanud ja selle kohta kirjalikke selgitusi andnud tunnistaja A. T.i selgitusi. Ainuüksi see, et sündmuse kohta andsid kirjalikke selgitusi kokku 8 inimest, ei anna alust järelduseks, et vanglaametnik K. K. on ettekandes esitanud rikkumise osas valeandmeid. K.K. on Tallinna Vanglas teenistuses alates 18.03.2013 ja tema teenistuskäik on olnud laitmatu. Tallinna Vangla on seisukohal, et menetluse käigus on menetleja põhjendanud, miks sündmuse juures viibinud ja selle kohta selgitusi andnud kambris nr 34 viibinud kinnipeetavate kirjalikud selgitused ei ole usaldusväärsed. Tallinna Vangla hinnangul on nimetatud põhjendused usutavad.

11. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et D. L. rikkus VangS § 67 punktist 1 tulenevat kohustust alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku poolt antud korraldus öelda oma eesja perekonnanimi loenduse läbiviimiseks ei olnud ilmselgelt tühine. Seega oli tegemist korraldusega, mida kaebuse esitaja oli kohustatud vastuvaidlemata ja viivitamata täitma.

D. L.ile on tutvustatud Tallinna Vangla direktori 31.10.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorda“, kuid ta keeldus seda omale tutvumiseks võtmast ja ka selle kohta oma allkirja andmast. Pärast Kodukorra vene keelde tõlkimist olid D. L.il võimalik tutvuda ka kodukorraga vene keeles. Samuti on D. L. tutvunud vangistusseadusega. Seega pidi kaebuse esitaja olema tuttav õigusaktides sätestatud kohustustega ja kodukorrast tuleneva regulatsiooniga loenduse läbiviimiseks, mistõttu oli tegemist õigusaktide nõuete süülise rikkumisega.

Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on vangla asunud õiguspäraselt seisukohale, et D. L. on toime pannud distsipliinirikkumise. Vanglaametniku poolt antud korraldusele mitteallumine on ilmselgelt lubamatu ning on vastuolus VangS § 67 punktist 1 tuleneva kohustusega, seega on tegemist rikkumisega, mille eest võis isikut karistada distsiplinaarkorras. Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele mitteallumine on rikkumine, mis sunnib vanglateenistust võtma kasutusele meetmeid, et selliseid rikkumisi tulevikus ära hoida. Distsiplinaarkaristuse määramine on seejuures sobivaks meetmeks, mille eesmärgiks on kinnipeetava kallutamine käituma tulevikus õiguspäraselt.

12. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on proportsionaalne. Vaidlustatud käskkirjas on veenvalt põhjendatud ja piisavalt kaalutud D. L.il rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristust.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Vastavalt HKMS § 171 lõikele 3, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla kaks käskkirja: Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkiri nr 639 ja 07.04.2014 käskkiri nr 474. Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirjaga nr 474 ( I kd tl 67-69) karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja ei allunud 08.03.2014 kella 07.30 paiku hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse teisel korrusel kambris 34 vanglateenistuse ametniku korduvale korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi. Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkirjaga nr

639 ( I kd tl 57-59) karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja 16.04.2014 kella 13.10 paiku neljanda üksuse 4-2 sektsioonis ei järginud vanglateenistuse ametnikuga suheldes kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohus tegi 02.06.2015 avalikult teatavaks kohtuotsuse (osaotsuse) kaebuse nõudes Tallinna Vangla 09.05.2014 käskkirja nr 639 tühistamiseks. Kohus teeb käesolevaga kohtuotsuse (osaotsuse) kaebuse nõudes Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 tühistamiseks.

14. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 tühistamiseks on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

15. Kaebuses vaidlustatud Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 kohaselt pani kinnipeetav D.L. 08.03.2014 kella 07.30 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse teisel korrusel kambris 34 ei allunud D.L. vanglateenistuse ametniku korduvale korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi. Käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud VangS § 63 lg 1, § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punktid 6.4 ja 6.2.

15.1 VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 6 sätestab loenduse korra. Kodukorra p 6.1 kohaselt teavitus loenduseks antakse helisignaaliga või teavitab vanglaametnik suuliselt vahetult enne selle algust. Loendus toimub suletud ja avatud osakondades kambris ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel. P 6.2 kohaselt loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kinnipeetav on loenduse ajal kohustatud kandma vangla riietust (v.a vahistatu) ja nimesilti. P 6.4 kohaselt ütleb kinnipeetav loendust teostava ametniku korraldusel selgelt oma eesja perekonnanime ning ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajadusel küsib ametnik täiendavaid andmeid.

16. Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkirja nr 474 sõnastusest nähtuvalt karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta 08.03.2014 kella 07.30 paiku hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse teisel korrusel kambris 34 ei allunud vanglateenistuse ametniku korduvatele korraldustele öelda oma eesja perekonnanimi. Ka 26.05.2014 vaideotsuses nr 5-15/14/10983-3 (I kd tl 83-84) on märgitud, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 07.04.2014 käskkirja nr 474 kohaselt seisnes D.L.i rikkumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku korduvale korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi. Seega ei ole kaebajat karistatud selle eest, et ta väidetavalt ei tõusnud rivistuse ajaks voodist püsti kuni korralduseni püsti tõusta. Vastustaja esindaja kinnitas 21.05.2015 kohtuistungil, et kaebajat ei ole 07.04.2014 käskkirjaga nr 474 karistatud loenduse ajal voodis pikali olemise eest (II kd tl 23 pöördel).

17. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (I kd tl 70-72) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja on rikkunud VangS § 67 p 1 tulenevat kohustust.

17.1 IV üksuse valvuri K. K.i 08.03.2014 ettekandes nr 558 (I kd tl 73) on märgitud, et 08.03.2014 kella 07:30 sektsioon 4-2 hommikuse loenduse ajal kambri 34 kinnipeetav D.L. ei tõusnud rivistuse ajaks püsti vaid lebas voodis edasi kuni ametnikud olid sunnitud andma talle eraldi korralduse tõusta püsti. Kinnipeetav D.L. ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda korrektselt oma eesja perekonnanimi, kuna ta väidetavalt oli juba öelnud oma eesja perekonnanime. Valvur K.K. andis kinnipeetav D.L.ile uuesti korduvad eestija venekeelsed korraldused öelda oma eesja perekonnanimi, kuid kinnipeetav D.L. keeldus.

17.2 Valvur K. K.i 08.03.2014 ettekandest nr 558 nähtuvalt on kaebajat ettekandest 13.03.2014 teavitatud ja kaebaja on 13.03.2014 andnud seletuse (I kd tl 75, tõlge tl 127), milles on märkinud, et ta täitis kõik kodukorra § 6 punktide 1-6 nõuded seoses kontrolli protseduuriga. Oletab, et tema kohta koostati ettekanne vangla administratsiooni peale kaebuste kirjutamise eest seoses sellega, et vangla ei reageeri eluruumi, kus kaebaja elab, sanitaarsele seisukorrale. Või siis antipaatia pärast rassilisel või rahvuslikul pinnal. Rohkem variante pole. Ennast süüdlaseks ei pea. Seega ei ole kaebaja oma seletuses 08.03.2014 sündmuse asjaolusid kirjeldanud, vaid on lihtsalt väitnud, et ta on Kodukorra p 6 nõudeid täitnud ja ennast süüdlaseks ei pea.

17.3 Distsiplinaarmenetluse protokollist (I kd tl 70-72) ja vaideotsusest (tl 83) nähtuvalt kuulati distsiplinaarmenetluse käigus üle kõik kinnipeetavad, kes olid ettekandes nr 558 kajastatud sündmuse toimumise ajal kambris 34. Kinnipeetav V. P.i on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 76) kirjutanud, et ta ei mäleta, mis toimus 08.03.2014 Denis L.i ja korrapidaja vahel, kuna oli hommik ja ta oli väga unine. Kinnipeetav E. M. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 78, tõlge tl 129) kirjutanud, et ta oli 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal üsna unine, seepärast ei saa midagi öelda. Kinnipeetav V.

A. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 74) kirjutanud, et 08.03.2014 ei oska öelda, mis toimus hommikuse rivi ajal, kuna ta oli veel unine ja ei süvenenud. Kinnipeetav A. V. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 79, tõlge tl 130) kirjutanud, et ei mäleta 8.märtsil toimunud intsidenti. Kinnipeetav

S. S. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 80, tõlge tl 131) kirjutanud, et ta ei mäleta, mis oli 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal. Kinnipeetav I. K. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 81, tõlge tl 132) kirjutanud, et ta ei mäleta, mis oli 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal.

Kinnipeetav A.T. on 13.03.2014 seletuses (I kd tl 82, tõlge tl 133) kirjutanud, et 08.03.2014 viis

K. K. läbi hommikust loendust. Kui ta kambrisse astus, hakkasid kõik püsti tõusma. Pärast seda, kui kõik olid oma perekonnanime öelnud, käskis valvur L.il teist korda oma perekonnanime korrata. L. nimetas veel kord oma nime ja valvur hakkas talle midagi eesti keeles ütlema. Mida täpselt – sellest ta aru ei saanud. Kuid see jäi talle meelde, kuna K. K. on korduvalt diskrediteerinud L.i ja teda provotseerinud. Kui palju oli valvureid, seda ta ei mäleta. Edasi L. ütles oma perekonnanime umbes kaks korda, täpselt ta ei mäleta. Valvur rääkis ainult eesti keeles.

Seega on kaebaja kambrikaaslastest ainult kinnipeetav A.T. andnud 08.03.2014 sündmuse asjaolusid kirjeldava seletuse. Distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas on märgitud: „Kuna mitte ükski kambris 34 08.03.2014 olnud kinnipeetavatest peale kinnipeetav A.T.i ei mäleta toimuvast midagi, siis saab arvestada tunnistajana ainult kinnipeetav A.T.i „(I kd tl 68,71).

17.4 Samas on A. T.i 13.03.2014 seletus valvuri K. K.i poolt 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal D.L.ile antud korralduste eesti või vene keeles andmise osas vastuolus IV üksuse valvuri K. K.i 08.03.2014 ettekandega nr 558 ja kohtus tunnistajana antud ütlustega, samuti kaebaja kohtule esitatud kaebuse väidetega ja A. T.i kohtus tunnistajana antud ütlustega. Kui 13.03.2014 seletuses on A. T. kirjutanud, et valvur rääkis ainult eesti keeles, siis kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes seletas A.T. et valvur pöördus D.L.i poole ka vene keeles, öeldes sõna „imja“ (II kd tl 77). IV üksuse valvuri K. K.i 08.03.2014 ettekandes nr 558 on märgitud, et 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal kambri 34 andis ta kinnipeetavale D.L.ile korduvad eestija venekeelsed korraldused öelda oma eesja perekonnanimi, kuid kinnipeetav D.L. keeldus. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et korrapidaja K.K. pöördus esialgu kaebaja poole eesti keeles, hiljem ütles ta kaebajale vene keeles, et ta oma nime nimetaks ja kaebaja nimetas teist korda eesja perekonnanime. Ka on A.T.i 13.03.2014 seletus vastuoluline ja ei ole kooskõlas A.T.i kohtus tunnistajana antud ütlustega. 13.03.2014 seletuses on A.T. märkinud, et ta ei saanud aru, mida K.K. eesti keeles ütles. Samas on ta märkinud, et valvur käskis D.L.il teist korda oma perekonnanime korrata. Seletuses jääb selgusetuks, kui valvur rääkis ainult eesti keeles ja A.T. ei saanud aru, mida valvur eesti keeles rääkis, kuidas A.T. siis aru sai, et valvur käskis L.il teist korda oma perekonnanime öelda. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes vastas A.T. kohtu küsimusele: kas saite aru, mida valvur rääkis, et ta õppis sel ajal koolis eesti keelt ning sai umbes aru, et valvur käskis L.il uuesti oma nime öelda. Eeltoodud vastuolusid arvestades ei pea kohus A.T.i 13.03.2014 seletust ja tema kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks.

17.5 IV üksuse valvuri K. K.i 08.03.2014 ettekandes nr 558 (I kd tl 73) on märgitud, et 08.03.2014 kella 07:30 sektsioon 4-2 hommikuse loenduse ajal kambri 34 kinnipeetav D. L. ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda korrektselt oma eesja perekonnanimi, kuna ta väidetavalt oli juba öelnud oma eesja perekonnanime. Kohtus tunnistajana andis K. K. ütlusi, et kui ta jõudis loendusel D.L.ini, oli D.L. vait. K. K. ütles D.L.ile eesti keeles – eesja perekonnanimi. D.L. oli ikka vait. Siis ütles K. K. vene keeles ja siis vastas D.L., et tema juba ütles ja rohkem pole vaja öelda. Ta ei käinud hommikuse loenduse ajal D.L.i juures kaks korda. D.L. ei allunud korraldusele. Ta sai aru, et D.L. nime ei ütle, tegemist on rikkumisega ja lõpetas selle kambriga (II kd tl 25 pöördel-26).

Kaebaja ei ole oma 13.03.2014 seletuses 08.03.2014 sündmuse asjaolusid kirjeldanud. Oma 11.04.2014 vaides on kaebaja märkinud, et pole tõendeid, mis tema rikkumist tõendaksid, kuna temaga samas kambris olnud kinnipeetavad rikkumist ei mäleta (I kd tl 125). Alles kohtule esitatud kaebuses on kaebaja hakanud väitma, et ta ütles 08.03.2014 toimunud loenduse ajal kohe oma eesja perekonnanime ning seda kinnitavad kõik kes juures viibisid. Distsiplinaarmenetluses kogutud kaebaja kambrikaaslaste, kinnipeetavate V. P., E. M., V. A., A. V., S.S. ja I. K. kirjalikud seletused aga seda ei kinnita. A.T.i seletust ja kohtus antud ütlusi ei pea kohus aga neis esinevate vastuolude tõttu usaldusväärseteks.

Seega saab IV üksuse valvuri K. K.i 08.03.2014 ettekandega nr 558 ja tema tunnistajana kohtus antud ütlustega tõendatuks lugeda, et kaebaja ei ole 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma eesja perekonnanimi. Kaebaja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, mis tõendaksid, et ta 08.03.2014 hommikuse loenduse ajal oma eesja perekonnanime ütles.

18. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 30.09.2013 allkirjastanud teatise, millele on märgitud, et kaebaja on tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga ja Tallinna vangla kodukorraga (I kd tl 150). Seega pidi kaebajale 16.04.2014 VangS § 67 p 1 ja Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punkti 6 alapunktide nõuded teada olema. Kaebaja ei ole ka kaebuses eitanud kodukorra tundmist.

19. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on:

1) noomitus;

11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine;

3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;

4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Distsiplinaarkaristuse kohaldaja ei ole seotud eelnimetatud sättes sisalduvate karistuste loetlemise järjekorraga. Kaebaja suhtes kohaldati kartserisse paigutamist neljaks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjas on juhtumi tehiolusid arvestades leitud, et kinnipeetav pani toime distsipliinirikkumise, mistõttu on tema distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ning üldpreventiivsel eesmärgil vajalik.

Käskkirjas on arvestatud karistust raskendava asjaoluna kaebajal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, mille hulgas on ka samalaadseid rikkumisi. Samuti on arvestatud, et kinnipeetava poolne allumatus vanglateenistuse ametniku korraldusele ohustab vangla sisekorda ja julgeolekut. Kergendavad asjaolud puuduvad. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Käskkirjas on leitud, et arvestades menetluse käigus selgunud kõiki asjaolusid ning kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks, ei ole otstarbekas talle määrata noomitust ja isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks kuna tegemist on liiga leebete karistustega toimepandud rikkumise eest.

Lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine ei suunaks samuti kinnipeetavat edaspidi õiguskuulekalt käituma, kuna kinnipeetaval ei ole neid toimunud korrapäraselt. Samuti ei täidaks oma eesmärki kinnipeetava töölt eemaldamise määramine kuni üheks kuuks, kuna kinnipeetav ei ole tööga hõivatud. Käskkirjas on leitud, et suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele, on antud isiku ning konkreetse juhtumi puhul vajalik ja toimepandud süüteoga proportsionaalne karistada kinnipeetavat kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks.

Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega ka muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust ülemääraseks.

20. Vaidlustatud käskkirjaga on piiratud ka kartseri karistuse kandmise ajal kaebajal täielikult VangS §-dega 22, 31- 32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) võimalusi. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-3-1-41-11 (p 30) leidnud, et kartserikaristuse määramine toob kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest tulenevalt kaasa VangS §-dega 22, 31-311, § 32 lg-tega 1, 2 ja 3, §-dega 34-38, 41, 43 ja 46 nimetatud võimaluste piiramise. Kui karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, siis tuleb selle piirangu kohaldamist eraldi põhjendada. Kui nimetatud asjade ostmist ei piirata, siis ei tule VangS § 48 karistamise käskkirjas ära näidata. Kaebaja vaidlustatud käskkirjas on lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid.

21. Kohus leiab, et Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkiri nr 474 on piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav, selles ei esine kaalutlusega vormivigu. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja kaebajat karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 07.04.2014 käskkiri nr 474 tühistamiseks.

22. Kaebajale oli riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja riigilõiv HKMS § 118 lg 3 kohaselt riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning need jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik