3-15-291/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-291 Otsuse kuupäev

3. juuli 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Baltic Tööjõud OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 1. detsembri 2014. a korralduse nr 12.2-3/24854-9 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Baltic Tööjõud OÜ, seaduslik esindaja Teet Raatsin Vastustaja – Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta Baltic Tööjõud OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 3. august 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet kontrollib Pildimees OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 2013. a märts kuni 2014. a veebruar.

2. Maksuja Tolliameti 01.12.2014. a korraldusega nr 12.2-3/24854-9 kohustati Baltic Tööjõud OÜ seaduslikku esindajat ilmuma 10.12.2014 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide (Pildimees OÜ-ga sõlmitud lepingud jm asjassepuutuv) esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks. Korralduse kohaselt on Baltic Tööjõud OÜ 2014. a veebruari deklaratsioonil kajastanud töötasu väljamakseid Pildimees OÜ töötajatele, kes enda sõnul ei ole Baltic Tööjõud OÜ-s töötanud. Kuna Pildimees OÜ ei täitnud maksuhalduri korraldusi suulise teabe andmise osas, siis pidas maksuhaldur vajalikuks maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks saada teavet Baltic Tööjõud OÜ-lt kui kolmandalt isikult.

3. Baltic Tööjõud OÜ esitas Maksuja Tolliameti 01.12.2014. a korraldusele nr 12.2-3/24854-9 vaide, mis jäeti 05.01.2015. a vaideotsusega nr 6-1/2517-2 rahuldamata.

4. Baltic Tööjõud OÜ esitas 04.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 01.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/24854-9 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus edastas kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Kaebaja hinnangul rikub sanktsioonide ähvardusel maksukohustuslaselt teabe nõudmine põhiseaduse §-s 22 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi. Kaebaja palub kontrollida maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 koostoimes karistusseadustiku (KarS) §-ga 3891 vastavust põhiseadusele, konventsioonile ja hartale.

6. Kaebaja hinnangul tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast (EIK 04.10.2005. a lahend Shannon vs Ühendkuningriik; EIK 20.10.1997. a lahend Serves vs Prantsusmaa), et isikul on õigus keelduda vastamast küsimustele, kui tal on alust karta kriminaalmenetluse alustamist tema vastu ning maksuhaldur soovib teavet, mis võib olla osaühingu või selle juhatuse liikmete suhtes süüstava iseloomuga. Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikme Teet Raatsini suhtes toimub kriminaalmenetlus nr 1-13-6111, milles süüdistatavate (s.h. Teet Raatsin) suhtes on süüstavate tõenditena kasutatud ütlusi ja raamatupidamisdokumente, mida isik on sunniraha ähvardusel maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse raames maksuhaldurile esitanud. Seega on reaalne võimalus, et maksuhaldur kordab oma tegevusmustrit ja kasutab sunniga saadud ütlusi ja dokumente süüteoasjade alustamiseks ning isikute süüdimõistmiseks. Kaebaja arvates on korralduses küsitud sellist teavet, mis võib olla osaühingu või selle juhatuse liikmete suhtes süüstava iseloomuga.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja on seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja on õigustamatult keeldunud teabe andmisest. Kaebaja ei ole vaikimisprivileegi kasutamist põhistanud.

8. Teadaolevalt on kaebaja juhatuse liige läbivalt erinevates maksumenetlustes tuginenud enese mittesüüstamise privileegile ja keeldunud teabe ja dokumentide esitamisest. Seega on alusetu kaebaja väide, et süüdistatava T. Raatsini suhtes on süüstavate tõenditena kasutatud ütluseid ja dokumente, mida isik on olnud sunnitud maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse raames maksuhaldurile esitama. Viide T. Raatsini kriminaalasjale on asjakohatu, kuna kriminaalasja periood ei puuduta vaidlusaluses korralduses küsitud teabe perioodi ja sisu.

9. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole maksumenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud süüstavad ütlused kriminaalmenetluses lubatavad. Seega on alusetu kaebaja väide MKS § 56 koostoimes KarS §-ga 3891 vastuolust põhiseaduse, konventsiooni ja hartaga.

10. Kaebaja toetumine kohtuasjale Shannon vs Ühendkuningriik on ekslik, kuna viidatud kohtuasi käsitles juhtumit, kus isik pidi vastama maksuametniku küsimustele seoses sündmustega, milles talle oli juba esitatud kriminaalsüüdistus. Vaidlustatud korraldusega ei nõua maksuhaldur dokumente samade asjaolude kohta, mille suhtes on algatatud kaebuses viidatud kriminaalmenetlus.

11. Asjas Serves vs Prantsusmaa toodud seisukoht, et kui isiku vastu ei ole veel kriminaalmenetlust algatatud, kuid tal on alust karta sellise menetluse alustamist tema vastu, siis on isikul õigus keelduda vastamast küsimustele, ei ole kohaldatav, kuna kaebaja on viidanud üksnes abstraktsele süüteomenetluse „kartusele“. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei tohtinud maksuhaldur nõutud teavet küsida ning kuidas on küsitav teave ja väidetav süüteomenetlus omavahel puutumuses, ega kaalunud, kas korralduses nõutud mingi konkreetse dokumendi esitamine võiks teda süüdistada. Kui paralleelne süüteomenetlus on algatatud maksuküsimuses, kuid faktilised asjaolud, ajaline periood jms erineb ega omavahel puutumust, siis ei ole kaebajal õigust keelduda teabe ja dokumentide esitamisest. Kohtupraktikast ei tulene, et isikul oleks õigus keelduda maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegile tuginedes ütluste andmisest pelgalt üldsõnalise oletusega, et neid ütlusi võidakse tema vastu kasutada mingis tulevikus algatatavas kriminaalvõi väärteomenetluses.

Kohtu seisukoht

12. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlustatud korraldusega kohustas maksuhaldur kaebajat esitama maksuhaldurile Pildimees OÜ-ga sõlmitud leping(ud) ja/või muud asjassepuutuvad dokumendid seoses Pildimees OÜ töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud maksude kontrollimisega põhjusel, et kaebaja on kajastanud 2014. a veebruari deklaratsioonil töötasu väljamakseid OÜ Pildimees töötajatele, kes enda sõnul ei ole OÜ-s Baltic Tööjõud töötanud ning OÜ Pildimees ei täitnud maksuhalduri korraldusi suulise teabe andmise osas. Kaebaja ei ole korraldust täitnud. Kaebaja väitel rikub teabe küsimine tema juhatuse liikme T. Raatsini õigust enese mittesüüstamise privileegile.

Kohus nõustub Maksuja Tolliameti 05.01.2015. a vaideotsuse nr 6-1/2517-2 (tl 36-38) põhjendustega ning jätab vastavad põhjendused kordamata HKMS § 165 lg 2 alusel. Samuti nõustub kohus Maksuja Tolliameti 22.04.2015. a vastuses (tl 26-30) toodud põhjendustega ning ei pea menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks nende põhjenduste kordamist. Kohus esitab vastuseks kaebusele järgnevalt üksnes olulisemad põhjendused.

13. Kohtu hinnangul puudub alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Korraldus vastab MKS §-des 46, 61 ja 62 sätestatud tingimustele ning maksuhalduril oli õigus nõuda kaebajalt teavet ja dokumentide esitamist Pildimees OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

14. EIK on 20.10.1997. a kohtuasjas Serves vs Prantsusmaa leidnud, et kui isiku suhtes ei ole veel kriminaalmenetlust algatatud, kuid tal on alust karta sellise menetluse alustamist tema vastu, siis on isikul õigus keelduda vastamast küsimustele. Samas on kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et õigus keelduda teabe andmisest ei ole absoluutne ning seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline (EIK 08.04.2004. a otsus nr 388544/97 Weh vs Austria, p-d 46 ja 56).

Kaebaja on väitnud, et tal on alust karta kriminaalmenetluse alustamist tema vastu, ning põhjendanud seda poolelioleva kriminaalmenetlusega asjas nr 1-13-6111, milles on süüdistatavaks muuhulgas kaebaja juhatuse liige. Kohus märgib, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole ajaliselt ega esemeliselt seotud käesolevas asjas vaidlustatud korralduses nõutud teabega, mistõttu on seos nõutud teabe ja viidatud kriminaalmenetluse vahel sedavõrd kauge, et kaebajal puudub õigus keelduda kaasaaitamiskohustuse täitmisest poolelioleva kriminaalmenetluse ettekäändel.

15. Kohtupraktika kohaselt ei anna üksnes väide, et nõutav teave või dokumendid võiksid kaasa tuua tema enda või tema lähedase süüditunnistamise õigusrikkumises, veel õigust keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest enese mittesüüstamise privileegi alusel. MKS § 64 lg 1 p-le 6 saab eelkõige tugineda juhul, kui süüteomenetlus on alanud, s.t on tehtud esimene uurimisvõi menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011. a otsus nr 3-10-3321, p-d 18-19; Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2010. a otsus nr 3-09-2921, p 9). Samuti on kohtupraktikas korduvalt kinnitatud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele ja ei välista kaasaaitamiskohustust (Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2010. a otsus nr 3-09-1248, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2010. a otsus nr 3-09-2921, p 9).

Kaebaja on väitnud üldsõnaliselt, et maksuhaldur soovib teavet, mis võib olla osaühingu või selle juhatuse liikme suhtes süüstava iseloomuga. Kaebaja ei ole põhjendanud kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud kaebuses, miks eksisteerib oht, et Pildimees OÜ-ga sõlmitud lepinguid või muid Pildimees OÜ maksumenetlusega seotud dokumente võidakse kasutada Baltic Tööjõud OÜ või tema juhatuse liikme süüdistamiseks. Paljasõnaline väide, et nõutav teave ongi kaebaja arvates selline teave, mis võib olla osaühingu või selle juhatuse liikmete suhtes süüstava iseloomuga, ei ole piisav põhjendus kaasaaitamiskohustuse vältimiseks. Samuti ei anna teiste eluliste asjaolude pinnalt algatatud kriminaalmenetlus iseenesest alust karta sellise menetluse alustamist ka vaidlusaluses korralduses nõutud andmete pinnalt, sest seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel on hüpoteetiline. Seega ei ole põhjendatud kaebaja tuginemine enese mittesüüstamise privileegile, kuna seos nõutava teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei ole tuvastatav.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viidatud EIK lahend Shannon vs Ühendkuningriik ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane, kuna erinevalt käesolevast kohtuasjast oli viidatud asjas kohustatud avaldajat vastama maksuinspektori küsimustele seoses sündmustega, milles talle oli juba esitatud kriminaalsüüdistus.

17. Riigikohtu 22.10.2007. a otsusest nr 3-1-1-57-07 tulenevalt on lubatud maksumenetluses saadud tõendeid kasutada kriminaalmenetluses ainult juhul, kui sellega ei minda vastuollu süüdistatava õigusega mitte olla sunnitud kaasa aitama enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisel. Süüteomenetluses kehtiv tõendamisstandard välistab sundkorras enesesüüstamise keeldu rikkudes saadud tõendite kasutamise. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et maksumenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes sundkorras saadud süüstavad ütlused ei ole kriminaalmenetluses lubatavad (Riigikohtu 03.03.2011. a määrus asjas 3-4-1-15-10, p 27). Seega ei välista maksumenetluses kehtiv kaasaaitamiskohustus kaebaja võimalust tugineda enese mittesüüstamise privileegile kriminaalmenetluses. Kaebaja suhtes ei ole teise ettevõtte maksumenetluses dokumentide ja teabe nõudmisel rikutud Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ega Euroopa õiguse põhimõtteid. Samuti ei ole MKS § 56 koostoimes KarS §-ga 3891 vastuolus Põhiseadusega ega Euroopa õigusega.

18. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

19. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja seaduslik esindaja Teet Raatsin on kogenud kohtu poole pöörduja seoses tema esindatavate ettevõtete sagedaste maksuvaidlustega ning pidi ilmselgelt olema teadlik HKMS § lg-st 6, mille kohaselt tuleb Maksuja Tolliameti vastu esitada kaebus kaebaja eluvõi asukoha järgi. Seega Metsa 21, Valga aadressile registreeritud ettevõte puhul tuleb kaebus esitada Tartu Halduskohtule, mille Tallinna Halduskohtule. Samuti on kaebaja seaduslik esindaja ilmselgelt teadlik, et vastavalt HKMS § 39 lg 1 p-le 4 tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

Kaebaja seaduslik esindaja Teet Raatsin on esitanud mitmetes asjades (lisaks käesolevale asjale näiteks asjades nr 3-14-50507, 3-15-345, 3-15-409) kaebuse Tallinna Halduskohtule, millele järgneb asja alluvusel edastamine Tartu Halduskohtule. Ühtlasi jätab kaebaja seaduslik esindaja Teet Raatsin kohtule esitatavatelt kaebustelt riigilõivu järjepidevalt tasumata (lisaks käesolevale asjale näiteks asjades nr 3-14-50507, 3-15-345, 3-15-407, 3-15-409, 3-15-510, 3- 15-948, 3-15-952), millele järgneb käiguta jätmise määruste koostamine kohtu poolt. Arvestades kaebaja kogemust kohtule kaebuste esitamisel, viitab eelnev tegevus selgelt kaebaja soovile asjade menetlemist pahatahtlikult venitada. Asja kiireks ja võimalikult väikeste kuludega menetlemiseks tuleb kaebus esitada õigele kohtule ning lisada kaebusele andmed riigilõivu tasumise kohta.

Vastavalt HKMS § 28 lg-le 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Seega hoiatab kohus kaebajat, et tulenevalt HKMS § 28 lg-st 2, § 77 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 46 lg-st 1 on kohtul menetluse venitamise korral õigus määrata rahatrahv kuni 3200 eurot.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad tema poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik